Vananemise protsessid (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

40

docx

Spordifüsioloogia konspekt

• Doseeritud tööl 1 – 3 minutit • Sõltub treenituse astmest • Sõltub eelsoojendusest SISSETÖÖTAMINE ON LOOMULIK JA ORGANISMI KOHANEMISEKS VAJALIK PROTSESS 20. Püsiseisund ja näiline püsiseisund. • NÄILINE – Hapniku tarbimine lagiväärtuse tasemel või sellega võrdne – Pidevalt kasvav hapniku võlg – Südametegevuse ja hingamissüsteemi näitajad suurenevad kuni lagiväärtuseni – Lihastes intensiivistuvad anaeroobsed protsessid – Vere pH langeb • TÕELINE – Liigutusaparaadi ja vegetatiivsete süsteemide kooskõlastatud tegevus – Organismi hapnikuvajaduse rahuldamine – Aeroobne ainevahetus – Organsüsteemid töötavad püsival tasemel, mis moodustab 80 – 85% maksimaalsest 21. “Surnud punkt” ja Töövõime ajutine langus, mis on põhjustatud mittevastavusest töö intensiivsuse ja vegetatiivsete funktsioonide vahel:

Sport

34

docx

Treeningõpetuse alused

Ökonoomsus  Energiakulu mingil kindlal intensiivsusel töötades  Mida väiksem on energiakulu seda parem töövõime  Hinnatakse omastatud hapniku hulga järgi kas anaeroobse läve või VO2max kiirusel  Ökonoomsuse arvelt on võimalik töövõime kasv kui sportlane on jõudnud oma VO2max laeni  Ökonoomsus paraneb:  Läbi ainevahetusprotsesside täiustumise, mida kõrgemal intensiivsusel saavad ülekaalu energiatootmises anaeroobsed protsessid, seda parem on ökonoomsus  Läbi sporditehnika täiustumise Vastupidavusaladel soodustab ökonoomsuse teket:  Suurem aeglaste lihaskiudude osakaal  Madal kehamass  Väike kasutatavate liigutuste arv sooritusel  Madal psühhoemotsionaalne stress  Ökonoomsus langeb väsimuse kuhjudes, sest:  töösse haaratakse ka lihaskiud, mida tavaliselt antud intensiivsuse juures ei kasutata

Sise- ja närvihaigused

106

pdf

Murdmaasuusataja treeningprotsess ja sauna kasutamine taastumisvahendina

vastab SLS 130-160 lööki minutis. 13 1.4.2. Maksimaalne aeroobne võimsus Aeroobse töövõime maksimumi näitajaks on maksimaalne hapniku tarbimise hulk (VO2max). VO2max näitab maksimaalset hapniku hulka minutis, mida organism on pingelisel lihastööl võimeline omastama (Jürimäe, Mäestu 2011). Seda nimetatakse ka maksimaalseks aeroobseks võimsuseks. VO2max saavutamiseks lülitatakse energiatootmisse ka olulisel määral anaeroobsed protsessid, iseloomulikud on vere kõrge laktaadisisaldus (üle 8 mmol/l), maksimumilähedane pulsisagedus. (Nurmekivi 2006) VO2max tasemel intensiivsus on kõrgeim intensiivsus, mil on võimalik, et organismis tekib püsiseisund (vt joonis 9). VO2max on oluline füsioloogiline eeldus, millele tuginedes saab öelda, kui vastupidavaks saab organismi treenida, kuid VO2max ei ole alati seoses erialase saavutusvõimega. Sama VO2max

Suusatamine

4

odt

Spordi mõju Tervisele

Spordi mõju tervisele Tervisespordis avaldab vastupidavustreening organismile väga positiivset mõju. Tugevnevad meie kehaline töövõime ja psüühiline seisund, me muutume märksa tervemaks ja oleme harvem haige. Viimastel aastatel on tervisesport kujunenud ka justkui taastusravi liigiks, vastupidavuse treening aitab haigusi ennetada ja kiirendab paranemist. Regulaarne liikumisharrastus parandab oluliselt meie meeleolu, oleme sagedamini heas tujus ja harvem stressis. Hingamissüsteem varustab organismi vajaliku hapnikuga, seedesüsteem toitainete, vedeliku, vitamiinide ja mineralaainetega. Südame ­ vereringesüsteem aitab transportida vajalikud ained kudedesse, samuti kudedest eritussüsteemi. Eritussüsteem omakorda kõrvaldab organismis tekkinud laguained ja liigsed ained. Kõigi elundite tegevust omakorda reguleerivad ja kooskõlastavad närvisüsteem ja endokriinsüsteem, meelelundid koos peaaju ja närvisüsteemiga võimaldavad meil keskkonnas

