Vana-Rooma 2000 eKr tungisid Itaaliasse arvatavasti indoeuroopa keeli kõnelevad itaalikud, sealhulgas ka tulevaste roomlaste esivanemad. 1000 eKr tekkis vanim asula tulevase Rooma kohal 800-500 eKr oli suur osa Kesk- ja Põhja-Itaaliast etruskite linnriikide võimu all. Mõnda aega allus neile ka Rooma. Kuningate aeg Roomas Langeb kokku etrusikite hiigelajaga Itaalia. 753-509 eKr Pärimuse järi oli Rooma esimene kuningas Romulus. Kokku valitses üksteise järel 7 kuningat. Rooma valdused ulatusid Tiberi suudmeni, kus oli Ostia sadam. Viimased 3 kuningat olid etrusikid. Sel ajal muutus rooma linnaks.
Linna rajamine Romulus rajas linna 753 a eKr Tiberi jõe äärde 7 künkale. Roomlased arvasid oma aega alates selle linna rajamisest. Kuningriik(753 510 a eKr) Esimene kuningas oli Romulus. Ühtekokku valitses 7 kuningat. Viimane kuningas oli etruski päritolu ja ta kukutati troonilt. Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul ja ta valitses koos vanemate nõukogu senatiga. Rooma Vabariik(509-30 a eKr) Senat tegi seadusi, nimetas ametisse tsensoreid(rahvaloendajaid). Riiki valitsesid kaks konsulit. Magistraadid olid ametnikud. Rahvatribuunid(10) kaitsesid lihtrahva huve
diötsees, dogmaatika, ortodoksne usutunnistus, hereesiad, ariaanlus, kolmainsus, seitse vaba kunsti, pärispatt, corpus juris civilis. 3) Õpilane oskab võrrelda patriitside-plebeide staatust ühiskonnas (päritolu, ligipääs erinevatele riigiametitele, peamised tegevusalad, omavaheline võimuvõitlus ja selle tulemused). 4) Õpilane oskab seletada ja tuua näiteid patrooni-kliendi suhetest. 5) Õpilane oskab anda ülevaate Rooma vabariiklikust korraldusest ning lühidalt selgitada ka võimusuhteid. 6) Õpilane oskab nimetada piirkondi, mis kuulusid Rooma riigi koosseisu keiser Traianuse valitsemisajal. 7) Millised probleemid kaasnesid üleminekuga kodanike armeelt elukutselisele armeele? 8) Kuidas koondas keiser enda kätte kogu võimutäiuse? Tooge näiteid. 9)Milline oli Rooma poliitika vallutatud alade suhtes Itaalias ja väljaspool Itaaliat? Võrdlus. 10) Õpilane oskab võrrelda Rooma Ida- ja Lääneprovintse.
Kordamisküsimused Vana- Rooma 1. Kaart. 2. Kuidas ja kuhu tekkis Rooma linn? Legend selle kohta. Asukoht-Itaalias, Apenniini poolsaarel Rooma linn kujunes 10.- 7. saj eKr latiinide asulast Tiberi jõe äärsetele küngastele Legendi järgi rajas linna Romulus. 3. Dateeri - kuningate aeg - 753- 509 e Kr vabariik - 509- 133 e kr ( 30 e Kr) keisririik - 30 / e Kr 284 p kr varane keisririik 284- 476 hiline keisririik 4. Iseloomusta Rooma riigikorda vabariigi ajal. Roomas valitses aristokraatlik riigikord. 5. Rooma õigus. lk. 47 Kodanikud seaduse ees võrdsed Kõik lahendati kohtu kaudu, õigust mõistis ainult kohus Edasikaebamise õigus- rahvakoosolekule, hiljem keisrile Õigus kaitsele Pretsedendi arvestamine Elukutselised juristid Alus hilisemale õigusteadusele 6. Kuidas sai Roomast suurriik? Too näiteid vallutustest ! 265.a eKr- Itaalia 146.a. eKr- Kreeka ja Makedoonia
Lihtrahval sõnaõigus Perioigid tegelesid käsitöö ja kauplemisega Aristokraatial puudusid eesõigused Kodanikuõigused puudusid 10% Rahvakoosolekul loositi - tähtsad ametnikud Naabermaakonna elanikud muudeti orjadeks 5. Milline seos valitses muistse Kreeka ja Rooma kultuuriide vahel? Roomlased võtsid palju Kreeklastelt üle ja kohandasid endale sobivaks (Teater, usk, arhitektuur, kirjandus) 6. Kirjelda kreeka teatri välisilmet, etendusi Etendused toimusid amfiteatris, vabas õhus, päevavalgel. Etendused toimusid teatri keskel asuval platsi orkestral, mille tausta moodustasid puust dekoratsioonid ehk skenee. Näitlejad olid mehed, kandsid maske ja jalas koturne Mechane - õhkutõstmiseks
20. ROOMA. Geograafiline: Apenniini ps, paljud piirkonnad mägised, põlluharimiseks kõlblik, paremad eeldused ühtseks riigiks, itaallased foiniiklaste ja kreeklaste kultuurimõju all, 8-6saj eKr rajasid kreeklased palju linnu: nt Tarentum itaalias ja Sürakuusa sitsiilias. Itaalia keskosas Lakoonia maakonnas 8saj Rooma linn-latiinid,rääkisid ladina keeles. Roomlased alistasid Vahemere maad, ld keel üle maa, kultuur kreekast. Kronoloogiline: 2at-indoeuroopa itaalikud-roomlaste esivanemad. 1at eKr-Rooma asula- 8-5saj-etruskide linnriigid. 1.Kuningate aeg Roomas 753-509eKr : *753a Rooma linna asutamine * Essa kuningas Romulus* kokku 7 kuningat, viimased 3 etruskid* 510a kukutati viimane etruski kunn* kehtestati vabariik. 2.Varane vabariik 509-265eKr: *senat ja 2 konsulit riigiametnike seast* 5saj sõjad etruskidega* 390a gallid tungisid Rooma* roomlased
latiinid - roomlased ning teised Latiumi elanikud, kes kõnelesid ladina keelt, etruskid Itaalia loodeosas, Etuuria maakonnas elanud elanikud, ploletaarlane vaene kodanik, patroon eestkostja, rikas kodanik, klient isik, kes oli eestkostja all, patriits põliste suursuguste suduvõsade liikmed Roomas, kellele kuulusid kodanikuõigused, plebei ülejäänud kodanikud peale patriitside, kes võisid osaleda rahvakoosolekul, rahvatribuun ametnik, kes kaitses plebeide õigusi, 12 tahvli seadus 12 pronkstahvlile kirjutatud Rooma esimesed seadused, mis olid üsna karmid, rooma õigus seaduste kogu, mille alukseks on võetud 12 tahvli seadus ning mille kohaselt on eraomand püha ja puutumatu, familia
Rooma riigi algus · Kuningate aeg Roomas I kuningas oli Romulus, kokku valitses 7 kuningat, ühtib etruskide hiilgeajaga Itaalias. · Varajane vabariik V saj. eKr oli Rooma võimsaim riik Latiumi maakonnas Kesk-Itaalias, võitlus gallidega, jäid alla, kuid taastasid oma võimsuse .256. eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all · Rooma tõuseb vahemeremaade suurvõimuks 264-133 eKr - konflikt Kartaagoga(põhja-aafrikas) III sõda Puunia sõjad 1. Peamiselt merel ja Sitsiilia saarel, sõja algul polnud roomlastel laevastikku ning see tagas esialgse kartaagolaste ülevõimu. Rajanud tugeva laevastiku ja omandanud merasõiduoskused saavutasid roomlased mitu võitu ja sundisid Kartaago rahu paluma, 2
Iseloomusta etruske. Etruskide päritolu pole teada, nende kultuurist leiab foiniikia kui ka kreeka jooni. Nad kujundasid kreeka tähestiku põhjal oma tähestiku. Kuigi on leitud etruskide raidkirju ei suuda seostada ükski teadlane seda keelt ühegi keelega, ja need tekstid on siiani arusaamatud. Etruskid olid suurepärased meresõitjad, kardetud piraadid. Nende käsitöö ja metallitöötlemine oli kõrgelt arenenud. Nad elasid Etuurias. 2. Milline on legend Rooma linna tekkest ja milline on teaduslik seisukoht? Legendi järgi järgi rajas Rooma linna 2 venda Romulus ja Remus, kuid kui nad hakkasi linna ehitama puhkes nende vahel tüli Romulus tappis Remuse ja sellest tulebki Rooma nimi. Teaduslikult oli linna kujunemine järk-järguline protsess. 10 sajandil kujunes Paltinuse künkale asula. Teised kõrgendikud asustati natuke hiljem ja terviklik linnakompleks kujunes 6 saj eKr. 3
