„Vanamees ja meri“ Hemingway (0)

Sarnased õppematerjalid

3

docx

"Vanamees ja meri" Ernest Hemingway

“Vanamees ja meri” Ernest Hemingway 1. Iseloomustage Santiagot. Santiago oli kõhn ja kuivetu, kukla all sügavad kurrud, healoomulise kasvajaga, pruunid laigud, käed armilised, millest ükski arm ei olnud värske, silmad merevärvi, vaene, armastas merd ja lendkalu, huvitatud pesapallist, viisakas, hooliv. Tal oli seoses kalapüügiga väga head oskused ja teadmised. Samuti saab teda pidada järjekindlaks, sest ei olnud nõus oma kalast lahti ütlema. 2. Kas Santiago on traagiline karakter? Selgitage.

9.klass

1

docx

Ernest Hemingway

Ernest Hemingway "Vanamees ja meri" 1.Teose tegevus toimub 20.sajandil, septembri kuus. Tegevuspaik kaluriküla Kuuba saarel. 2.Teose peategelane Santiago. Oli vanamees, hallipäine, habemega. Iseloomult julge, järjepidev ja tahtejõuga mees. Armastas väga kalu ning suhtles väikese poisi Manoliniga, kes temaga koos kalal käis(esimesed 40 päeva). 1) suhtus ülesannetesse ja kohustusse järjepidevusega, ei kaotanud usku ja lootust. 2)naistesse ja armastusse pealiskaudselt, ei pööranud oma naisele tähelepanu. 3)- 4)elumõtet nägi nii-öelda kalapüügis, kuna see oli ainus asi mida ta järjepidevalt tegi. Ja

Kirjandus

3

docx

Vanamees ja meri

Ernest Hemingway ,,Vanamees ja meri " Teose analüüs Teose tegevus toimub 20. sajandil, täpsemalt septembri kuus. Teose peamisteks tegevuspaikadeks on vanamehe osmik ja meri. Vanamehe osmik oli niisma pikk kui mast. Tema elukoht koosnes vaid ühest ruumist. Ehitusmaterjalina oli kasutatud guano´ks kutsutud kuningpalmi sitkeid pungasoomuseid, ja osmikus olid voodi, laud, üks tool ning nurgas muldpõrandal kolle, kus sai puusöega süüa teha. Meri, kus vanamees kalu käis püüdmas asus Golfi hoovuses. Meri oli muutlik, salapärane ning pakkus kaluritele erinevaid katsumusi ja seiklusi.

Kirjandus

4

doc

Ernest Hemingway - "Vanamees ja meri"

Ernest Hemingway "Vanamees ja meri" See Hemingway teos räägib inimese ja looduse vahelistest suhetest. Vanamees Santiago on juba kaheksakümmend neli päeva käinud merel kalal, aga on iga kord tagasi tulnud kaladeta. Esimesel neljakümnel päeval käis temaga kaasas alles kalapüüki õppiv poiss, kuid vanemad keelasid tal edaspidi vanamehega kalal käia. Niisiis, vanamees läks üksi merele. Pikkade saakideta püükide järel õnnestus tal kätte saada marliin, mis oli pikem kui vanamehe paat. Santiagol oli palju probleeme kala kinnihoidmisega, sest paati teda ei saanud ega jõudnud tõmmata ning kala muudkui vedas paati avamere poole. Marliin tõmbas ka vanamehe peopesad katki. See oli vanamehel ka ainus võimalus teda kinni hoida (liiniga). Õnneks suutis ta kala paadi külge siduda. Kuna vanamehe peopesad olid katki ja merre oli sattunud verd,

