Vana kreeka religioon (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

docx

Vana-Kreeka Usk

Zeus oli kindlustanud endale valitsuse. Kreekas levinud arusaama järgi tegid jumalad inimesed maast, või voolisid savist ja mullast. Titaan Prometheus oli hoidnud jumalate poolele, ja jäi seetõttu ellu, kuid tegi Zeusile ohvritalituse juures tünga. Seepärast võttis Zeus inimkonnalt tule, mille Prometheus tagasi varastas, mille peale Zeus ta Kaukasusse kalju külge pani ja inimkonnale saatis Pandora - imekauni, kuid pahelise naise, kellest sündisid kõik hädad. Kreeka pühamu koosnes templist ja selle juures olevast altarist. Iga tempel ja altar oli pühendatud eraldi jumalale. Pühamutes võis ise ohverdada ja seejärel jumalatelt soosingut paluda, kuid selleks olid pühamutes ametis ka preestrid ja preestrinnad. Põhiline jumalate austamise viis oligi ohverdamine. Ohverdamise juurde käis alati ka palve. Linnriikides peeti iga-aastaseid usupidustusi, mis koosnesid rongkäigust, ohverdamisest ja vahel ka spordivõistlustest

Ajalugu

2

docx

Kreeka klassikaline ajajärk

KREEKA KLASSIKALINE PERIOOD Maratoni lahing ­ 490. eKr. Pärsia sai Kreeka käes lüüa. Termopüülide lahing ­ 480. eKr. kreeklased kaotasid. Salamise merelahing ­ 480. eKr purustasid Kreeka ja Ateena linnriigid Pärsia laevastiku. Üldise sõja võitsid kreeklased. Pärslased tõrjuti Kreeka aladelt välja. Peloponnesose sõda ­ 431-404. eKr. Ateena ja Sparta vahel (Ateena laevastik domineeris merel, Sparta aga oma liitlastega maismaal). Sõda lõppes Sparta võiduga, mis tegi ajutiselt lõpu Ateena võimsusele. Chaironeia lahing ­ 338. eKr. toimus kreeklaste ja makedoonlaste vahel. Ateena ja tema linnriigid said lüüa; Kreeka linnriigid kaotasid väga pikaks ajaks iseseisvuse. Philippos II ­ Makedoonia valitseja, kes juhtis makedoonlased Chaironeia lahingus võidule.

Ajalugu

2

docx

Kreeka jumalate tutvustus

Athena Relvastatud sõjajumalanna, linnade ja tsivilisatsiooni kaitsja ning tarkusejumalanna. Kreeklased hindasid Athenat väga kõrgelt. Zeusi tütar, ema tal polnud, ta sündis täies hiilguses ja relvastuses Zeusi peast (Zeus mõtles ta välja). Lemmiklind oli öökull. Athenale kui tarkusejumalannale on pühendatud linn Ateena. Apollon Vanakreeka mütoloogias oli Apollon Zeusi ja Leto poeg ja Artemise kaksikvend. Ta oli jumal kes võib armastada aga ka vihata. Apollon oli Kreeka religiooni üks tähtsamaid jumalaid, kellele allusid muusad ja ta oli ühtlasi ka valguse-, ennustamise- ja muusika kaitsja. Tema sümboliteks oli vibu , nool ja lüüra. Apollon tappis delfi lähedal draakon Pythoni, kes elas Parnassose koopas ja valvas sealset oraaklit. Hiljem rajas Apollon sinna oma pühamu. Apollon oli jumal, kes esimesena õpetas inimesele tohterdamist. Artemis Artemis oli samuti Zeusi ja Leto tütar ning Apolloni kaksikõde. Vanakreeka mütoloogias peeti teda

Kirjandus

2

doc

Kreeka jumalaid

kutsuti neitsiks - Parthenoseks Aphrodite ­ Venus; armastuse- ja ilujumalanna sündinud merevahust või Zeusi ja Dione tütar Hephaistose abikaasa Erose ema Aphrodite - armastuse ja ilujumalanna Apollon - valgusejumal, tõejumal Artemis - Apolloni kaksikõde, kütt, neitsiliku nooruse kaitsja Prometheus - inimsoo päästja Atlas - taevavõlvi õlgadel kandja Hermes - Zeusi käskjalg, kõige nutikam jumal, kaupmeeste kaitsja, taevaheerold Bacchus ­ veinijumal Väiksemad kreeka jumalad Eros - armastusjumal Iris - vikerkaarejumalanna, jumalate käskjalg Dionysos (Bachos) - veinijumal Paan - Hermese poeg, lamba- ja kitsekarjuste jumal Aiolos - tuulte kuningas, elas maa peal Nike - võidujumalanna Themis - seadusejumalanna Justitia - õiglusejumalanna Zeusi ja Eurynome lapsed on graatsia ja ilu kolmikkehastuseks. Aglaia - (Sära) Euphrosyne (Rõõmsameelsus) Thaleia - (õitseng) Moirad - saatusejumalannad Moirad määrasid inimesele nii hea kui kurja saatuse.

Kirjandus

2

docx

Ateena akropol

Ateena akropol Akropol Mükeene perioodil oli Ateena akropol kuningaloss, hiljem täitis kindluse rolli. Pärast Pärsia sõdu kaotas akropol oma sõjalise tähtsuse, seetõttu algatas Perikles selle väljaehitamist suurejooneliseks kultuurikeskuseks. Akropoli viis uhke sissekäik propüleed ehk eesvärav, mille kõrval oli Nike tempel. Keskmesse püstitati Parthenon ehk jumalanna Athena tempel, mille sammastealust ehtis Pheidiase reljeefidega kaunistatud friis. Templis sees oli jumalanna hiigelsuur kuju, mis oli kaetud elevandiluuga ja rüüstatud kuldrõivastesse. Lisaks Parthenonile tõusis esile veel Erechteioni tempel, mis oli Athenale ja Poseidonile pühendatud. Kreeklaste jumalad Zeus- Jumalate valitseja ning taeva-, tormi- ja piksejumal. Jagas oma kahe venna, Hadese ja Poseidoniga, maailma valitsemist nii, et tema sai taeva, Hades allmaailma ja Poseidon mere, kuid kõik maapealne ja Olümpos jäid ühisvaraks. Tänu piksenoolte käsitamisel

Ajalugu

2

pdf

Vana-Kreeka jumalad

Vana-Kreeka jumalad Zeus lad. Jupiter - peajumal, taeva ja tuulte valitseja. Kujutatud sageli piksenoolte, egiidi ja tammepärjaga varases keskeas mehena. Sümboliteks olid tamm, mille lehtede kohinast oraakel luges välja Zeusi mõtteid, ja kotkas. Zeus oli peajumal. Ta oli taeva ja tuulte valitseja. Tema relvadeks olid piksenooled. Sellepärast oli ta kõige võimsam jumal ja inimeste valitseja. Zeusil oli väga palju lapsi, nii jumalannadelt kui ka inimsoost naistelt Hera lad. Juno - Zeusi abikaasa, abielunaiste kaitsja. Olevat olnud noor ja kaunis, kuid mitte veetlev. Oli ka alati tohutult armukade, kuna Zeus polnud just truuduse võrdkuju. Kujutatud on enamasti diadeemiga peas. Sümboliteks olid lehm ja paabulind. Hera oli Zeusi abikaasa ja ka õde. Ta oli abielunaiste kaitsja. Hera olevat noor ja kaunis kuid mitte veetlev. Ta oli väga armukade, sest Zeusil oli väga palju armukesi, keda ta armastas veel peale Hera Poseidon lad. Neptunus - Z

Ajalugu

9

docx

11. klassi ajalookursuse konspekt kordamiseks.

maata -- sõjaväeteenistusest vabad ● Vaesed kodanikud = proletariaadid ● Patrooni ja kliendi vahekord ● Partriitsid ja plebeid ○ Partriitsidel kõik kodanikuõigused, pääsesid riigi- ja preestriametisse ○ Rahvatribuunid (plebeid) ○ Keelati võlaorjus ○ Tühistati nendevahelise abielu keeld ○ Plebeidel võimaldati pääs riigiametisse ● 12 tahvli seadused ● Religioon ja õigus: https://docs.google.com/document/d/1VkMxLUAACOK2oh8tizCfQKCOzfDlr76cA8t1 mrcraNg/edit?usp=sharing ● Rooma vabariik ● Res publica (kogu rahvas võttis riigi valitsemisest osa) ● Kõik roomlased moodustasid Rooma rahva ● Aristokraatlik riigikord ● Riiki juhtisid igal aastal valitavad magistraadid ○ 2 konsulit ○ 8 preetorit ○ Tsensorid  ○ (Diktaator)

11.klassi ajalugu

1

docx

Kõik Kreeka jumalad

metsloomade kaitsja. Hermes ­ tiivuliste sandaalide ja tiivulise kübraga.Kaitses teekäijaid,täitis ühtlasi jumalate käskjala ülesaindeid ja saatis surnute hingi allmaailma. Aphordite-ilu,armastus ja viljakusjumalanna.Võõramaist päritolu,tuntavaid ühisjooni mesopotaamia armastusjumalanna Istariga,kelle kultus levis ees-aasias,ja mõjutas sealtkaudu kreeka usundit. Dionysos ­ viinamarjakasvatuse,veini ja sigivusjumal,oli kreeka jumalatest ainsana ema poolt inimlikku päritolu.Ta eelistas olümpusele maa peal viibimist,rännates ringi veidratest kitsejalgsetest ja hobusesabalistest olevustest kaaskonna saatel.

Ajalugu

Kommentaarid (0)