Vanaaeg, keskaeg, uusaeg konspekt (0)

Ajaloo arvestuse kordamisküsimuste vastused
1. VANAAEG

1.1. Vana-Kreeka
polis – Kreeka linnriik
kodanik – riigi täieõiguslik elanik, kes sai
osaleda riigi valitsemises ja riigikaitses. (15-20% linna rahvast)
agoraa – linna keskväljak, mida kasutati nii kogunemispaigana kui turuplatsina.
akropol – kindlus kõrgemal künkal (hästi säilinud Ateenas)
hellenism – periood Chaironeia lahingust 338. a eKr, Aleksander Suure vallutustest kuni Egiptuse langemiseni Rooma võimu alla 30 eKr (periood, mil kreeklased valitsesid Idamaade üle). Hellenism tähendab pärast Makedoonia Aleksandri vallutusi Idamaadesse rännanud kreeklaste ja makedoonlaste kultuuri segunemist idamaade kultuuriga.
demokraatia – riigikord , kus võim on koondunud rahva kätte. ( Ateena )
faalanks – lahingurivi, kus inimesed seisavad üksteise taga, neil on kilbid ja odad kaitseks ees.
hellen – kõigi kreeklaste üldnimetus, kes elasid emamaal ja kolooniates
barbar – mittekreeklased (võõraste ja madalamate üldnimetus)
Museion – muusade (kaunite kunstide kaitsejumalannade, kes saatsid Apollonit, kokku oli neid üheksa) tempel, sisuliselt kultuuri- ja teaduskeskus .
aristokraatia – riigikord, kus võim on koondunud rikaste ja suursuguste inimeste kätte. ( Sparta )
poliitika – linnriigi asjadega tegelemine

• Homeros – vanakreeka pime laulik, kes oli arvatavasti eeposte “ Illias ” ja “Odüsseia” autor.
  Sokrates – 5. sajandi teisel poolel eKr; filosoof , kes ei kirjutanud ise ühtegi teost, ta vestles aristokraatlike noortega moraaliküsimustest ja oli kindel, et voorus ja hüve on midagi püsivat, reaalset ja inimeste omavahelisest kokkuleppest sõltumatut; Sokratese arvates pidi õpilane ise mõistmiseni jõuda, õpetaja võis teda üksnes suunata. Ei pooldanud Ateena demokraatlikku riigikorda , anti noorsoo rikkumises ja jumalate salgamises süüdistatuna kohtu alla ning mõisteti surma.
  Platon – Sokratese kuulsaim õpilane, filosoof, Ateena aristokraat , kes asutas Ateenas kooli – Akadeemia. Ta sõnastas oma vaateid dialoogides, milles kujutas Sokratest vaidlemas sofistidega. Läbi nende dialoogide tuntaksegi Sokratese seisukohti. Platon pidas end Sokratese vaadete edasiarendajaks. Tema filosoofia tuumaks on ideedeõpetus: olemas on kaks maailma, ideede maailm ja näiva tegelikkuse maailm; ideed on püsivad, muutumatud ja igavesed, kogu meie reaalne olemine, tegelikkus, asjade ja kehade maailm aga on näivus. Tema arvates oli tähtsaim hüve idee. Kujundas ka tervikliku õpetuse riigist, mis tugineb hüve ideele, on muutumatu ja täiuslik.
  

