Aino Mölder
Vanade pargipuude hooldamine
Luua 2010
Trükis ilmub DEVEPARKI projekti (ajalooliste parkide säästlik haldamine ja arendamine Soomes ja Eestis
– Sustainable historic park management and development in Finland and Estonia) raames. Projekti toetab Kesk-
Läänemere programmi Lõuna-Soome – Eesti alamprogramm
Raamatut jagatakse tasuta
Aino Mölder
Vanade pargipuude hooldamine
Retsensent Sulev Järve
Toimetaja Veiko Belials
Fotod Aino Mölder ja Veiko Belials
Kaanefotod: Veiko Belials (Gooti allee Luua pargis ; arborist ; Pühajärve sõjatamm)
ISBN
SISUKORD
EESSõNA ............................................................................................................................................
4
1. PuuhooLDuSE BIoLooGILISED ALuSED ..........................................................................
5
1.1. Puu kui liivakell ........................................................................................................................
5
1.2. Puu bioloogiline vastupanuvõime mädanikutekitajatele ............................................................
5
1.2.1. Puu anatoomiline ehitus ...............................................................................................
5
1.2.2. Puude enesekaitsevõime................................................................................................
6
1.3. oksalõikuse õige aeg ................................................................................................................
7
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 25 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-10-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Ainars
Õppematerjali autor
Kindluse mõttes tuleks pärast surnud oksa eemaldamist vaadata varre säsi kui see on hele (valkjas või rohekas), oli lõikekoht õige ja kaugemalt lõigata pole vaja. 2. Seejärel harvendatakse, s.t. eemaldatakse nõrgad, sobimatud (sissepoole kasvanud, hõõrduvad) ja üle 5-6 aasta vanused oksad maapinnani. Nii saab tehtud ka põõsa noorendamine kuna roosioksad on suhteliselt lühiealised, siis julge vanade okste väljalõikamine ergutab asendusvõrsete kasvamist ja seega ka rikkalikku õitsemist. Edasine lõikamine oleneb roosirühmast, kuhu lõigatav taim kuulub. Roniroosid Roniroosid on rahvapärane nimetus kuni 3 m pikkuste toestamist vajavate vartega põõsastele. Suureõielised väänroosid on tugevate okstega ning õitsevad korduvalt sama aasta võrsetest. Nendel eemaldatakse varakevadel peenemadväheväärtuslikud oksad, teiste külgharusid võib kärpida kolmandiku võrra
avanevaid suudmeid nim poorideks. Torukeste siseseintel või narmaste-lamellide pinnal (eoslaval) valmivad eosed; massilisemalt toimub see kevade ja sügisel niiskemate ilmadega. Neil aegadel ongi taimedel kõige suurem nakkusoht. Juure- ja tüükamädanikke tekitavaid seeni loetakse ohtlikumateks, sest lisaks varjatud (maa-alusele) eluviisile põhjustavad mitmed neist suurt majanduslikku kahju oma agressiivse leviku tõttu (metsanduses nt juurepess) või viivad näiliselt tervete pargipuude ootamatu pikalikukkumiseni pärast juurte läbimädandamist (jänesvaabik, lamesüsik). Juure- ja tüükamädanikud saavad alguse eri põhjustel surnud või katki rebitud juurtest ning vigastatud juurekaelast. Sõltuvalt seeneliigist jääb mädanik allapoole maapinda või tõuseb kõrgemale, tüükasse ja tüvesse. Puujuurte nakatumisele ja suremisele järgnevad tavaliselt muutused võras, seega võib juuremädanikku kahtlustada siis, kui:
1. Juurte ülesanded · Kinnitavad puud pinnasesse · Võtavad mullast mineraalainetega toitemahlu ja juhivad need tüvesse · Säilitavad süsivesikuid ja teisi toitaineid. 2. Puutüve ülesanded · Hoida üleval tervet puud tüve ja oksi · Olla mahlu transportivaks ja juhtivaks organiks · Säilitada toitaineid 3. Võra · Lehed , okkad ja oksad · Rohelised lehed või okkad omandavad õhust süsihappegaasi ja toodavad selle abil puule vajalikke toitaineid · Okste ülesanne on laiendada võra pindala ja tagada sellega kasvuruum lehtedele või okastele. 4. Säsi on puutüve keskosas asetsev kobe kude, mis kulgeb piki tüve ja mille tipp lõpeb ladvas pungaga. Säsi koosneb õhukeseseinalistest rakkudest, mis sisaldavad toitaine tagavarusid. Läbimõõt on 2...5 mm. Võib olla ümmargune või hulknurkne. 5. Aastarõngad . Kevadel moodustuvad puukoes poorsed õhukeste seintega rakud, mis
ning istutuse asukoha linnaosa valitsusega, lisaks Tallinna Kommunaalametiga, kui istutustöö tehakse teemaa haljasalal. § 3. Üldised nõuded (1) Puule tuleb luua sobivad kasvutingimused vähemalt 20 aastaks. (2) Vastavalt istutuskohale määratakse istiku liik ja suurus ning võra ja juurestiku tüüp. Liikide valikul välditakse monokultuuride teket. Tänava- ja pargipuudeks sobivate istikute soovituslik nimekiri on lisas 1 Tallinna tänava- ja pargipuude istikute soovituslik nimekiri. (3) Istikute vahekauguse määramisel lähtutakse nende liigiomasest võra ja juurestiku suurusest lisa 2 Istikule vajaliku kasvuruumi määramise nõuded järgi. Lisas 2 esitatud nõudeid ei rakendata, kui: 1) kasutatakse istikuid, mille võra pidevalt kärbitakse (vormipuud); 2) rajatakse puuderiba tuule või müra kaitseks. (4) Kavandamisel välditakse puu kasvamisest tekkida võivat kahju ehitistele ja tehnovõrkudele ning jäetakse
.................................................................... 18 Läikiv hõbepuu ................................................................................................................18 Magnolia................................................................................................................................... 19 Magnoolia ........................................................................................................................19 Hooldamine .....................................................................................................................19 Picea abies ................................................................................................................................ 20 Kuusk ...............................................................................................................................20 Acer ginnala Maxim .....................................................................