Kirjandus

1

odt

Nimetu

Paat liikus mehele tuttava kalda poole, aga kuna tal ei olnud millegagi haisid eemal hoida, käisid nad marlini kallal ja lõpuks ei olnud esialgsest suurest kalast mitte midagi peale luude alles. Mees jõudis lõpuks randa, kus ta leiti. Ta oli haigestunud ja poiss hoolitses tema eest. Teised kalurid imestasid marlini korjuse suuruse üle. Külastavad turistid aga ei osanud mitte midagi aimata sellest, milline oli tegelik elu selles kalurikülas. See Hemingway teos räägib inimese ja looduse vahelistest suhetest. Vanamees Santiago on juba kaheksakümmend neli päeva käinud merel kalal, aga on iga kord tagasi tulnud kaladeta. Esimesel neljakümnel päeval käis temaga kaasas alles kalapüüki õppiv poiss, kuid vanemad keelasid tal edaspidi vanamehega kalal käia. Niisiis, vanamees läks üksi merele. Pikkade saakideta püükide järel õnnestus tal kätte saada mariin, mis oli pikem kui vanamehe paat. Santiagol oli palju

Kirjandus

3

docx

Ernest Hemingway - "Ja päike tõuseb"

mõelda." Hinnang teosele: Mulle meeldis seda teost lugeda. See oli just parajalt pikk ning tegevust jätkus. Ei jäädud väga pikalt tegelaste hingelistele aruteludele pidama, vaid kasutatud on ohtralt dialooge. Mind küll häiris, et aina toimus ühest kohvikust teise minek ja püsiv joomine, aga siiski hoiti pinget üleval, kas või härjavõitlusega. Kokkuvõttes oli huvitav lugemine. 6.Teose iseärasused: Teos pole keeruka sisuga, kõik tundub olevat väga lihtne. Siiski kasutab Hemingway jäämäe printsiipi ehk jätab olulise välja ütlemata ning kirjutab asju ka ridade vahele. Autor kasutab sümbolistlikku stiili. Tal on suhteliselt napp sõnavara ning tegelaste dialoogid oleksid justkui mehaanilised ning neis esineb palju korduseid. Samas iseloomustab ta tegelasi üsna objektiivselt, ta ei kujuta kedagi läbinisti halva või heana. Samuti kasutab ta irooniat. 7.Kuidas mõista pealkirja? Raamatu pelkiri pärineb piiblist Koguja raamatu 1.peatükist, mis

Kirjandus

20

docx

Sisukokkuvõtted kohustuslikust kirjandusest.

A.MÄLK ’’HEA SADAM’’ Tegelased: Juuljus – minategelane, noor ja tark poiss. Luisi – Juuljuse õde. Taavi – viinalembeline, tark ja igati positiivne vanamees. Liisu – Taavi naine, kes tahab, et maailm tiirleks tema ümber. Aadi – Liisu ja Taavi poeg, kes oli memmekas. Kristiine – Taavi kunagine armastus, nüüd aga Jaaguõue perenaine. Sessi – Kristiine tütar, kelle tegelik isa oli Taavi. Jaaguõue Prits – meremees. Isa – Juuljuse ja Luisi isa, kelle Juuljus leidis Tallinnast. Orge Heino – Taavi naaber, Juuljuse klassivend. Sergei – väikese laeva kapten, millega Juulijus käis merel. Tegevuskoht:

Kirjandus

20

odt

Paulo Coelho "Alkeemik"

raske. Seletus oli selline, et poiss peab minema Egiptuse püramiidide juurde ning leiab sealt suure varanduse ja saab rikkaks. Santiago oli vihastas, pettus ja läks minema. [1] Poiss tegi oma toimetused linnas ära ning läks ja istus väljakul ühele pingile ning hakkas raamatut lugema, mille ta oli saanud Tarifa preestri käest. Raamat oli väga paks ja ülikeeruliste nimedega, kuid just väga huvitaval kohal istus poisi kõrvale keegi vanamees, kes tahtis kangesti juttu ajada. Poiss ei suutnud enam raamatule keskenduda ning hakkas mõtlema teisi mõtteid, üritades ikka teeselda raamatu lugemist, sest tahtis vanamehest lahti saada. Kui aga vanamees küsis raamatu kohta, mida poiss luges, ning ütles, et see on tähtis raamat, aga igav, hakkas poiss vanamehe vastu huvi tundma. Vanamees ütles, et raamat räägib inimese võimetusest valida endale saatust. Ja lõpeb tõdemusega, et kõik meist usuvad maailma kõige

Kirjandus

Kommentaarid (0)