Aristoteles – filosoof, Platoni õpilane. Teda loetakse antiikaja mitmekülgseimaks õpetajaks: tegeles loodusteaduse, loogika , füüsika, ajaloo, riigikorra, eetika , muusika , kirjanduse, maailma üldise korraldusega. Võttis eelkäijate teadmised kokku, süstematiseeris need ja kujundas selle põhjal oma originaalsed seisukohad. Arvas , et inimene ei saa elada õnnelikult väljaspool riiki, ta on riiklik elusolend. Õnnelikuks eluks on vaja leida kesktee äärmuste vahel, tugineda tuleks keskmise jõukusega kodanikele .
Aleksander Suur – oli Vana- Makedoonia kuningas, antiikaja üks kuulsamaid ja edukaimaid väejuhte, Aristotelese kasvandik . 338. a eKr vallutas Chaironeia kreeklased, 334–326 eKr sõjakäigud idamaadesse ning ta vallutusretked olid väga edukad . Tema surma järel jagunes riik tema poegade vahel kolmeks.
Herodotos – “ajaloo isa”, ta tegi 5. saj eKr algust ajaloo uurimisega. Ta kirjutas Kreeka – Pärsia sõdadest raamatu “ Historia ” ja uuris mitmete Euroopa, Aasia ja Aafrika rahvaste kombeid.
3. Millist mõju avaldas Kreeka loodus inimeste eluolule?
Kreeka pinnas ei paistnud silma oma viljakusega ja nõudis hoolikat harimist. Mägine ala, põlluharimiseks sobivat maad vähe. Seepärast oli majanduses suur tähtsus karjandusel. Peeti peamiselt toidus vähenõudlikke kariloomi: sigu , kitsi ja lambaid . Kuna Vana-Kreeka oli suhteliselt mägine, siis ei saanud tekkida ühist riiki(raske oli luua ühist riiki). Mägistel aladel kasvatati oliive ja viinamarju. Kreeklased olid ka tuntud meresõitjad kuna omal maal nad vilja kasvatada ei saanud, seetõttu ostsid nad seda egiptlastelt.
4. Võrrelge Sparta ja Ateena ühiskonda ja riigikorraldust, leidke sarnasused ja
erisused.
Sparta: hõlmas kahte maakonda, keskuseks neli kindlustamata küla, kodanikkonna moodustasid spartiaadid - Sparta keskuse ja lähiümbruse elanikud; kaks kuningat, kelle võim oli päritav, nad juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohustusi; muus osas juhtis riiki vanemate nõukogu (valiti spartiaadide seast), sõjale suunatud kasvatussüsteem oli riigi range kontrolli all, riigihuvid kõrgemal kui üksikisiku huvid, aristokraatlik linnriik.
Ateena: hõlmas ühte suurt maakonda, kodanikud olid kõik vabad põliselanikest täisealised
mehed, demokraatlik linnriik, kõik kodanikud olid seaduse ees võrdsed, aristokraatidel ei olnud riigi valitsemisel eesõigusi.
Sarnasused: mõlemate puhul oli tegu linnriigiga, toimusid kodanike rahvakoosolekud ,
võõramaalastel polnud õigusi, funktsioneerisid tänu eriti hulgalisele orjapidamisele.
5. Millal toimunud ja millisest sündmusest arvestasid kreeklased aega?
Muistsed kreeklased arvestasid aega esimestest olümpiamängudest, toimusid 776. a eKr.
6. Millal ja millise sündmuse tulemusena kaotasid kreeklased iseseisvuse?
338. a eKr kaotasid kreeklased Chaironeia sõjas oma iseseisvuse Makedooniale.
7. Millised on Teie arvates 5 suurimat Vana-Kreeka kultuurisaavutust, põhjendage oma valikut!

• raua kasutuselevõtmine
  
• demokraatia kasutamine
  
• erinevate teaduste areng
  
• eeposed “Illias” ja “Odüsseia”
  
• algas ajaloo üles kirjutamine
  

8. Kreeklaste kultuurilised saavutused järgmistes valdkondades:
1) teater – hakati ehitama amfiteatreid, kus etendati tragöödiaid ja komöödiaid (nt “Kuningas Oidipus ”); teatrit peeti 2-3 korda aastas ja see oli 3-päevane Dionysuse ( veinijumal ) auks.
2) sport – hakati korraldama olümpiamänge, ühiskonnas oli treenitud keha ideaaliks
3) filosoofia – leiti lahendusi väga paljudele meid ümbritsevatele probleemidele ning pandi alus paljule uuele filosoofia valdkonnas. Näiteks kujundas Aristoteles originaalsed seisukohad loogika valdkonnas. Arutleti füüsilise maailma tekke ja toimimise üle, moraaliprobleemide üle (Sokrates, Platon, Aristoteles). Esimest korda kujunes teoreetiline teadus.
4) matemaatika – Pythagorase teoreem täisnurkse kolmnurga külgede vahelisest suhtest on ka tänapäeva kooli õppekavas; Eukleides sõnastas geomeetria põhialused.
5) ajalookirjutus – Hakati ajalugu üles kirjutama. Sellega tegi algust Herodotos 5. saj eKr, kui ta kirjutas Kreeka-Pärsia sõdadest ja uuris mitmete Euroopa, Aasia ja Aafrika rahvaste kombeid.
6) arhitektuur – templite ehitamine, võeti kasutusele kolm sambatüüpi: joonia, dooria ja korintos, Ateena akropol
1.1. Vana- Rooma
1. Kapitoolium – Rooma linna tuntuim küngas, kus asus kindlus.
foorum – turu- ja koosolekuplats Vana-Roomas
magistraat – rahvakoosolekul valdavalt üheks aastaks valitud kollegiaalsed riigiametnikud , kellele palka ei makstud.
senat – valitsev riiginõukogu ning see koosnes ligikaudu 300 liikmest, hiljem see suurenes. Senati hulka kuulusid endised ja tegevad magistraadid. Senatisse kuuluti eluaegselt. Senat juhtis kogu riigi elu, sest otsustas, mida panna rahvakoosolekutel küsitlustele jmt.
konsul – kõrgeim riigiametnik, kes juhib sõjaväge. Kõige mõjukam magistraat (neid oli kaks). Neile kuulus kogu riigi võim. Sõja ajal juhtisid nad riiki.
vabariik – Riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud - magistraadid - ja vanemate nõukogu - senat. Lihtrahvas sai riigiasjades osaleda rahvakoosolekute kaudu.
keisririik – Riiki juhtis keiser
gladiaator – elukutseline elu ja surma peale võitleja Vana-Rooma võitlus- mängudel
term – avalik saun
patriits – põlised Rooma elanikud ja suurtsuguste suguvõsade liikmed; suurmaaomanikud ja täieõiguslikud kodanikud, kellel oli õigus olla valitud riigiametisse, kuuluda senatisse ja saada preestriks.
plebei – Rooma lihtrahvas; peamiselt väiketalupojad ja käsitöölised ning hilisemate juurdetulijate järeltulijad. Plebeid olid sõjaväekohuslased ning neil oli õigus osaleda rahvakoosolekul.
rahvatribuun – plebeide seast valitud ametnikud nende õiguste kaitsmiseks.
veto – keeld (senati otsusele peale pandud rehvatribuuni poolt, seda juhul kui senati otsus tooks plebeidele kahju vms)
Piibel – kristluse pühakiri ( Vana- Testament ja Uus-Testament)
Vana-Testament – esmalt oli juutide pühakiri, hiljem sai ka kristlaste pühakirjaks; algselt heebrea keeles. Sisaldab lugusid maailma loomisest, Iisraeli rahva ajaloost, Moosese käsuõpetusest;. Jagatud neljaks grupiks: seadus, ajalooraamatud, tarkuseraamatud, prohvetiraamatud.
