Vana-Rooma (0)

Vana- Rooma .
Vana-Kreekaks
nimetatakse tsivilisatsiooni, mis tekkis umbes 2000 a eKr Balkani
poolsaarel ja Kreeta saarel. See
on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa.
Vana- Rooma
riik tekkis 753 a eKr Rooma linnas ja levis peagi üle kogu Itaalia.
KREEKA
Sarnasused
ROOMA
Kõrged mäed- liiklus kreeka sees takistatud, liiklus meritsi, Vahemere idaosa, saari rohkem, Ateena keskuseks+Pireuse sadam, kreeklased tõid vilja kolooniatest sisse, kõrged mäed igalpool,Pärsia sõjad , etniliselt ühtne.
Paiknevad Vahemeres, mäed, mäestikud, sadamad, sõjad, saarte olemasolu, kreeklased
Üks mäestik- Apenniini, mäed madalamad,ei takista liiklust ,liiklus maismaati, vahemere lääneosa,saari vähem: Korsika, Sardiinia , Sitsiilia. 1)Tiberi jõgi -selle ääres rajati Rooma ja Ostia sadam. 2)Po jõgi-suur ja paljude lisajõgedega,soosib põlluharimist,teravilja kasvatus. Kõrged Alpi mäed pidasid külma õhu kinni, Puunia sõjad kartaagolastega(suurimad konkurendid), 3 erinevat hõimu: 1) itaalikud - Itaalia keskosa 2)latiinid-õiged roomlased ,Latiumi maakonnas 3)samniidid. Etruuria maakonnas etruskid ,Itaalia lõunaosas kreeklased(Tarantium ja Sitsiilias koloonia Sürakuusa)
Kuningate aeg Roomas 753-509 a eKr Langeb kokku etruskide hiilgeajaga Itaalias. I kuningas oli Romulus . Kokku oli 7 kuningat. Rooma valdused hõlmasid linna lähiümbruse,ulatudes Tiberi suudmeni,kuhu rajati Ostia sadam. Viimased 3 kuningat olid etruskid. Nende ajal muutus Rooma tõeliseks linnaks. 510a eKr Rooma kuningavõim kukutati .Viimane kuningas oli sunnitud ülestõusu tõttu maapakku minema.Kehtestati vabariik.
Varane vabariik 509-265a eKr Riigi eesotsas senat ja igal aastal valitavad riigiametnikud ,kelle seast kõrgeimad on 2 konsulit . V saj eKr oli Rooma võimsaim riik Latiumi mk Kesk Itaalias.Algasid sõjad etruskidega. Rooma laiendas järk-järgult oma võimu Itaalias.Suur tagasilöök tabas Roomat 390.a,kui Itaaliasse tungisid sisse gallid,roomlased said hävitavalt lüüa ja pidid sissetungijatele suure lunaraha maksma.Kaotusest hoolimata taastasid roomlased oma võimsuse ja lakkamatute sõdadega vallutasid Itaalia lõplikult.265aastaks eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all.
Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks 264-133 a eKr Itaalia vallutamise järel sattus Rooma konflikti tugeva Kartaago riigiga Põhja-Aafrikas.Rooma ja Kartaago vahel oli 3 sõda-Puunia sõjad.(Esimene Puunia sõda- 264-241 eKr. Merel ja Sitsiilia saarel.Algul polnud roomlastel laevastikku ja see tagas kartaagolaste edu.Kuid rajanud laevastiku, omandanud meresõidu kogemused,saavutasid roomlased mitu võitu , sundisid Kartaago rahu paluma. Roomast sai tugevaim riik Vahemere lääneosas. Teine Puunia sõda-218-201 eKr.püüdis Kartaago oma positsioone taastada. Hannibal tungis sõjaväega Hispaaniast läbi Gallia ja üle Alpide Itaaliasse ja purustas Rooma sõjaväe Cannae lahingus 216a eKr.Roomlased seadsid võitlusvalmis uued väed ja sundisid Hannibali Itaaliast lahkuma .202a eKr said kartaagolased P-Aafrikas otsustavas lahingus hävitavalt lüüa ja olid sunnitud rahu paluma.Kartaago kaotas kogu oma laevastiku,kõik valdused väljaspool Aafrikat ja ühes sellega oma sõjalise tähtsuse. Kolmandas Puunia sõjas-vallutasid ja hävitasid roomlased Kartaago.See juhtus 146a eKr. ) Samal ajal kui Rooma võitles Kartaagoga,laiendas ta oma võimu ja valdusi ka ida suunas. 146a eKr liitsid roomlased pärast mitmeid sõdu oma riigiga Makedoonia ja Kreeka. 133a eKr pärandas Pergamoni kuningas oma riigi Väike-Aasias roomlastele.Nii said roomlased esimese valduse Aasias.Rooma oli tõusnud ülekaalukalt tugevaimaks riigiks Vahemere maade seas.
Kodusõdade periood ja vabariigi langus 133-30a eKr II ja I saj vahetusel eKr kujundati ümber Rooma armee .Seni kodanikest koosnenud vägi asendati palgaväega. Algasid kodusõjad. Senati võim vähenes.Asju otsustasid võimsad väepealikud.Jätkusid vallutussõjad. Võimsaimate riigimeestena eesotsas: Pompeius ja Caesar ,kes sõlmisid liidu riigi ühtseks juhtimiseks . Pompeius oli kuulus vallutuste pärast Väike-Aasias ja Süürias, Caesar aga alistas Rooma võimule Gallia. 49a puhkes P ja C vahel kodusõda.Otsustav lahing toimus aasta hiljem Kreekas,Pompeius sai lüüa,põgenes,kuid tapeti . C tõusis Rooma riigi ainuvalitsejaks.44a tapeti C kuna paljud polnud ainuvalitsusega rahul. Tõusid võimule: Antonius ja Octavianus, kes jagasid riigi omavahel: O-läänepoolsed osad, A-idapoolsed osad. A abiellus Kleopatraga ja sai Egiptusest rahalist tuge. A ja O vahel kodusõda. A 31eKr sai A laevastik O lüüa. A põgenes Egiptusesse ,kus tema ja Kleopatra end tapsid .30a eKr vallutas O Egiptuse ja ühendas seega kõik Vahemere maad oma ainuvalitsuse alla.Seda sündmust võib lugeda Rooma vabariigi lõpuks.
Varane keisririik aastatel 30 eKr-235 pKr O võttis endale aunimetuse Augustus.Tema valitsusaeg(30 eKr-14 pKr)tõi pika rahuperioodi ja koos sellega majanduse õitsengu. Ta pühendus riigi sisemisele korrastamisele tasakaaluka valitsejana. Ta oskas lepitada ainuvalitsusega lihtrahva kui ka enamiku ülikkonnast. Nero -54-68-tappis nii oma naise kui ka ema ja hukkas arvukalt senaatoreid. 64.a kui suur osa Roomast hävis,levisid jutud,et linn pandi põlema Nero käsul . I saj keskel pKr vallutati suur osa Suurbritanniast. Trianus-98-117-Rooma impeerium saavutas oma võimsuse haripunkti.Vallutati Daakia, Mesopotaamia . Rooma võim oli kindlustunud kõigis Vahemerd ümbritsevates maades.Riigi põhjapiir kulges mööda Reini ja Doonau jõge,hõlmates lisaks Vahemere maadele ka tänapäeva Belgia,Prantsusmaa, Šveitsi ,Austria, Serbia , Bulgaaria .Piiridele rajati kindlustusvööndid.Rooma riik tagas kogu oma territooriumil rahu ja julgeoleku, nn Rooma rahu. II saj lõpul ja III saj algul hakkas olukord riigis halvenema: riigipiire ründasid välisvaenlased ja maad kurnasid aeg-ajalt kodusõjad.