Kehaline kasvatus

14

docx

Sportlase toitumine

Tallinna Teeninduskool Olga Komleva Rühm: 021MT SPORTLASTE TOITUMINE Referaat Juhendaja: Diane Sarapuu-Kelder Tallinn 2008 Sportlaste toitumine Olga Komleva 021MT Sisukord Sportlaste toitumine Olga Komleva 021MT Sissejuhatus Selles referaadis saad teada kuidas sportlased toituvad. Vastuse saad ka sellele mida tuleb sportlasel võistluspäeval oma menüüs jälgida. Juttu tuleb veel kehakaalu regulatsioonist ning soovitused toiduainete valimisel. Mis on tervisesportlaste energiaallikas? Sellele saad vastuse kui hakkad minu referaati teemal ,,Sportlaste toitumine" lugema. Head lugemist! Sportlaste toitumine Olga Komleva 021MT Sportlaste toitumine Sportlased kulutavad tänu suuremale kehalisele aktiivsusele palju rohkem ene

Toitumisõpetus

14

doc

Toit, toitumine ja sportlik saavutusvõime

SPORTLASE TOITUMINE Rein Jalak ; Vahur Ööpik TOITUMINE, TOITUMINE JA SPORTLIK SAAVUTUSVÕIME Süüa tuleks seedetrakti aktivatsiooni perioodil, mis kordub iga 3,5 ­ 4 tunni tagant. 1. Toiduained ja toitained. Asendamatud toitained. Toitainete rühmad. Toiduained on taimse- või loomse päritoluga, mõnel üksikjuhul ka mineraalse päritoluga saadused või tooted, mida inimene tarvitab toiduks ja suudab seedida. Toiduainete rühmad: teraviljatooted, piimatooted, aedviljad, puuviljad ja marjad, lihatooted, kala, muna, õli- ja rasvatooted, magusad tooted, pähklid, seemned. Toitained on toiduainete komponendid, mis seeduvad seedekulglas ja imenduvad ning mida organism kasutab nii kehaomaste ainete sünteesiks kui ka energeetilistel eesmärkidel; valgud - taimsed ja loomsed, SV on organismi põhiline energiaallikas, neid leidub peamiselt taimsetes saadustes (aed- ja juurviljad, teraviljas), lipiidid on organismi energiaallikad (küllastamata rasvhapped ­ taim

Sport

12

odt

Rahva- ja tervisesport

kirjeldamisel? Sport – mänguline, kehaline või vaimne võistluslik Kopsude elastsus väheneb. tegevus. Hingeldus tekib kergemini. Tasemed: Võistlussport, tervisesport. (tippsport, Millised on meeste ja naiste erinevused nendes harrastussport, saavutussport, rahvasport, tervisesport) võimetes? 9.Mis on vananemise erinevad faasid? Naiste lihasjõu langus vanades väiksem. Kasvufaas, tasakaalu faas, taandumise faas. Luude hõrenemine naistel sagedasem. 10.Millised muutused esinevad vananedes 11.Keha kaalu langetamine. Mida tuleb silmas aeroobsetes- , jõu- ning teistes peamistes pidada, millised on peamised strateegiad, milline võimekustes?

Sport

78

pdf

Raku energeetika

Raku energeetika K. Port (2015)  Energia? · Energia = võime teha tööd · Töö = millegi liigutamine (kg/m) · Mida rohkem ,,kasulikku" tööd energiaga saab teha seda kvaliteetsem on energia ­ (TD) ,,Vaba" energia = töö mida süsteem suudab teha · Süsteemis leiduv energia miinus energia millega ei saa teha tööd · Soojusenergia paneb osakesed liikuma suvalises suunas ­ raske "tööle panna" (saame ca 20% kasulikku tööd). Soojus on kõige madalama kvaliteediga · Valguse energia, keemiline energia, elektrienergia jne on kõrgema kvaliteediga ­ nende abil saab rohkem tööd teha (30-60% kasu) · Kõik energia vormid muutuvad lõpuks soojuseks  TD · Termodünaamika Esimene Seadus (TD I) ehk energia jäävuse seadus · TD II ­ tööd tehes kaotab süsteem osa energiat soojusena (korrapäratuse, entroopia kasvuna), mistõttu ei saa protsessi ilma täiendava energiata

Bioloogia

Kommentaarid (0)