MESOPOTAAMIA Eeldünastiline periood VI IV aastatuhandel VI aastatuhandest pärinevad esimesed kindlad tõendid ulatuslikumast püsiasustusest Lõuna-Mesopotaamias. Samast ajast pärinevad ka varaseimad tõendid irrigatsioonist. V aastatuhandest (nn Ubaidi periood saanud nimetuse leiukoha järgi hilisema Uri linna lähedal) on tõendeid suurematest asulatest (proto-linnadest). Kõige silmapaistvam oli nähtavaste Eridu, kuhu perioodi lõpul (u 4000) oli rajatud monumentaalne ehitis arvatavasti Enki tempel. Kasutati vaske (halkoliitiline periood); perioodi lõpust pärineb varaseim laeva kujutis. IV aastatuhandel metallikasutus laienes aastatuhande lõpp tähistab pronksiaja algust. Silmapaistvaim asula oli Uruk (seetõttu on ajajärk tuntud Uruki perioodina), millest aastatuhande teisel poolel kujunes tõeline linn koos selle keskmes paikneva kahe templikompleksiga hilisemate Eanna ja Anu templitega. Tol perioodil võeti kasutusele ratas ja sai alguse kedrakeraamika. Sai
Mesopotaamia Rawlinson, Champollion Sargon 24-23.saj semiit, kes allutas Kisi kuningna ja kogu Sumeri, Eelami, Põhja- Mesopotaamia, Süüria ning pani seeläbi aluse Akadi riigile. Kasutas akadi keelt. Alustas traditsiooni, kus kuningas annab enda tütre ülempreestrinnaks. Akadi riigi lõpetas 23.saj gutide ülemvõim. Hammurabi 18.saj Vana-Babüloonia valitseja, kes alguses oli rahumeelne, st korrastas ja tugevdas Babüloni, siis aga vallutas Eelami, Larsa ;Mari, Assüüria ning pani sellega aluse Vana-Babüloonia impeeriumile. Andis välja kuulsa seadustekogu, mille talle olevat ulatanud Marduk. Koodeksis jagati rahvas kolme klassi: täieõiguslikud, sõltlased, orjad. Olenevalt kuriteost ja klassist ka karistus. Samuti määratleti majanduslikke suhteid, omandiõigust, abielu. Dünastia langes 16.saj kassiitide tulekuga Jumalad: An/Anu: taevajumal, jumalate isa Enlil/Bel: õhujumal, Ani poeg, jumalate kuningas, tsivilisatsiooni tooja Enki/Ea: maa-aluste vetejumal, sügavuste i
Tugevamad riigid: Sumerid 30.-25. saj eKr esimesed linnaderajajad (süsteemne linn, kvartalid) paljude asjade esmaleiutajad -> kiilkiri, ratas, kümnendsüsteem, kuuekümnendsüsteem Akadi riik 23.-21. saj eKr akadi keelest kujunes aastasajanditeks Mesopotaamia kultuurkeel Vana-Babüloonia 18.-16. saj eKr Hammurapi seadused, mis puudutasid enamikku eluvaldkondi, jätkas sumerite traditsiooni Assüüria 9.-7. saj eKr vanaaja sõjakaim riik -> esimesed teadlikult küüditajad Assurbanibal -> Ninive raamatukogu Uus-Babüloonia 7.-6. saj eKr Nebukadnetsar -> ehitas Babüloni välja Gilgames sumeri poolmüütiline Uruki valitseja, peamiselt tuntud omanimelise eepose kangelasena. Hammurapi Vana-Babüloonia riigi looja ja valitseja, korrastas ja laiendas riiki, koostas sumerite eeskujul seadustekogu Assurbanipal viimane võimas Assüüria kuningas, rajas ninive raamatukogu, suur vallutaja (7
iseseisvus (mehe või isa omand), naisel oluline roll kodus (v.a. Spartas) majapidamise korraldamine, laste kasvatamine · Kultuur o Kiri-foiniiklaste eeskujul võeti kasutusele tähestik o Haridus-tulevastele kodanikele, tüdrukute harimine kodus, hariduse algus u 7- aastaselt relvakäsitlemise oskus, muusika, tants, kõnekunst, majapidamisoskused, koolid eesmärk: kalokagaatia e keha ja vaimu tasakaal -> võrdselt tähtsad intellektuaalne, muusikaline ja füüsiline kasvatus 5. sajandi lõpuks haridusasutusteks kujunesid gymnasion'id, kodune kasvatus pedagoogi (paidagogos) juhendamisel, hiljem hariduse täiendamine sofistide juures, Sparta kasvatus · Religioon o Allikad-arheoloogiline leiumaterjal, Homerose eeposed, Hesiodose poeemid 7. saj. eKr "Tööd ja päevad": moraali alus, "Theogonia": jumalate ja maailma