Ajaloo KT kordamine ptk 20-29 1.Rooma ajaloo perioodide lühiiseloomustus: 1)Kuningate aeg 753-509 eKr *Pärimuse järgi valitses Roomas esimese kuningana Romulus , *Kokku valitses üksteise järel 7 kuningat (viimsed 3 olid etruskid), *Nende 3 viimase ajal muutus Rooma tõeliseks linnaks ,*510 eKr Rooma kuningavõim kukutati, *Viimane kuningas oli sunnitud ülestõusu tagajärjel maapakku minema, *Kehtestati vabariik 2)Varane vabariik 509-265 eKr - *5.saj. eKr oli Rooma võimsaim riik Latiumi maakonnas Kesk- Itaalias, *Algasid sõjad etruskidega, *390.a tabas Roomat suur tagasilöök kui Itaaliasse tungisid gallid, roomlased said lüüa ja pidid sissetungijatele suure lunaraha maksma, *Kaotustest hoolimata taastasid roomlased oma võimu ja lakkamatute sõdadega vallutasid Itaalia lõplikult aastaks 265 eKr 3)Tõus suurvõimuks 264-133 eKr - *Itaalia vallutamise järel sattus Rooma konflikti tugeva Kartaago
MÕISTED Kuningate aeg aeg, mil kokku valitses 7 kuningat, etruskide hiilgeaeg Itaalias Puunia sõjad Rooma ja Kartaago vahel peetud 3 sõda, roomlased kutsusid kartaagolasi puunialasteks Hadrianuse vall tugev kindlusevöönd Põhja-Inglismaal, keiser Hadrianuse rajatud Kapitooliumi emahunt müüt sellest, kuidas emahunt imetas kahte hüljatud kaksikvenda Romulust (Rooma riigi rajaja) ja Remust, nüüd etruskide pronksskulptuur Kapitooliumis Proletaarid riigi kõige vaesemad kodanikud Patriitsid suursuguste suguvõsade liikmed Plebeid ülejäänud kodanikud, enamuse moodustasid talupojad Patroon kliendi eestkostja
VANA-ROOMA referaat Juhendaja: Vormistas: 1 Sisukord Sisukord...............................................................................................................................2 1. Rooma Impeerium...........................................................................................................3 1.2 Etruskid:.....................................................................................................................3 2. Riigikorraldus..................................................................................................................4 2.1 Seisused kuningate ajal:...................................................................................
preetsrinna Rhea Silvia pojad. Tütarlapse onu, jõhker ja jumalakartmatu kuningas Amulius, käskis poisid korviga Tiberi jõkke visata, et väärata ettekuulutust, mille kohaselt kaksikud ta troonilt tõukavad. Korv uhtus kaldale ja emahunt imetas poisse, kuni kohalik karjus naisega nad oma hoole alla võtsid. Suureks sirgudes tõukasid Romulus ja Remus Amuliuse troonilt. Hakates rajama uut linna, puhkes nende vahel tüli. Romulus tappis Remuse ja ehitas linna üksi. Linn sai tema järgi nimeks Rooma. See legend on roomlastele ülimalt tähtis ning see andis üldkäibiva seletuse Rooma linna ja riigi tekke kohta. Kapitooliumi emahunt(etruski pronksskulp- Tuur VI saj e.Kr, laste kujud on lisatud Renessansiajal) Kuningate aeg Pärimuse järgi valitses Roomas algselt seitse kuningat, kellest kolm viimast olid etruskid
