ÜTLUSFOLKLOOR Rahva hulgas käibivad traditsioonilised ütlused -- vanasõnad, kõnekäänud, fraseologismid -- kuuluvad folkloori ja keele piirialale ja moodustavad nn. retoorilise või ütlusfolkloori. Kui laule lauldakse, jutte jutustatakse, mänge mängitakse, tantse tantsitakse, siis ütlusi just nimelt öeldakse. Nad sulavad igapäevasesse kõnekeelde, moodustavad selle loomuliku osa ja täidavad suurelt osalt muu kõnelise suhtlemisega samu funktsioone, lisaks aga ka mõnesid erifunktsioone, millest olulisemad on ekspressiivne ja didaktiline funktsioon (viimane puudutab esmajoones just vanasõnu).
tormi, (harvemini) hea ilma märki. 14. Lõuna-Eestis arvati, et kaerakülvi aeg on käes, kui haavalehed puul istuva varese ära katavad. 15. Kui rukkioras põllul jüripäevaks varese ära varjas, arvati, et tuleb hea rukkisaak. 16. Kui vares lendab õue ja hakkab kraaksuma, küsitakse: ,,Kui sa tead head, lehvita tiibu, kui tead halba, noki varbaid, ja kui sa midagi ei tea, siis lenda ära". Varesega seotud vanasõnu: 1. Kui vares enne küünlapäeva pesa teeb, läheb lumi enne maarjapäeva ära. 2. Vares viib maarjapäeva hommikul esimese pesapalgi kohale. 3. Varest öeldakse maarjapäeval oma lapsi ristivat. 4. Kui vares kolm korda vaagub, siis tuleb kevad. 5. Kui vares viis sõna kisendab, siis tulevat sooja. Inimest võrreldakse varesega 1. Valge vares eriline, imelik, torkab teiste hulgas silma. 2. Seisab nagu lastud vares sorgus, norgus, kühmus, õnnetu. 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
