Vana kreeka (0)

Vana kreeka. 5 ajajärku: egeuse ehk kreeta mükeene 3-2 at ema. Homerose ajjaärk 11-9 ema. Arhailine 8-6, klassikaline 5-4 ja hellenismi ajajärk 4 sai II pool – 1 saj keskpaik .
Egeuse ajajärgul lagunes kreeklastega asustatud aladel nii mandril kui saartel sugukondlik kord ning kujunes varane klassiühiskond . Tekkis väikeseid orjanduslikke riike, majandus ja kultuurisidemed idaga ja sitsiiliaga. 2 at ema hävitati pea kõik egeuse riigid vana-kreeka hõimude poolt, järgnevalt toimus sugukondliku korra lagunemine ning kreeta-mükeene kultuuri saavutuste aeglane omandamine. Arhailisel ajal kujunes orjanduslik kord ja polised . Klassikalisel saavutab orjanduslik krod kõrgema taseme, õitseb kreeka kultuur. 4 saj alistati kreeka makedoonlaste poolt tänu pol-sots kriisile.hellenismi ajal poliste föderatsioonid ja kuningriigid , rooma vallutab kreeka. Kreeka alad e balkani ps lõunaosa, egeuse saared ja väike- aasia läänerannik asustatud neoliitikumis. Juba 7-6 at elas seal mittekreeka hõime. Hõimud nt lelegid, drüopid, pelasgid, kaarlased. Kreeka hõimud ilmusid umbes 20 saj. Balkani harumäestikud jagavad madri ehk balkani kreeka kolmeks, põhja kesk ja lõuna. Põhja kreekas on kaks maakonda, läänes epeiros ja idas tessaalia. Neid lahutab pindose mäestik . Epeiros suur mägine, kliima karm, kontinent, vihm , äike, lumetormid,, mägedevahelisi orge kasutasid epeiroslased karjamaadena, kuulus piimakarja poolest. Tessaalia on suur tasandik, pindose ja ossa mägede vahel. Põhjas igilumega Olümpose mägi, viljakaim osa tempe org, niisutab peneiose jõgi . Tessaalia kreeka viljaait. Seal hariti põldu, kasvatati viinamarju, aiandus , karjandus , hobused . Põhjakreekast keskkreekasse