Faalanks- lahingurivi, kus mehed pikkades ridades üksteise selja taga Hellen- kõigi kreeklaste üldnimetus, elasid emamaal ja kolooniates Barbar- mittekreeklane Hellenism- periood, kus idamaades olid valdavaks kreeka keel, elulaad ja kultuur Museion- muusade tempel, sisuliselt kultuuri ja teaduskeskus 2. Kes oli, mida tegi: Homeros- pime laulik, ,,Iliase" ja ,,Odüsseia" autor. Kreeklaste arust nende parim ja kuulsaim poeet. Herodotos- ajaloolane, kes esitas Poolt- ja Vastuargumendid Demokraatiale, Aristokraatiale ja Monarhiale. Sokrates- Vana-Kreeka filosoof, kes ei pannud oma vaateid kirja, teda tuntakse tema õpilaste vahendusel Platon- filosoof, Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja, esimese kõrgkooli- Ateena Akadeemia rajaja Aristoteles- filosoof, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja, pani aluse paljudele uutele teadusharudele Aleksander Suur- Aristotelese kasvandik
arutama ja koostööd kordineerima. Etruskite võim ulatus sel perioodil ka Etruuriaast väljaspoole, Kreeklastega võideldes said nad endale maagirikka Korsika saare. Paljud roomlaste hilisemad kombed, eriti religioossed tavad, olid etruski päritoludega. Kesk-Itaalias Tiberi jõe vasakkaldal 25 km kaugusel suudmest oli vanaajal soine ala, kus asus 7 küngast. Soo kuivendati, rajati sillad. 10.sajandil eKr rajati Platinuse künkale asula, millest kasvas välja Rooma. 600.a. eKr oli Rooma juba linnaline asula. Asula keskel oli sillutatud turu- ja koosolekuplats foorum, künkal asus kindlus. Rooma tsivilisatsioon pani omakorda aluse keskaegse Euroopa arengule. Legendi järgi asutasid Rooma linna 753.a. eKr kaksikvennad Romulus ja Remus, sõjajumal Marsi pojad, kelle vanaisa nad lastena Tiberisse viskas ja kelle algul emahunt ning hiljem karjuse pere üles kasvatas. Täiskasvanuna tõukasid vennad vanaisa troonilt, hakkasid ise valitsema, linna rajades läksid
Diplomaatilised suhted Aasiaga. · Ülem-Egiptuse eraldumine Alam-Egiptusest. · 1075 eKr eraldus Ülem- Egiptus Alam- Egiptusest valitsevatest kiningatest preestrite riigiks. 5. Hilisperiood : · 1075 eKr 525 eKr. · Allakäik, riigi lõhenemine · Vaenlased: Pärsia, Aleksander Suur, Rooma. · Pärsia võimule langemine. Ühiskonnakorraldus : Autohtoonne rahvas- puuduvad pärimuslegendid. Ühtne tervik unuversumiga. Vaarao e jumal e kuningas korraldas ühiskonda. Maat (kõige maailmakorraldus). Kõrgem ametnikkond moodustas kuninga suguvõsa. Keskmine ametnikkond, kirjutajad, fikseerisid kõigi kohustused. Võisid pärineda ka lihtrahva seast. Käsitöölised- osalt ettevõtjad, osalt riigi kontrolli all
Rooma konspekt 1. Muistne Itaalia ja Rooma riigi algus. Apenniini poolsaar - Itaalia (ka vanaajal). Hõimud tegelesid peamiselt põlluharimisega. Merd sõitsid vähem kui kreeklased. Ühtne riik, kuid mitte etniliselt - itaalikud (kesk- ja lõunaosa). Kesk- Itaalias latiinid (itaalikute haru), neist pärinesid hilisemad roomalsed ja nende keel. Eluviis lihtne ja karm - palju sõdu, hinnasti vaprust jms. Eriti suur oli kreeklaste mõju. Rajasid hulga linnu - Taras, Sürakuusa. Kreeklaste tulekuga astus Itaalia ajaloo valgusesse.
o peamised tööriistade ja tarbeesemete materjalid jne · Põhiperioodid Umbes 5 miljonit aastat tagasi-3000 aastat tagasi. o ESIAEG Esimeste inimeste ilmumisest kuni esimeste kõrgkultuuride kujunemiseni. Umbes 3000 a. eKr.476 a. pKr, kirja leiutamisest o VANAAEG Rooma riigi languseni. o KESKAEG 476. a.15. sajandi lõpp. o UUSAEG 16. sajandi lõpust kaasajani. · Ajalooallikad o Ainelised ajaloo allikad ehk muistised Kinnismuistised asulakohad, linnused, lossid, kalmistud ja inimjäänused, ohvripaigad, muinaspõllud, metallitöötlemiskohad, töö ja tarbeesemed, relvad, ehted jms., mis on seotud mingi kindla asukoha ja leidude
nõudsid nad seaduste kirjapanemist 450ekr 12 tahvli seadused. Plebeide jaoks olid need seadused üsna karmid (seadustatud võlaorjus, patriitside ja plebeide vaheline abielu keelatud). Peagi aga tühistati need seadused ja plebeid said isegi õiguse kanditeerida riigiametisse. Aastal 287ekr võeti vastu seadus, et plebeide koosolek võib vastu võtta üldkohustuslikke seadusi. Patriitside ja plebeide seisusevahe kadus, kui võeti vastu Hortensiuse seadus 287 ekr ja roomlased moodustasid ühtse, seaduse ees võrdse kodanikkonna rooma rahva (populus Romanus). Institutsioonid ja võimu teostamine Magistraadid kõrged ametnikud, valiti rahvakoosolekutel üheks aastaks, magistraate valiti alati kaks, et üks liiga uhkeks ei läheks, ameti eest palka ei makstud, peeti auasjad, see aga andis võimaluse riigiametisse kandideerida ainult rikastele. Kvestor rahandusametnik, esialgu nimetasi kvestorid ametisse konsulid, alates 447ekr rahvakoosolek.
Rooma Hanna Seeder 10 E Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 2008 Sisukord Eluolu Ühiskonna üldilme Seisused Orjad ja vabakslastud Perekond ja kasvatus Kalender Rõivastus ja toit Roomlaste elamud ja Rooma linn Avalikud mängud Kultuur Kreeka mõjud rooma kultuuris Teater Kõnekunsti areng. Cicero Kultuuri õitseng Augustuse ajal Vergilius Ajalookirjutus Rooma kirjandus pärast Augustust Kreeka kultuur Rooma keisririigi ajal Usk Rooma riigis Rooma jumalused Riigi osa religioonis. Preestrid ja kultus Ennustamine Kristluse tekkimine Kristluse tekkimine Kristluse levik Kristlased ja Rooma riik Eluolu
ROOMA Kronoloogiline ülevaade · II aastatuhandel eKr tungisid Itaaliasse arvatavasti indoeuroopa keeli kõnelevad itaalikud, sealhulgas ka tulevaste roomlaste esivanemad. · 1000 aastat eKr tekkis vanim asula tulevase Rooma kohal. · VIII-V sajandil eKr oli suur osa Kesk- ja Põhja-Itaaliast etruski linnriikide võimu all. Mõnda aega allus neile ka Rooma. · Kuningate aeg Roomas 753 509 aastat eKr Kokku valitses üksteise järel seitse kuningat. Viimase kolme kuninga ajal muutus Rooma tõeliseks linnaks. 510. aastal eKr Rooma kuningavõim kukutati, kehtestati vabariik. · Varane vabariik 509 265 aastat eKr Riigi eesotsas seisid senat ja igal aastal valitavad riigiametnikud, kelle seas kõrgeimad olid kaks konsulit. V sajandil eKr algasid sõjad etruskidega. Rooma laiendas järk-järgult oma võimu Itaalias. 265
akropol kindlus kõrgemal künkal aristokraatia võim on koondunud rikaste ja suursuguste inimeste kätte (Sparta) demokraatia võim on koondunud rahva kätte (Ateena) (Demos-lihtrahvas;Kratos- võim) faalanks lahingurivi, kus mehed pikkades rivides üksteise seljataga hellen kõigi kreeklaste üldnimetus (emamaal, kolooniates) barbar - mittekreeklane hellenism ajajärk Aleksander Suure vallutustest Rooma võimu kehtestamiseni, idamaades levis kreeka keel ja kultuur Museion muusade tempel, kultuuri- ja teaduskeskus 2. Kes oli, mida tegi: Homeros Pime laulik, ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" autor, kreeklaste arust nende parim ja kuulsaim poeet Herodotos Tegi algust ajaloo uurimisega (ajaloo isa); Kreeka-Pärsia sõdadest raamat ,,Historia"; Sokrates Ateena filosoof; ei kirjutand ühtegi teost; vestles noortegga