Sargon I oli Akadi riigi looja.Ta muutus Mesopotaamias ideaalse valitseja sümboliks, olles seega analoogne Karl Suure staatusega keskajal. Memphis oli vanakreeka mütoloogia tegelane, kes koos oma abikaasa Epaphosega olevat asutanud Memphise linna Vana-Egiptuses. Satraap oli kuninga määratud asevalitseja võimu all olev piirkond Pärsia suurriigis. Kükloop oli Odüsseias kirjeldatud Poseidoni poeg Polyphemos. Minerva oli tarkusejumalanna. Killukohus oli Ateena rahvakoosolek,kus iga kodanik kirjutas savinõu killule. Anu(sumeri An) oli Mesopotaamia taevajumal ja teiste jumalate isa. Gilgames oli Sumeri poolmüütiline valitseja, kes on Gilgamesi eepose nimikangelane. Hattusa oli Hetiidi riigi pealinn. Periklest peetakse väga sageli Ateena kõige edukamaks juhiks, kes kindlustas lõplikult demokraatia võidu polises ning kelle ajal oli Ateena oma õitsengu tipul. Efoor - riigiametnik Sparta linnriigis. Paabeli torn ehitati 3500 eKr Kesk-Mesopotaamias. Kiilkiri-mõistemärgid,mis vaj
o kehaline ja vaimne arendamine · Orjandus: o orjatööd kasutati laialdaselt, orjade arv kasvas aja jooksul o enamik orjadest välismaalased o usuti, et barbarid ongi orjadeks loodud o orjadesse suhtuti kui varandusse, millega võidi suvalt ümber käia o orjatööd kasutati kõigis valdkondades: põllumajandus, käsitöö, koduteenija ... · Sport ja olümpiamängud o lihaseline keha o alasti sport o gümnaasionid tähtsad hariduskeskused o võistlused o olümpiamängud Zeusi auks o olümpiarahu o esimesed olümpiamängud 776 eKr o neid peeti iga nelja aasta tagant o osalesid ainult hellenid (ainult mehed) o naistele sinna pääs keelatud o varasem võistlusala kiirjooks o võitjate auks püstitati mälestusmärke · Dionüüsiad o Pidustused Dionysose auks o Neljal päeval etendati erinevaid etendusi 6. VANA-ROOMA
tarbeesemete valmistamisel peamine tooraine ja sellest tehtud tahvlid said ka põhiliseks kirjutusmaterjaliks. Kivi, puitu ja metalle tuli hankida teistelt maadelt. See sundis mesopotaamlasi juba oma kõige varajasemal ajalooperioodil suhtlema naaberaladega. Olles välismaailmale avatud, tuli siinsetel aladel kannatada ka sagedaste sissetungide all. Samas levis Mesopotaamia enda tsivilisatsioon laialdaselt naaberpiirkondadesse. Võib öelda, et sealne tsivilisatsioon tegi vanaaja vältel läbi olulisi muutusi. AJALOOLINE ARENG. Mesopotaamia tsivilisatsiooni rajajateks on sumerid, kes pisut varem kui egiptlasedki - IV aastatuhande lõpuks eKr - jõudsid oma arengus riikluse ja tsivilisatsiooni künnisele. · u 7000 eKr tehakse Mesopotaamias algust põlluharimisega · u 3000 eKr algab Sumeri linnriikide ajajärk (linnad Ur, Uruk) ja Akadi riik. Gilgames, maailma vanima eepose prototüüp elas 27.saj eKr. Sumerite rajatud
Gilgameši eepos pandi kirja Babüloonia riigis ja akkadi keeles, mistõttu kangelase akkadikeelne nimekuju on sumerikeelsest tunduvalt enam levinud. Gilgameši elust on teada vähe, kuid Sumeri kuningate loendi järgi oli ta Uruki linna valitseja, Lugalbanda poeg, kes sattus vastuollu Kiši valitseja Akkaga. Kuna Akka isa En-Mebaragesi oli kahtlemata ajalooline tegelane, kes valitses 27. sajandil eKr, on suhteliselt tõenäoline, et ka Gilgameš ja Akka olid reaalsed ajaloolised isikud. Nendevaheline konflikt on esitatud küllaltki realistlikus lühieeposes "Gilgameš ja Akka", kus Gilgameš oma linna Kiši võimu alt vabastab. Hiljem kujunes Gilgamešist sumerite ja babüloonlaste müütiline kangelane, kelle seiklustest räägitakse mitmes eeposes ja müüdis. GEOMEETRIA - Geomeetria on matemaatika haru, mis tegeleb ruumisuhetega. Geomeetria peamisteks uurimisobjektideks on kujundid. GALLIA – Gallia on roomlaste antud nimetus gallide (keltide) asualale.
Kõik kommentaarid