Rooma linna tekkimine

Rooma
linn tekkis Kesk- Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. Latiini ehk ladina keelest sai hiljem Roma riigi ametlik keel. VII
saj võtsid latiinid kasutusele tähestiku- kujunes ladina tähestik.

Pärimuse
järgi valitses Roomas esialgu seitse kuningat, kolm viimast neist
olid etruskid. Just nende kolme valitsusajal kujunes Roomast tõeline
linn. Küngastevahelisse orgu rajati sillutatud turu- ja koosolekuplats foorum , järsunõlvalisele Kapitooliumi künkale aga kindlus . Kuningas nimetati ametisse rahvakoosolekul ja ta valitses
koos vanemate nõukogu senatiga.
4.Rooma ühiskonna valitsemine kuningate ajal,vabariigi
ajal,keisririigi ajal.
Kuningate aeg-7 kuningat, aastatel 753-509 eKr,kolm
viimased neist olid etruskid. Just nende ajal kuj Roomast tõeline
linn. Küngastevahelisse orgu rajati sillutatud turu-ja
koosolekuplats foorum,järsunõlvalisele Kapitooliumi künkale aga
kindlus. Ehitati templeid ja ühiskondlikke hooneid .Müüridega
piirati linn alles IV saj eKr. Kuningas kinnitati ametisse
rahvakoosolekul ja ta valitses koos senatiga.Kuningate ajal kuj välja varase Rooma ühiskonna põhijooned.
Vabariigi aeg-roomlased kutsusid oma riiki res publica ,sest peaaegu kogu rahvas võttis riigi valitsemisest osa.
Rooma kodanikkond e rahvas- patriitsid ja plebeid.Rooma riigikord oli
siiski aristokraatlik. Riiki juhtisid igal a valitavad magistraadid ja senat. Riigiametitesse pääsesid ainult jõukad. Seetõttu juhtis
riiki kitsas perekondade ring,nobliteet,kuhu kuulus nii patriitse kui
plebeisid.
Keisririigi aeg-senati istungid jätkusid ja igal a
valiti magistraadid. Loobuti rahvakoosolekutest. Riigi tegelik
juhtimine valitseja käes,keda nim keisriks. Valitsejal oli korraga
mitu ametit. Keiser käsutas kõiki Rooma vägesid ja tal oli
vetoõigus kõigi magistraatide otsuste üle. Senatist sai valitseja
nõuandja ja magistraadid viisid ellu keisri otsuseid. Senatisse ja
magistraadiks saamine andis võimaluse pol karjääri teha, tagas
mõjukuse ja oli suursuguste roomlaste seas endiselt kõrges hinnas.
Senatiga vastuolu võis takistada keisri tegevust.Senaatorite kui ka