Juba varasest ajast olid etruskidel tihedad kontaktid nii foiniiklaste kui ka kreeklastega. Seetõttu võib nende kultuuris leida nii idamaiseid kui ka kreekalikke jooni. Nad võtsid üle kreeka tähestiku, kohandades selle oma keelele. Seetõttu on võimalik nende kirja lugeda, kuid nende keel, mida teadlased pole suutnud kindlalt seostada ühegi tänapäeval kõnekdava keelega, jääb arusaamatuks. Etruskide ajalugu ja kultuur on tuntud üksnes arheoloogiliste mälestiste ja kreeka ning rooma autorite teoste kaudu. Nende andmete kohaselt olid etruskid ettevõtlikud meresõitjad ja kaupmehed, suurepärased ehitusmeistrid ja metallide töötlejad. Nad rajasid korrapäraselt planeeritud linnu, kuivendasid soid, ehitasid teid, sildu ja veejuhtmeid. Etruskidel kujunes 12 suuremat linnriiki, mis moodustasid lõdva liidu. Linnriikide sisekorraldusest täpsemaid andmeid pole, kuid arheoloogilised leiud lubavad arvata, et neis domineeris mõjuvõimas aristokraatia.
Arvestuslik töö Vana-Rooma kohta ÜL:1 Mis otstarve oli järgmistel Rooma ehitistel? Mille poolest olid need ehitised erilised? Kasutage vajadusel teatmeteoste ja/või interneti abi. Colosseum -Colosseum mahutab 50 tuhat pealtvaatajat. Sellega oli ta antiikajal maailma suuruselt kolmas. Toimusid gladiaatorite võitlused. Hiljem olid väga populaarsed võitlused loomadega, mida korraldati umbes 526. aastani. Circus Maximus - Rooma tähtsaim hipodroom, kus korraldati kaarikute võiduajamisi Termid - Vana-Rooma avalikud saunad ehk termid. Peale mitmesuguste pesemis-, massaazi- ja higistamisruumide ning basseinide olid siin saalid, kus võis kohtuda tuttavatega, jalutada, vestleda ning isegi koosolekuid pidada Akvedukt - ehk sildveejuhe. Sillataoline rajatis, mis kannab üht või mitut veekanalit Akvedukte rajati palju Vana-Roomas joogi- ja tarbevee juhtimiseks mägijõgedest linnadesse
............................................................................... 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Kronoloogia............................................................................................................................. 3 Rooma linna algus.................................................................................................................. 4 Rooma linna teke................................................................................................................. 5 Kuningate aeg Roomas....................................................................................................... 5 Varane vabariik....................................................................................................................... 5 Varane ühiskond......................................................................................
sõit, põlluharimine, viinamarja- ja käsitöö. oliivkasvatus. Ühiskond Patriarhaalne 12 aristokraatlikku Linnriigid Kreeka suurpere linnriiki elulaad ja kultuur Päritolu Indoeuroopa Tundmatu rahvas Kreekast tulnud hõimud Väike-Aasiast kolonistid. 3. Rooma ajaloo põhiperiood. a. Kuningate aeg (753-509 eKr) · Etruskide hiilgeaeg. · 7 kuningat, kellest 3 viimast olid etruskid. · Rooma valdused olid linna lähiümbrusest Tiberi jõe suudmeni. · Rooma linna väljaehitamine. · 510 eKr kuningavõim kukutati rahvaülestõusuga. b. Vabariik (509-30 eKr) · Riiki juhtisid senat ja valitavad riigiametnikud. · 265 eKr langes kogu Itaalia Rooma võimu alla, alistati etruskid ja kreeklased.
VANA-ROOMA GEOGRAAFIA JA OLUSTIK Võrreldes Kreekaga leidub Itaalias rohkem põlluharimiseks sobilikku maad, rannajoon pole sedavõrd liigendatud ning see tingis ulatuslikult elatuse teenimiseks põlluharimise valimise. Just geograafia lõi ka eeldused ühtse riigi tekkeks. Siiski elasid Itaalias mitmed eri rahvad. · ITAALIKUD asustasid poolsaare kesk- ja lõunaosa. · Latiinid: asustasid Latiumi mk. Nad on roomlaste esivanemad ning latiinide keelest sai Rooma riigi ametlik keel. Tegelesid põllumajandusega, veidi spartalik elukorraldus ja maailmavaade. · Etruskid: asustasid Apenniini ps loodeosa Ertuuria mk. Nende päritolu pole teada. Nad kasutasid kreeka tähestikku, mida nad oma keelele kohandasid. Seetõttu oskame seda kirja lugeda, kuid keelt ei tunne. Nad sõitsid merd ja kauplesid, ehitasid (teid, sildu, veejuhtmeid) ja töötlesid metalli. Etruskide 12 suuremat linnriiki kujunesid
koor ja astusid ette näitlejad 19) Koturnid – näitlejate kõrged jalanõud 20) Kitoon – riietusese, nelinurkne riidetükk, mis tõmmati keskelt vööga kokku ja kinnitati õlalt nõelaga 21) Hellen - kreeklane 2.Vana-Roomaga seotud mõisted: 1. Etruskid - muistne roomlaste-eelne rahvas, mille õitseng Lääne- ja Kesk- Itaalias Etruurias algas 8. sajandil eKr 2. Foorum – turu- ja koosolekuplats Vana-Roomas 3. Kapitoolium - üks Rooma seitsmest künkast, millel asus sama nime kandnud kindlus, Rooma usuline ja poliitiline keskus 4. Patriitsid – põlised Rooma elanikud ja suursuguste suguvõsade liikmed, täieõiguslikud kodanikud (õigus olla valitud riigiametisse, kuuluda senatisse) 5. Plebeid – Rooma lihtrahvas, peamiselt väiketalupojad ja käsitöölised (olid sõjaväekohuslased, õigus osaleda rahvakoosolekul) 6. Puunlased - kartaagolased 7
ning karjused alles oma asulaid ja lõid väikese keskuse, mis sai nimeks Roma. Apenniini poolsaarel ja Sitsiilias olid tollal olemas juba kreeka kolooniad. Itaalia keskosas Latiumi maakonnas hakkas 8 sajandil eKr esile kerkima Rooma linn. Roomalased nagu teisedki Latiumi elanikud olid rahvuselt latiinid ja kõnelesid ladina keelt.Roomlased võtsid palju üle kreeka kultuurist : kujundasid kreeka alfabeedi põhjal oma tähestiku , olid tugevalt mõjutatud nende
1 II. ANTIIKAEG: VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 – 509 Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk eKr 6.saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 – 265 Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist vabariik eKr kehtestati Roomas vabariiklik riigikorraldus. 4.-3.saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia. 265 eKr on kogu Itaalia alistatud Rooma ülemvõimule.
1 II. ANTIIKAEG: VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 509 Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk eKr 6.saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 265 Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist vabariik eKr kehtestati Roomas vabariiklik riigikorraldus. 4.-3.saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia. 265 eKr on kogu Itaalia alistatud Rooma ülemvõimule.
II. ANTIIKAEG: VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 509 eKr · Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk · 6.saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 265 eKr · Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist vabariik kehtestati Roomas vabariiklik riigikorraldus. · 4.-3.saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia. · 265 eKr on kogu Itaalia alistatud Rooma ülemvõimule.
järele. e) Diktaator (1): määrati ametisse senati ja konsulite vahelise kokkuleppe tulemusena juhul, kui riiki valitses mingi suurem hädaoht. ½ aastase ametisoleku ajal omas diktaator piiramatud võimu, kuid oli pärast selle lõppu aruandekohustuslik. f) Rahvatribuunid (10 tk): plebeisid esindav ametnik, kelle peakohustus oli kaitsta nende huve patriitside vastu. Rahvatribuunid võisid kokku kutsuda rahvakoosolekuid ning nad võisid panna senati otsustele peale keelu (ld k veto), kui see rikkus lihtrahva huve. g) Senat (liikmeid 300 600): Rooma riiki valitsev riiginõukogu, mis koosnes senaatoritest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