Uus-Testament – kristlaste poolt kirja pandud evangeeliumid, apostlite kirjad, Johannese ilmutusraamat. Uue Testamendi juured on Vanas Testaendis: keskne kuju Jeesus Kristus oli juudi rahvusest ning tema pühakiri oli Vana Testament.

Rooma õigus – Rooma riik toimi seaduslikul alusel. Seadused määrasid kindlaks riigikorra ja kohtupidamise, kõik Rooma kodanikud olid seaduse kaitse all. Ka Rooma keiser pidi alluma seadustele , andma seadusi välja mitte isiklikest, vaid riigi huvidest lähtudes. Ühiskonna turvalisuse pidi tagama hea õiguskorraldus, mitte karmid karistused. Tekkisid esimesed seadusetundjad - juristid , välja kujunes juriidiline terminoloogia , alguse sai õigusteadus. Rooma seadustest lähtuti Euroopas ka kesk- ja uusajal, paljud põhimõtted kehtivad veel tänapäevalgi.
leegion – Vana-Roomas algselt kõigi kodanike maakaitsevägi, hiljem suurim sõjaväeüksus
triumf – Vana-Rooma võiduka väejuhi ja ta sõdurite pidulik rongkäik.
2. Romulus – legendi järgi Rooma linna rajaja ja Marsi poeg.
Hannibal – Põhja-Aafrika rannikul asuva Kartaago riigi väejuht, kes pidas roomlaste vastu kolm Puunia sõda 3.–2. saj eKr. Esialgu võidukas, hiljem roomlased alistavad ka Kartaago.
Caesar – Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik (100 eKr - 44 eKr). Laiendas edukate sõjakäikudega Rooma alasid oluliselt, tungis Galliasse, Germaaniasse, Britanniasse. Tõusis Vana-Rooma ainuvalitsejaks kodusõdade perioodil. Hiljem mõrvasid Caesari rahulolematud senaatorid, sest senatil ei olnud piisavalt sõnaõigust. Peale teda võimul Octavianus.
Pani Egiptuse troonile Kleopatra , kellega tal oli poeg. Uuendas kalendrit , võttes kasutusele Juliuse kalendri
Kleopatra – hellenistliku Egiptuse viimane valitseja. Oli suhtes Julius Caesariga, kes ta Egiptuse troonile pani. Peale Caesari surma võrgutas Marcus Antoniuse, kes oli Rooma poliitik ja väejuht. Peale Octavianuse võidukat sõjakäiku sooritas koos Antoniusega enesetapu.
Augustus – Vana-Rooma esimene keiser, 30.a eKr kehtestas riigis ainuvõimu. Vallutas Egiptuse, peale sõjakäike oli pikk rahu- ja õitsenguaeg Rooma riigis.
Constantinus Suur – legaliseeris 313. a kristluse ja selle tulemusena hakkas kiriku tähtsus kasvama. Pani rõhku haridusele ja kandis hoolt vaeste ning haigete üle.
Jeesus – rändjutlustaja, Jumala poeg. Teda saatsid 12 jüngrit. Jeesuse tegevus ei meeldinud roomlastele, sest ta ei kummardanud nende jumalaid. Ca 30 a pKr laskis Juudamaa asevalitseja Pontius Pilatus ta vangistada. Ta löödi Kolgata mäel juudi preestrite survel risti.
Peetrus – Jeesuse jünger, pani aluse Rooma kristlaste kogudusele, Rooma I piiskop, sümboliks võti ( usuti , et tema kätte usaldati taevariigi võti).
Paulus – apostel, esimene kristliku ideoloogia tõlgendaja ja väljatöötaja, aktiivne kristluse levitaja misjoniretkedel Süürias, Väike-Aasias. Ta võitis kristlusele juurde palju poolehoidjaid, sümboliks mõõk. 29. juuni, peeterpaulipäev on apostlite Peetruse ja Pauluse päev, kuna Peetrus ja Paulus on Tartu linna kaitsepühakud, siis tähistatakse seda igal aastal ka Tartu linna päevana.
3. Millist mõju avaldasid geograafilised olud Rooma ühiskonnale?

• Viljakasvatuseks sobilikud piirkonnad, mistõttu Itaalia rahvad tegelesid valdavalt põlluharimisega.
  
• Rannajoon ei ole nii sopiline nagu Kreekas, sõitsid merd seetõttu kreeklastest vähem.
  
• Ühendusteed eri piirkondade vahel maismaad pidi, sest mäed madalad. Eeldused ühtse riigi tekkeks. (ilusad kattega teed juba)
  
• Jäid Vahemere kaubateele, foiniiklaste kultuurimõju, ja kreeklased asutasid kolooniatega Apenniini poolsaare lõunaosa, tõid kaasa oma kultuuri.
  

4. Selgitage ütlused:
1) Haned päästsid Rooma – sõjas gallide vastu (387. a eKr) olid roomlased Kapitooliumil ümber piiratud, kui öösel gallid hakkasid mäest üles ronima, ei pannud neid sõdurid tähele, haned tõstsid häält, kui nägid võõraid ning äratasid üles kõik sõjast väsinud roomlased. Roomlased suutsid end raskes olukorras kaitsta.
2) Pyrrhose võit – kaotusega võrdne võit (väga suured kahjud).
3) Liisk on langenud – tähtis otsus on vastu võetud.
4) Tulin, nägin, võitsin – Caesari ütlemine, mis iseloomustas ta tegemist. Ta oli oma vallutusretkedel väga edukas.
5)´Ka sina, Brutus – kui lähedane inimene reedab (Brutus, Caesari sõber, reetis Caesari, kui Caesar tapeti , sest senatil ei olnud piisavalt sõnaõigust).
6) Jaga ja valitse – peab leidma kompromissi ja peab leidma liitlased, et luua tugev seljatagune (Rooma sõlmis kõigi võidetud rahvastega erinevad alistumistingimused ning seega ei saadud Rooma vastu koos astuda, Rooma oli leebe ning jättis vallutatud aladele enamasti varasema riigivõimu).
5. Millal toimunud ja millisest sündmusest arvestasid roomlased aega?
Roomlased hakkasid oma aega arvestama Rooma linna rajamisest (seitsmele künkale) 753. a eKr.
6. Võrrelge Rooma riigi ida ja lääneprovintse ning leidke 3 olulisemat erisust!
Lääneprovintsid
Idaprovintsid
Alad
Põhja-Aafrika, Hispaania , Gallia , Britannia
Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus
Arengu-tase
Tsivilisatsiooni tekke staadiumis (va Põhja-Aafrika)
Kõrge kultuur, jõukad alad
Linnad
Tekkisid peale Rooma aja tekkimist, roomapärased, jõukuselt jäid idaprovintsidele alla. Vahemerest kaugemal oli linnu vähe.
Rikkad linnad, eksportisid käsitöötooteid ja luksus- kaupu
7. Mis on Rooma õigus, millised on olulisemad põhimõtted?
Rooma õiguse all mõistetakse roomlaste õigust, mis Rooma kui linnriigi õigusest arenes
üldiseks suureks Rooma riigis kehtivaks õigussüsteemiks.
Rooma riik toimis seaduslikul alusel. Seadused määrasid kindlaks riigikorra ja kohtupidamise, kõik Rooma kodanikud olid seaduse kaitse all. Ilma kohtuta ei tohtinud kedagi süüdi mõista ega karistada . Kõigil kodanikel oli õigus edasi kaevata (apelleerida) kõrgemale seadusandjale - vabariigis rahvakoosolekule, keisririigis keisrile. Ka Rooma keiser kui kõrgem seaduseandja ja riigi ülemkohtunik pidi alluma seadustele, andma seadusi välja mitte isiklikest, vaid riigi huvidest lähtudes. Ühiskonna turvalisuse pidi tagama hea õiguskorraldus, mitte karmid karistused. Seaduste loomisel tugineti varasema sarnase juhtumi puhul langetatud otsusele, mis tagas seaduseloome järjepidevuse. Oluline oli kõigi osapoolte õiguste kaitse protsessi läbiviimisel. Tekkisid esimesed seadusetundjad - juristid, välja kujunes juriidiline terminoloogia, alguse sai õigusteadus. Rooma seadustest lähtuti Euroopas ka kesk- ja uusajal, paljud põhimõtted kehtivad veel tänapäevalgi.

8. Milline otstarve oli järgmistel Rooma ehitistel ja mille poolest olid nad erilised:
1) Panteon – Panteon on vanim ja täiuslikuim kuppelehitis, mida kasutati kõikide jumalate templina. Ruumi kõrgus ja diameeter on võrdne - 43,5 meetrit.
2) Colosseum – oli Rooma suurim amfiteater , kus peeti ka gladiaatorite võitlusi. See oli neljakorruseline ehitis, millest kolmel esimesel korrusel oli välissein ehitatud kaaristuna. Colosseumi trepid olid paigutatud väga osavalt ning võimaldasid inimestel kiiresti välja ja sisse pääseda. Viimasel korrusel olid mastipuud, mille külge sai päikeselise ilma korral kinnitada päikesepurjed. Colosseum mahutas 50 000 inimest. Keskel asuva areeni all asusid müüritud käigud, loomapuurid ja rekvisiidiruumid.
3) akvedukt – veejuhe , millega transporditi linnadesse vett, need olid kõrged sillataolised pikalt kulgevad ehitised. Veejuhe koosnes võlvidest, mis võisid olla isegi kolmekordsed.
9. Millistes kultuurivaldkondades:
1) jäid roomlased kreeklastele alla
Näitekirjanduses: kreeklaste kirjutatud teoseid teame me tänapäevani nt. „Kuningas Oidipus“. Kreeklased olid ka väga head skulptuurikunstis: enamus roomlaste skulptuurikunstist on kreeklaste koopiad. Ka arhitektuuris võtsid roomlased põhijooned kreeklastelt üle. Jäid alla ka teoreetiliste teaduste ja filosoofia vallas.
2) ületasid kreeklasi
Roomlased valdasid paremini ehituskunsti, nad hakkasid ehitama raskemaid ehitisi (nt akvedukte e veejuhtmeid, terme, kaari ja võlve, mitmekorruseliseid ehitisi jm raskeid ehitisi), veel võtsid nad kasutusele betoon ja lubimört. Rooma templid olid suuremad ja rooma ehitised moodustasid ühtse terviku.
10. Millised tegurid aitasid kaasa kristluse levikule Rooma riigis?
1) kuulutati Jumalariiki kõigile
2) ei tehtud vahet vaeste ega rikaste vahel
3) rändjutlustajate tegevus
4) segaduste ajad Rooma riigis
KESKAEG .
1. Mõisted:
naturaalmajandus – majandussüsteem, mille puhul kaubalis-rahalised suhted on kas vähe arenenud või puuduvad üldse. Kõik vajalik toodetakse ühe feodaali piires. Selle süsteemi puhul paigutatakse ressursse ümber läbi otsese vahetuse või jagamise . Rahatu majandus, kus kõik vajalik toodetakse ise või saadakse vahetuskaubanduse vahendusel.
parlament – seisuste esinduskogu/rahva- esindus ; riigi kõrgeim seadusandlik kogu
tsentraliseeritud monarhia – tugev kuninga poolt juhitud keskvõim, mille juures tegutsesid nõuandva organina seisuste esindused, kaitstes kõige mõjukamate ühiskonnakihtide huve. Täielik otsustus õigus.
senjöör ehk isand – suurfeodaal; isik, kes jagas lääne
feood ehk lään – maavaldus , mis saadi väeteenistuse eest, hiljem saadi maavaldus väljaosta
vasall – läänimees, feodaal , kes sai senjöörilt sõja- vm teenistuse eest kasutamiseks maa-ala ja sellel elavad talupojad.
pärisori – Feodaalist sõltuv talupoeg , kellel puudub isiklik vabadus. Isand võib teda osta, müüa ja tema üle kohut mõista. Omab majapidamist ja õigus luua perekonda.
kirik – kõiki kristlasti ühendav organisatsioon /kristlaste pühakoda
klooster – välismaailmast eraldatud kompleks , kus nunnad või mungad elasid
vaimulik ordu – usuline vennaskond (mungad) või ka usuline õeskond (nunnad), kus kehtisid kindlad reeglid ja mille eesmärk oli jumala teenimine, eeskätt palvetega.
ketser – kiriku ametlikust õpetusest kõrvale kalduja, väärusuline enamasti kiriku liigse rikkuse kiritiseerija
inkvisitsioon – nn. kirikukohus, kus selgitati välja ketseri süü ja määrati karistus
skolastika – keskaja filosoofias õpetuste kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika abil.
raad – keskaegne linnavalitsus
tsunft – ühe linna ühe eriala käsitööliste ühendus
gild – keskaegne usuline ja poliitiline kutseühing
Hansa Liit – 12. ja 17. sajandi vahel Lääne- ja Põhjamere ruumis eksisteerinud institutsioon, mis kujutas endast samaaegselt nii linnade kui ka individuaalsete kaupmeeste organisatsiooni. Hansa eesmärgid olid peamiselt kaubandus-majanduslikud, aga lisaks kaubvahetuse soodustamisele ja reguleerimisele kaitses liit enda liikmeid ka poliitiliselt, näiteks aadli võimupüüdluste või muude konkurentide vastu.
islam – usk, mille ainujumal on Allah . Rajaja on Muhammad Ali.
koraan – Islami pühakiri
kalifaat – Araabia riik, mille piir ulatus 661-715.a vallutuste tulemusena Hispaaniasse
2.
Chlodovech – 5. saj lõpul tungisid Galliasse frangi hõimud Chlodovechi juhtimisel. Ta
1) kuulutas end frankide kuningaks;
2) lasi end ja oma kaaskonda ristida ja surus ristusu peale ka oma rahvale;
3) kodifitseeris ehk lasi kirja panna muistsete frankide tavaõiguse.
Karl Suur – tuntuim frangi riifi valitseja 8. sajandil.
Laiendas riigi valduseid: Põhja-Itaaliasse, Hispaania põhjaossa, saksi hõimude üle, Balkani ps põhjaossa
Innocentius III – üks võimsamaid paavste keskajal. Ta
1) kuulutas välja IV ristisõja;
2) kutsus üles alistama Läänemere ida- ranniku paganaid;
3) juhtis võitlust ketserlusega.
Muhamed – Meka kaupmees, kes hakkas islamit levitama, islami usu rajaja. islami prohvet .
3. Millal toimunud ja millist sündmust loetakse keskaja alguseks ja lõpuks?
Keskaja algust peetakse aastaks 476, mil Lääne-Rooma langes ja keskaja lõppu peetakse aastaks 1492, mil Kolumbus jõudis Ameerikasse.
lõpp- 1) 1453. a Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt
2)1492. a Kolumbus avastab Ameerika
3) 1517. a reformatsiooni algus Saksamaal
4. Millised on Lääne-Rooma riigi languse põhjused?
1) Ida- ja lääneprovintside arengu suur erinevus
2) Rooma sõjaväe barbariseerumie- lähtuti pigem oma hõimu kui Rooma riigi huvidest
3) suur rahvasteränne- germaanlaste tung riigi eri osadesse
4) orjanduslik kord oli oma aja ära elanud, orjade motivatsioon puudus
5) linnade rolli vähenemine, naturaalmajanduse levik, orjade arvu vähenemine- kolooniad
5. Iseloomustage feodaaltsivilisatsiooni tunnuseid.
1) vasalliteet :

• Senjöör
  
• Lään ehk feood
  
• Läänimees ehk vasall ehk feodaal
  
• Läänikord ehk feodaalkord ehk feodalism
  
• Vasalliteet- lepinguline suhe, kus vasall andis end senjööri kaitse alla
  

2) seisuslik kord:

• 1. seisus- vaimulikud (palvetasid)
  
• 2. seisus- aadlikud (sõdisid)
  
• 3. seisus- talupojad ja linnakodanikud (töötasid)
  

3) katolik maailmapilt - võitlus nn väärusulistega
4) külaühiskond- enamus elanikkonnast elas maal
5) naturaalmajandus
6) pärisorjus
6. Miks kujunes välja pärisorjus ja sunnismaisus?
Sõjakäikudest, röövretkedest ja majanduslikust kitsikusest ohustatud talupojad andsid end ülikutest suurmaavalajate kaitse alla, kohustudes selle eest oma maatüki kaitsjale loovutama. Talupoeg haris maad rentnikuna, pidi isandale regulaarselt andamit tasuma . Läänistatud maade juurde kuulusid kindlasti ka talupojad, kelle tööta ei olnud maal väärtust. Feodaalid olid elukutselised sõjaväelased ega oleks saanud ilma talupoegade tööta eksisteerida. Seetõttu keelati talupoegadel maalt lahkuda ja muudeti nad sunnismaiseks. Eesti keeles tavatsetakse sunnismaiseid talupoegi nimetada pärisorjadeks.
7. Millest kujunesid katoliku kiriku rikkused?

• Kirikukümnis
  
• Annetused
  
• Sakramendid- rituaalsed toimingud , mille käigus jagatakse usklikele jumala armu
  
• Simoonia- kiriku ametikohtade müük
  
• Reliikviad - pühakute säilmed
  
• Indulgentsid- patukustutuskirjad, paavsti poolt antud kirjalikud tõendid
  

8. Millised olid ristisõdade põhjused, millised tagajärjed?
Põhjused:
1) paavstide soov laiendada oma mõju all olevaid valdusid
2) suunata kodusõdades võitlevate rüütlite jõud oma elujärje parandamiseks kristliku maailma välistele aladele
3) Itaalia linnade soov kontrollida vahemereäärset kaubandust
Tagajärjed:
1) Jeruusalemm jäi muhamedlaste valdusesse
2) süvenes läänemaailma ja islami maailma ja Bütsantsi vaheline vaen
3) avardus eurooplaste maailmapilt
4) Itaalia kaupmeeste positisioonid Vahemere ääres tugevnesid
5) Idamaadelt õpiti uusi töövõtteid, nt. paberi valmistamine; araabia numbrid ; tuuleveskid; klaaspeeglid; moodi läksid habemed ja vanniskäimine
9. Miks kujunesid keskajal linnad?
Linnad kujunesid, sest keskajal hakati taaskord tegelema kaubanduse ja käsitööga, loobuti agraarmajandusest, linnastumine .
10. Mille poolest erines keskaja linn külast?
Linn
Küla

• Linnad olid piiratud müüridega
  
• Linnas abielluti hilja – negatiivne iive, sõltuti uusasukaist
  
• Linnas oli vähe ruumi, elati kitsastel tänavatel ja väikestes majades
  
• Linnas olid gildid ja tsunftid , kaupu sai osta
  

• Külades polnud toit nii mitmekesine kui linnades
  
• Maal oli palju rohkem kirjaoskamatuid
  
• Sõltuti ilmastikuoludest ja aastaaegadest, et vilja kasvatada ja loomi karjatada
  
• Kõik tooraine pidi ise kasvatama
  
• Ümber küla talumajade laiusid tavaliselt põllud
  

11. Millised on araablaste olulisemad kultuurisaavutused?
1) „ Tuhat üks ööd“- araabiakeelne muinasjutukogu
2) araabia keel
3) araabia numbrid (tegelikult Indiast !!)
4) üldkasutatavad mõisted nt. almanahh, alkeemia , magasin (MITTE MAGAMINE EKSOLE) jne
5) kreeka õpetlaste (nt Aristoteles, Platon, Eukleides) tööde tõlkimine araabia keelde, tänu millele said Lääne-Euroopa õpetlased hiljem vanakreeka autorite töödega tutvuda
6) malemäng
UUSAEG .
humanism – maailmavaade, mis seab esiplaanile inimeses ühes tema vooruste ja puudustega ning näeb maailma inimese vaatekohast
renessanss – Euroopa ajaloos uus maailmavaade ja kultuuritüüp, Itaalia 14.-15. saj
reformatsioon – laiemas tähenduses kiriku ja ühiskonna ümberkujundamine; kitsamas tähenduses usupuhastus ehk ristiusu puhastamine eri sajanditel ladestunud täiendustest ja tõlgendustest
vastureformatsioon – katoliku kiriku tegevus reformatsiooni käigus kaotatud positsioonide tagasivõitmiseks
absoluutne monarhia – kus võim kuulub piiramatult ühele valitsejale
parlamentaarne monarhia – parlamentarismi vorm ehk riigivorm , kus riigipeaks on monarh, kellele kuulub vaid esindusfunktsioon ja ta ei oma poliitilist võimu
jakobiinid – Suure Prantsuse revolutsiooni aegse poliitilise klubi liige, kehtestasid terrorirežiimi ja hävitasid poliitilisi vastaseid
merkantilism – majanduspoliitika , mille eesmärk on suurendada riigi sissetulekuid kaitsetollidega sisseveetevatele kaupadele, samas võimalikult palju kaupa eksportida
revolutsioon – pöördeline periood ühiskonna ja riigi ajaloos, mis toob kaasa ülemineku ühelt ühiskondlik- poliitiliselt korralt teisele
reform – ümberkorraldus, uuendus ja mõnes ühiskonnaelu valdkonnas riigivõimu poolt tehtud muudatus
kapitalism – ühiskonna- ja majanduselu korraldus, mis sai valitsevaks 19. saj
kolonialism – poliitika, mille eesmärk on laiendada riigi võimu väljaspool oma piire
urbaniseerumine – linnastumine, linnaelanikkonna osakaalu kiire kasv rahvastikus
sotsialism – ühiskonnakorraldus, kus kõik inimesed on võrdsed, puudub eraomand , pole suuri vastuolusid
valgustus – mõtteviis, mis kujunes 17.-18. saj ja millega rõhutati uut maailmakäsitlust, inimeste harimist; teadmiste levitamine, õpetamine, harimine
2.
Leonardo da Vinci – Itaalia kuulsaim maalikunstnik . Tegeles lisaks kunstile anatoomia, matemaatika, ajaoo, leiutamise , astronoomia , geoloogia , kartograafia, muusika ja kirjandusega jne. „ Mona Lisa“ ja „Püha õhtusöömaaeg“ on kaks kuulsamat teost. Leiutised nt aurukahur, deltaplaan , helikopter, muusikariistad , veepumbad jne.
C. Kolumbus – Ameerika avastaja (1492), Kastiilia lipu all, laeva nimi Santa Maria
Vasco da Gama – maadeavastaja , avastas tee Indiasse ( 1498 )
F. Magalhaes – poolik ümbermaailmareis ümber Aafrika Vürtsisaarteni Indoneesias (1519-1522). Üks esimesi, kes läbis kõik meridiaanid.
Martin Luther – saksa kristlik usuteadlane ja munk, reformatsiooni algataja , naelutas 95 teesi Wittenbergi ülikooli kiriku seinale, luteri usu rajaja
Louis XVI – viimane Prantsusmaa kuningas enne revolutsiooni
G. Washington – USA esimene president , juhtis regulaararmee ülemjuhatajana kolonistid võidule inglaste vastu
Voltaire – valgustusfiloof, kes rõhutas isikuvabadust, valgustatud absolutismi valitsejate liit filosoofidega
Montesquieu – ideaaliks konsti- tutsiooniline monarhia, võimude lahususe põhimõte
Robespierre – Rahvapäästekomitee juht, ta oli kõigi suhtes sallimatus ning tahtis kehtestada diktatuuri. Karistas ja hävitas oma poliitilisi vastaseid.
Otto von Bismarck – saksa poliitik ja esimene ühendatud Saksamaa riigikantsler, kes ühendas Saksamaa ühtseks riigiks nn „vere ja raua poliitikaga“
Napoleon – Prantsusmaa ainuvalitseja ja kindral . Korraldas rida edukaid sõjakäike Austria ja Preisimaa vastu, saadeti asumisele Elba saarele peale katastrofaalset sõjakäiku Venemaale, sai uuesti troonile ning saadeti lõpuks taaskord asumisele Saint Helena saarele, kus ta ka suri.
3. Aastaarvud
reformatsiooni algus- 31.oktoober 1517.a
Kolumbuse 1. reis- 3. august 1492
USA väljakuulutamine- 4. juuli 1776
Suure Prantsuse revolutsiooni algus- 5. mai 1789
Saksa keisririigi väljakuulutamine- 1871
4. Miks kujunes humanism?
Humanism kujunes välja antiikaja filosoofia lahtimõtestamisest, koos renessanssi ehk taassünniga, mille tulemusena võeti kasutusele jumalakeskse maailmapildi asemel inimesekeskne maailmapilt. Vähenes usu roll ja hakati keskenduma ratsionaalsele mõtlemisele.
5. Kuidas mõjutas renessanss kultuuri?
Renessanss ehk taassünd tähendabki uuesti antiikkultuurile keskendumist.