Õitsema ja vilja kandma hakkab 2-3 aasta vanuselt. Väga külma- ja põuakindel liik, kasvab väga erinevatel muldadel, talub varju, linnatingimusi. Paljundatakse seemnetest, võsudega ja pistikutega. Kasutamist leiab alusmetsa, metsaservade haljastamiseks, suurte põõsarühmade moodustamiseks ja elavtarana. Temast võib kujundada ka tüvivormi. Kui põõsasvormi ei kärbita, siis põõsas laasub alt ja ei ole enam ilus. Seepärast muudab vanade põõsaste kevadine madal lõikus nad jälle kauniks. Leiab ta väga laialdast kasutamist põhjapoolsemate alade haljastuses mitte ainult oma külmakindluse ja vähenõudlikkuse tõttu, vaid ka suure dekoratiivsuse pärast. Teadliku lõikamisega saate suurendada õite arvu, õite suurust, parandada põõsa tervislikku seisundit ja anda põõsale soovitud kuju. Iga kevad tuleks üle vaadata puude ja põõsaste vajadus lõikuse või kärpimise järele
PUIDUTEADUS Juured · Juurtel on kolm peamist ülesannet: · kinnitada puud pinnasesse; · võtta mullast mineraalainetega toitemahlu ja juhtida neid tüvesse; · säilitada süsivesikuid ja teisi orgaanilisi toitaineid. Tüvi · Puutüve tähtsamad ülesanded on: · hoida üleval tervet puud, st nii võra kui oksi; · olla mahlu transportivaks ja juhtivaks organiks; · säilitada toitaineid. Võra · Lehed, okkad ja oksad · Rohelised lehed või okkad omandavad õhust süsihappegaasi ja toodavad selle abil puule vajalikke toitaineid. · Okste ülesanne on laiendada võra pindala ja tagada sellega kasvuruum lehtedele või okastele. Tüve osad · Säsi · Lülipuit · Maltspuit · Kambium · Niin · Korp Puutüve jämeduskasv Toitainete liikumine tüves Tüve ehitus Kuna puit on anisotroopne materjal, st et tema anatoomilised ja füüsikalised omadused on eri suundades erinevad, on puidu lähemaks tundmaõppimiseks vajalik määrata puitu iseloomustavad põh
lausmetsakorraldust. SMI põhjal saadud metsade tagavara ja tootlikkus on keskmiselt 15-20% suurem lausmetsakorralduse käigus leitust, samuti on boniteet kõrgem. Metsa majandamine seisneb metsa uuendamises, metsa kasvatamises, metsa kasutamises ja metsa kaitses. Metsa uuendamine on tegevus, mille eesmärgiks on mingi oma ülesandeid mitte täitva või halvasti täitva metsa asendamine uue ja paremaga. Need tegevused on uuendusraie, maapinna ettevalmistamine, puutaimede hooldamine. Metsa uuendamisest räägitakse üksnes siis, kui tegu on ajutiselt metsata jäänud metsamaaga (raiesmik, põlendik vm). Mittemetsamaale (põllu- või heinamaale, ammendatud karjääri vm) metsa rajamisel on tegu metsastamisega. Mets loetakse uuenenuks, kui alal, kus mets hukkus või maha raiuti, kasvab ülepinnaliselt paiknevaid metsakasvukohatüübile sobiva liigi puid, mille mõõtmed ja kogus tagavad uue metsapõlve tekke.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid