50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-11-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
14 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
SiretTamm
Õppematerjali autor
VANA-EGIPTUS Egiptlased nimetasid Egiptust mustaks ja punaseks maaks, sest Niiluse ääres oli must ja viljakas muld, kuid sellest edasi laius kõrb VANA-EGIPTUSE KULTUUR Vanem kiviaeg kuni 10 000a. e.Kr. Siis jahtisid egiptlased lõvisid, kitsi ja metsikuid karju maal ning krokodille ja jõehobusid jõe soos. Noorem kiviaeg algas umbes 5000 a. e.Kr. Sel perioodil avastasid inimesed tule. Õppisid loomi karjatama ja vilja kasvatama. Kahe kuningriigi maa sai alguse umbes a. 3000 e.Kr., kui Menes ühendas Ülem-ja Alam- Egiptuse. Kaevati kraave, et kuivendada pinnast. Tekkisid kindlad külad. Vaaraode valitsemine 2920e.Kr.-332 e.Kr. Egiptuses oli oma oma võimsuse tipul. Arendati kaubandust võõraste maadega VAARAODE VÕIM Vana-Egiptuse tsivilisatsioon sai alguse 5000 a. tagasi, kui algas vaaraode valitsemine. Vaaraod maeti püramiididesse, mida olid ehitatud terve vaarao eluaja. Pojad pärisid isadelt ameti. JUMAL-KUNINGAD Vana-Egiptuse loomismüüt räägib, kuidas
RELIGIOONIDE LIIGITUS I Tekkeprotsessil põhinev liigitus 1. Etnilised e. rahvuslikud usundid esinevad oma keele- ja rahvuspiirkonnas. Nende kombestik on rahva traditsioonidega niivrd tihedalt seotud, et teitel on raske seda omaks võtta. (nt. sintoism, loodususundid, judaism jne.) 2. Rajatud usundid (nt. Baha'i usund) II Jumalakäsitluse põhjal 1. Teistlikud e. jumalakesksed - polüteistlikud mitme jumalaga religioonid (nt. religioon Vana-Egiptuses, sintoism, hinduism lihtrahvale. - monoteistlikud ainujumalaga religioon (nt. kristlus, islam) - panetistlikud jumal on kõikjal (nt. loodususundid, sintoism) 2. Monistlikud religioonid religioonid rajanevad põhimõttel, mis säilitab maailmas tasakaalu (nt. taosim, konfutsianism) III Algallikate põhjal 1. Raamatuusundid nende religioonide õpetused on koondatud pühadesse tekstidesse
Thoti oli kirjutamise ja teadmiste jumal ning mõnikord kujutati teda ka paavianina. Jumalatel olid omad perekonnad. Näiteks Osiris ja Isis olid mees ja naine ning neil oli poeg Horos. Horost kujutati kulli pea ja inimese kehaga. Horos kaitses vaaraode võimu. Osirist kujutati papüürusroost ja jaanalinnusulgedest krooniga. Ta kandis konksu ja kooti näitamaks, et tema on hauataguse riigi valitseja, talle pidid kõik surnud oma elu jooksul kordasaadetud tegudest aru andma. Hauatagune elu sai osaks vaid headele inimestele. Isis hoolitses Horose (Isise ja Osirise laps) eest ja peitis teda õela onu (Osirise venna) Sethi eest, kuni Horos suureks sirgus. Seth tappis Osirise ja püüdis tappa ka Horost. Isis aitas oma poega isa surma eest kätte maksta, kasutades võlujõudu, et petta Sethi. Re saatis Osirise ja Isise Egiptusesse, et nad õpetaksid inimestele headust. Osirise tappis tema õel vend Seth, kes puistas Osirise keha 14 tükki üle maa
Uudsus seisnes selles et see käsitles alfabeetilises süsteemis teaduse ja ühiskonna probleeme oma aja eesrindlike ideede seisukohalt, see väljaanne koondas oma aja eesrindlikke kuid samas siiski erinevaid inimesi kes ilma entsüklopeediata oleks vaevalt kokku saanud. Pilet nr 2. 1. muistse egiptuse kuningavõim, riigi ja ühiskonnakorraldus. Egiptlased nimetasid Egiptust mustaks ja punaseks maaks, sest Niiluse ääres oli must ja viljakas muld, kuid sellest edasi laius kõrb. Vana-Egiptuse tsivilisatsioon sai alguse 5000 a. tagasi, kui algas vaaraode valitsemine. Vaaraod maeti püramiididesse, mida olid ehitatud terve vaarao eluaja. Pojad pärisid isadelt ameti. Vana-Egiptuse loomismüüt räägib, kuidas päikesejumal Ra saatis jumal Osirise maad valitsema. Egiptlased uskusid, et kõik vaaraod on jumalad. Vana-Egiptuse ühiskond sarnases püramiidile. Orjadel ei olnud mingeid õigusi. Kõige kõrgemal positsioonil oli vaarao,
dünastia vaaraod, muutus Egiptus Idamaade võimsaimaks riigiks. Uue riigi ajal allutati Palestiina ja Süüria. Ka Nuubia oli Egiptuse võimu all. Vaaraode võim tugevnes. Vaaraode võimu toetasid sõjavägi ja ametnikud. Kasutusele võeti sõjavankrid ja hobused, metallidest levisid pronks ja raud. Leiutati veetõsteseadmed. Palju kasutati vangide tööd. Tuntumad valitsejad olid Tuthmosis I ja II III ja IV; Amenhotep I, II, III ja Amenhotep IV; Ramses I, II, III, IV, V, VI. Tuthanhamon oli Vana-Egiptuse vaarao 18. dünastiast, kes valitses aastail 1336-1327.a. eKr. Paljude sõdade ja sisemiste vastuolude tõttu lagunes Uus riik umbes 1000. aastal Hilis-Egiptuse perioodil (1000 525 a. e. Kr.) Sel perioodil võimutsesid mitmel ka võõramaised valitsejad, näiteks assüürlased. 525 a eKr vallutasid Egiptuse pärslased Kambysese juhtimisel. Muistse Egiptuse ühiskond Kuningavõim
peaminister. Vesiirile allusid provintside asevalitsejad, keda omakorda abistasid ametnikud. Ametnike tähtsaimaks ülesandeks oli maksude sissenõudmine ja suuremate ehituste tarbeks tööjõu hankimine. KOHTU Kohalikud ametnikud mõistsid kohut, kui inimene on rikkunud seadust näiteks jätab maksud õige aegselt maksmata või varastab. Kirjutajad märkisid kohtu otsuse üles. Raskemaid kuritegusid käsitleti kõrgemal tasemel vesiiri või isegi vaarao enda osavõtul. SURM JA HAUATAGUNE ELU Egiptlased uskusid elusse pärast surma ja nägid palju vaeva, et selleks ette valmistuda. Nad säilitasid surnukeha muumiana, et hingel oleks koht kus elada. Nad uskusid, et enne matmist mõistavad jumalad surnu üle kohut, annavad talle tagasi tema meeled ja varustavad ta läbi allmaailma rändamiseks tarvilike palvetega. Surnuga pannakse kaasa ohvri annid näiteks toitu, rõivaid ja tarbeesemeid, mis aitaksid surnu hingel teises ilmas toime tulla. LEINAMINE
Meieni on säilinud kuldsed pärjad, kõrvarõngad, sõrmused, käevõrud, pronkspeeglid, metallalused. Egiptuses hakati esmakordselt ülistama ilusat naisekeha. Egiptlased Egiptuse omapära mõistmiseks tuleb teada, et suures osas loodi see uskumuste mõjul. Vanimas Egiptuses oli kunst seotud riituse, maagia ja kirjandusega. Hauakambrite ehitamine ja kujude püstitamine moodustasid koos vaimulike laulude ja pühade tantsudega Vana-Egiptuse religiooni rituaalse külje. Egiptlased nimetasid kunstnikke elu loojateks. Vanad hauakambrid olid majade võrdkujud, kuid loodud tugevamast materjalist kivist. Hauakambrite seintel olid jutustavad maalid elanike maisest elust. Kõik eluliselt tähtis tungis egiptuse kunsti hauataguse elu idee kaudu. Egiptlased olid ka esimesed tõsised insenerid. Nad ehitasid vägevaid linnu, templeid ja püramiide. Ei saa ka mainimata jätta egiptlaste suurt leiutamisoskust. Nimelt avastasid nad, et
Kordamine ajaloo tööks 1. Asukoht! o Egiptus paikneb Niiluse kesk- ja alamjooksul ning jaguneb Alam- ja Ülem- Egiptuseks o Mesopotaamia on Pärsia lahte suubuva Eufrati ja Tigrise jõe kesk- ja alamjooksuala 2. Usk! EGIPTUS o Egiptuse kõige haritum osa olid Preestrid o Nemad kujundasid ka egiptlaste vaimuelu ja mõttemaailma o Usuliste tõekspidamiste täpsem sõnastamine oli preestrite ülesanne o Usuti jumalatesse. Valitseja on sama, kes jumal o Usuti et jumalad on reaalselt olemas o Usuti et elu jätkub ka peale surma MESOPOTAAMIA o Usuti et jumalad on surematud ja inimesed surelikud o Jumalad olid inimese kujulised, taevakeha mille mõju teda valitses o Jumalaid seostati ilmastikunähtustega o Neid oli samamoodi hästi palju nagu Egiptuseski o Mesopotaamias oli ka usk seotud riigivõimuga 3. Jumalad! EGIPTUS o Muistsete egiptlaste tähtsaim jumal oli Amon-Ra. Egiptlas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid