Facebook Like
Hotjar Feedback

Vana-Rooma ajalugu ja kultuur (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milleks on vaja Rooma ajalugu tunda ?
  • Milleks üldse ajalugu tunda ?
 
Säutsu twitteris

Vana- Rooma ajalugu ja kultuur

Kirjandus: „Vana Rooma inimene“

Sissejuhatus


Milleks on vaja Rooma ajalugu tunda? Milleks üldse ajalugu tunda? Selle küsimuse tõstatasid esmakordselt kreeklased . Üheks vastuseks oli see, et ajalugu on vaja tunda, sest see teeb meist paremad inimesed ja aitab meil ennast paremini tunda. Ajalugu on õpetanud inimest ennast ja ühiskonda paremini mõistma. Aga Rooma ja Kreeka ajalugu on vaja tunda, sest nendest on kujunenud terve tänapäeva ühiskond.
Rooma ajalugu hõlmab endas perioodi, mis vältab umbes 4000 aastat.

Vana-Rooma ajaloo põhiperioodid


Rooma ajalugu algab Rooma linna asutamisega, mida erinevad Rooma ajaloolased on dateerinud erinevalt. Tunnustatuim nendest aastatest on 753 eKr. See aastaarv pärineb Rooma ajaloolasest Marcus ___ Varro. Sellest sündmusest sai alguse Rooma ajaarvamine . Rooma ajaloos on ka teisi ajaarvamise viise. Nt dateeritakse ühe või teise keisri valitsusaastatega, või dateeritakse aastate järgi mil oli võimul mõni kõrgem riigiametnik , nt konsul . Erinevates Rooma provintsides oli ka erinev provintsiaalne ajaarvamine, arvati aega provintsi vallutamise aastast.
4saj pKr veel ei arvatud aega kristlikult. Kristlaste seas aga hakkas levima uus ajaarvamise viis, kus arvati aega alates maailma loomisest: nt üks varakristlik autor Julius Africanus paigutas maailmaloomise aastasse 5005 eKr, teine autor Euserios Caisareas dateeris maailmaloomise aastasse 5199 eKr. Juutide arvutuste järgi oli maailm veel noorem, nimelt 3761 eKr.
Ajaarvamine Kristuse sünnist võeti kasutusele alles 6saj pKr, esialgu juurdus ta väga aeglaselt. Laiemalt hakkas ta levima alles Karl Suure ajal. Üldisemaks ta muutus kuskil 10-11saj pKr. Hispaanias nt aga võeti Kristlik ajaarvamine kasutusele alles 14saj ja Venemaal alles Peter I ajal. Rooma ajaloos paljusid sündmusi pole võimalik täpselt dateerida.

Kuningate ajajärk


Kuningate ajajärgu võib dateerida aastatesse 753-510 eKr. Kuningate ajajärgu alguse aeg on kokkuleppeline. Arvatavasti juba 2at tulid Rooma aladele indoeuroopa hõimud – itaalikud . Nendest hõimudest tähtsamad on:
  • Faliskid – nemad elasid Etruurias, Kesk-Itaalias
  • Latiinid – asusid Laatsiumi maakonda Kesk-Itaalias
  • Sabellid
  • Umbrid
  • Oskid
    Maakondade nimed on just hõimude nimedest tuletatud . Olulisimat rolli neist hõimudest on olulisim latiinid, nemad moodustasid kujuneva rahva tuumiku ja ajajooksul assimileerisid endasse teised hõimud.
    Olulised Kreeka ajaloo asjad on nt Kreeka kolonisatsiooni ajad. I kolonisatsioon 8-6saj eKr, II kolonisatsioon ___, III kolonisatsioon Aleksander Suure ajal. Kreeka kolooniaid tekib palju eelkõige Lõuna Itaalia aladele ja Sitsiiliasse. Need kolooniad olid omaette polised. Olulised on Kreeka linnriigid seepärast et nad avaldasid suurt mõju ka Rooma linnriikide kujunemisele. Kreeklased ise nimetasid seda piirkonda Suur-Kreekaks. 8saj alates elasid Kesk Itaalias Etruuria maakonnas etruskid , kelle etniline päritolu pole selge. Tunnustatuim hüpotees etruskide päritolu kohta on, et nad tulid Väike Aasiast. Rooma aja alguseks olid nad sulandunud teistesse rahvastesse ja nende keel oli hääbunud. 5saj eKr rändasid Itaalia aladele läbi alpide tulnud keldi hõimud, keda roomlased nimetasid gallideks.
    8 ja 7saj jooksul eKr ühinesid Rooma pärimuse järgi 7 latiinide kogukonda ja moodustasid 7’l künkal asuva Rooma linna. Seda linna juhatas kuningas – Rex – ja see kuningas valiti demokraatlikult rahvakoosoleku poolt. Rooma kogukonnad moodustasid erinevaid vennaskondi, vennaskondade juhte kutsuti pontifeksideks, see komme kestis ka hiljem. Pärimuse järgi valitsesid Roomat järjestikku 7 kuningat. I nendest kuningatest oli pärimuse järgi Rooma linna asutaja Romulus . Need kuningad on enamasti ilmselt legendaarsed. Oluline on aga, et viimased neist olid etruski päritolu. Rooma kiri ise tekkis ka etruski kirja eeskujul. Rooma kuningate periood lõppeb siis, kui kukutati viimane Rooma kuningas aastal 510 eKr

    Rooma vabariigi ajajärk


    Rooma vabariigi ajajärk dateeritakse aastatesse 510-31 eKr. See ajajärk on jagatud kaheks perioodiks , varane- ja hiline Vabariik. Varane Vabariik dateeritakse 510-287 ja hiline 287-31 eKr. Rooma elanikkond oli sotsiaalselt kihistatud ja jagati kahte: Aristokraatia , mis moodustus mõjukatest perekondadest, neid nimetati patriitsideks, teine grupp oli see kuhu kuulusid kõik teised – plebeid. Varase Vabariigi ajal toimus patriitside ja plebeide vahel võitlus. See võitlus lõppes 3saj alguses eKr sellega, et plebeid said patriitsidega võrdsed õigused. Aristokraatia ei surnud välja ja tekkis uus aristokraatia ehk nobiliteet . Nobiliteet moodustus vanadest patriitsidest ja mõjukamatest plebeidest. Olulised sündmused Varase Vabariigi ajal veel on, et pandi kirja esimesed seadused, tekkisid erinevad riiklikud institutsioonid ja ka see, et roomlased suutsid endale alistada ka kreeklased ja kogu Apenniini poolsaar kuulus Roomale.
    Hilise vabariigi algusega hakkab Rooma ajama agressiivset välispoliitikat. Sellesse perioodi kuuluvad Puunia sõjad, mille tulemusel Rooma saab endale väga suured uued territooriumid: Põhja Aafrika, Sardiinia , Korsika , Sitsiilia . Nendest aladest saavad Rooma esimesed provintsid . Puunia sõdade ajapaiku hakkab Rooma sekkuma ka Vahemere idapoolsete alade poliitikasse. Tänu hilise vabariigi vallutustele saab Rooma endale väga suure territooriumi ja sellega pannakse alus Rooma impeeriumile. Hilise vabariigi periood langeb suuresti kokku hellenismi ajastuga.

    Keisririigi ajajärk


    Keisririigi ajajärk dateeritakse 31 eKr - 476 pKr. Ka keisririigi ajajärk jagatakse kaheks perioodiks: varane ja hiline Keisririik . Varane dateeritakse aastatesse 31eKr - 284pKr ja seda nimetati printsipaadi ajajärguks, see sõna tuleb nimetusest printseps. Hilist ajajärku dateeritakse 284-376pKr ja seda nimetakse dominaadi ajajärguks, tuleb sõnast dominus/deus ( isand /jumal). Rooma keisririik tekkis poliitiliste rahulolemuste ja kodusõdade tulemusel. Esimene keisririigi sajand on täis konflikte. Erinevate poliitiliste parteide võimuvõitlus iseloomustab keisririigi 1saj, toimus sõjaväe tähtsaks ja tugevaks muutumine. Sõjaväe tugevaks muutumine toimus aastal 107eKr kui viidi läbi Mariuse sõjaväereform. Selle uuenduslikkus seisnes peale militaarsete asjade ka selles, et kui varem nt kodanikud kutsuti sõjaväkke, pidid nad ise endale hankima relvad ja vaesemad inimesed sõjaväkke minna ei saanud (vaeseid kutsuti proletaarlasteks). Rooma ajaloo puhul kutsuti proletaarlasteks neid keda riik pidas üleval. Mariuse reformiga hakati sõdureid riiklikult relvastama ja võeti kasutusele palgaarmee. Palgasõdurid olid kohustuslikest efektiivsemad ja palgamaksjale ustavad. Väepealikud hakkasid palgasõdureid oma ambitsioonide elluviimiseks palju kasutama ja toimusid mitmed kodusõjad. Võitjana kodusõdadest tuleb välja Octavianus , kellest saab ainuvalitseja. Valitsejaks sai Octavianus 31 eKr ja Rooma senat andist talle aunimetuse Augustus. Pärast keisririigi algust vormiliselt vabariik säilis aga de facto mitte, keiser nimetas ametisse väepealikud jm. Säilisid küll senat ja mitmed muud riigiasutused aga tegelik võim oli keisril. Suurima territooriumi saavutab Rooma keiser Traianuse valitsemise ajal, valitses ta 98-117pKr. Traianuse ajal Rooma hõlmab endas terve Vahemerd ümbritseva ala ja ka osa Euroopast, Britannia , Gallia , Germaania, Hispaania , Kreeka, Juudamaa , Mesopotaamia jne. 2saj pKr toimub oluline muutus, Rooma loobub aktiivse välispoliitika ajamisest ja ajapikku tema alad hakkavad vähenema, piirialad langevad naaberriikide alla, liitlasriigid, mis olid Roomast sõltuvad iseseisvusid . Rooma suurriik hakkabki 2saj pKr paiku hääbuma.
    Hilise keisririigi ajajärk algab keiser Diocletianuse valitsemise algusega aastatel 284-305pKr. Oluline tema juures on see, et ta viis läbi mitmeid reforme, püüdes lagunema hakkavat riiki tugevdada, tänu haldus- ja maksureformidele tal see siiski ei õnnestunud. Pärast teda sai keisriks Constantinus I (Constantinus Suur), kes jätkas eelkäija reforme. Kaks Constantinuse tähtsamat tegu on: Kristliku usu seaduslikuks muutmine aastal 313pKr ( Ristiusk muutus teiste uskudega võrdseks), sai tähele panna, et ta ise ka eelistas ristusku. Teine tähtis asi tema juures on see, et ta lõi Rooma riigile teise pealinna, mille nimeks sai Byzantion , mis aastal 330 sai enda nimeks Konstantinoopol , Byzantioni järgi sai nime ka Ida-Rooma keisririik e Bütsants. Pärast Constantinuse surma muutus riigis see, et riigi ida ja lääne osa valitsesid erinevad keisrid . Oluline on teada, et keiser Theodosius I enne oma surma aastal 395 muutis ristiusu ametlikuks usuks ja ida ning lääne keisririigid jagunesid lõplikult.
    Suur rahvasterändamine oli pikaajaline protsess ja ei olnud Rooma riigi hävimise ainus põhjus, põhjused olid riigisisesed ja said alguse 2saj pKr. Võib rääkida Rooma hääbumise algusest juba vana keisririigi lõpust, kui Rooma hakkas oma territooriumeid naaberriikidele kaotama. 3saj paiku oli riik rahalistes hädades, hakati kasutama palgasõduritena germaanlasi. Sellel ajal hakkasid üksikud germaani hõimud liituma suuremateks: põhja-, ida- ja läänegermaanlased. Põhjagermaanlaste hulka kuulusid kõik Skandinaavia germaani hõimud. Idagermaanlaste tähtsamad hõimuliidud olid: gootid , vandaalid , burgundid, gepiidid ja rugid. Läänegermaanlaste olulisemad hõimuliidud, kes mängisid suures rahvasterändamises olulist rolli on: kimbrid, teutoonid, anglid , saksid ja friisid . Suure rahvasterändamise käivitajaks oli aga üks mitte germaani päritoluga rahvas/hulk hõime, keda nimetatakse hunnideks. Hunnid elasid Sise-Aasias, on teada, et neil oli sõjalisi konflikte Hiinaga ja esmakordselt Hiina allikates neid mainitaksegi. Osa neist tõrjuti hiinlaste poolt läände ja kuskil 4saj paiku nad jõudsid Ida-Euroopa steppidesse, kus nad kohtusid idagootide hõimudega, nende vahel tekkis konflikt mille hunnid võitsid. Edasi hunnid liikusid läänepoole ja järgmisena nad põrkasid kokku läänegootidega, läänegootid palusid Roomalt, et kui neid lastakse Rooma riigipiiridesse, siis nad aitavad kaitsta Rooma riiki. Läänegootid asusidki Rooma territooriumile aastal 376pKr, seoses sellega kasvaski germaanlaste positsioon Rooma sõjaväes. Suht ruttu peale Rooma asumist tekkisid läänegootide ja roomlaste vahel konfliktid, 410pKr läänegootid kuningas Alarich I juhtimisel Rooma linna sisse. Pärast Rooma linna rüüstamist nad lahkusid Roomast ja rajasid Lõuna-Galliasse oma läänegooti riigi. Ka teised germaani hõimud palusid Roomalt luba asuda Rooma riigi territooriumile, aga ka neil tekkisid sarnaselt läänegootidega Roomaga konfliktid. Nt Vandaalid, kes asusid algselt tänapäeva Taani alal, sealt nad siirdusid edasi Kesk-Euroopasse Pannooniasse (ligikaudselt tänapäeva Ungari ala) ja sealt edasi Hispaaniasse. Hispaanias vandaalid põrkasid kokku läänegootidega ja nad aeti sealt minema. Edasi vandaalid siirdusid Põhja-Aafrikasse, alistasid seal Rooma valdused , rajasid sinna oma riigi, sealt tegid nad ka oma kuulsaima rüüsteretke Rooma aastal 455pKr. Vandaalide riik langes 6saj Bütsantsi alla.
    Lääne-Rooma keisririik lagunes 476pKr , kui kukutati Lääne-Rooma viimane keiser. Viimane keiser oli Romulus Augustus, kelle kukutas Odoaker , kes oli rugide hõimust pärit. Põhjus oli selles, et ühel hetkel kui germaani palgasõduritele palka ei makstud tõsteti mässu, Odoaker asus siis nö omade poolele.

    Rooma ajalooallikad

    Kirjalikud allikad


    Rooma ajaloo kirjutamise algus sai alguse kalendri kirja panemisega. See sai alguse pontifeksidega ( pontifeks = sillaehitaja), pontifekside esimees pontifeks maximus saigi endale kalendri kirjutamise ülesande. Kalendri kirja panemine sai alguse religioossete pühade kindlaksmääramisega, Roomlastel oli uskumus , et on teatud päevad mil võib pidada rahvakoosolekuid ja mõista kohut ning on ka päevad, kui teatud tegemised on keelatud. Kalendrisse hakati aegamööda kirja panema ka erilisi sündmusi mis ei olnud religioossed: nt sõjaretked, teiste rahvaste sissetungid jmt. Kalendrist 3saj eKr kujuneski välja uus kirjandusliik – annaalid (annales). Annaalide pidamine oli samuti pontifeks maximuse ülesanne. Rooma annaalid on koostatud ajavahemikus 3-1saj eKr ja esialgu neid kirjutati kreeka keeles, alates 2saj hakati neid kirjutama ka ladina keeles. Annaalides arvatakse ajalugu alates linna rajamisest ja kui varemad tekstid ei ole ajalooliselt nii kindlad, siis annaalid on suhteliselt usaldusväärsed allikad. Annaalides arvestati sündmusi konsulite ametiaegade järgi ning annaalid püüdsid kirjeldada võimalikult palju sündmusi ning nad on vanim ajalookirjanduse liik. Annaale paraku tunneme enamasti hilisemate autorite kaudu tänu sellele, et paljud tekstid on hävinud. Nt kui aastal 387eKr gallid põletasid maha pontifekside arhiivi. Annaalide koostajaid nimetatakse annalistideks ja ajaliselt need autorid jagatakse kahte rühma: vanemad- ja nooremad annalistid. Vanim nimeliselt teada olev annalist on Quintus Fabius Pictor kes kirjutas 3saj lõpul eKr kreeka keeles. Ta kirjutas teose, mida tinglikult nim kroonikaks. See kroonika algas sellega, kui legendaarne Rooma kangelane Aeneas jõuab Trooja linnast Itaaliasse, kroonika lõppes II Puunia sõjaga. Alllikana oli Pictor kasutanud nii suuliseid pärimusi kui ka tekste mis pole säilinud. Teine tähtis annalist on Marcius Cato (Cato vanem), ta elas ___ kuni ___ eKr, kuulus on te sellepärast, et ta võitles vanema Rooma ajaloo hääbumise vastu, hellenismi ülevõtmist nägi ta lahtiütlemist vanadest traditsioonidest, põhjusena ta nägi seda hellenistliku lõdva kultuuri levikut. Ta propageeris karmi ja ranget maaelu, mida ta vastandas linnas levivale hellenismile, mida ta nägi kui mandunud eluvormi. On teada fakt, et kui Cato oli tsensoriks, siis ta võitles luksuse vastu ja seadis sisse erilise luksuse maksu, mis pidi seda piirama, ta võitles ka korruptsiooni vastu senatis . Kõige tuntumaks on ta arvatavasti saanud lausega „Muide ma arvan et Kartaao tuleks hävitada“. Cato oli esimene autor, kes kirjutas ladina keeles. Noorem annalism langeb aega kui nt valitses Sulla . Nooremast annalismist on teada võrreldes vanemaga vähem. Teada on, et nooremad annalistid püüdsid olla lugejale võimalikult kenasti loetavad, põhirohku pandi patriitside jt võimuvõitlusele.
    Vanemate annalistidega langevad enam-vähem samasse aega ka mõned tähtsamad luuletajad. Gnaeus Naevius (274-206eKr), kes sai kuulsaks sellega, et ta oli ka satiirik, kes oli väga ühiskonna kriitiline, sellega ta pahandas aristokraate ning ta pagendati Põhja-Aafrikasse kus ta ka suri. Tähtsaim teos tal on „ Bellum Punicus“ kus ta kirjutas Puunia sõjast, kus ta väidetavalt ka ise osales. Naevius arvas , et Rooma ja Kartaago vastuolud said alguse juba müütilisel ajal, kui elas Aeneas. Naevius uskus, et Roomlastel on jumalate poolt antud missioon valitseda teisi rahvaid, seda ideed kohtab ka hilisemal autoril, poeet Vergiliusel. Teine tähtis poeet ajaloo seisukohalt on Quintus Ennius (239-169eKr), kes oli heades suhetes Catoga. Ennius leidis mitmete kõrgete roomlaste majanduslikku toetust, teda ei peeta küll annalistiks kuigi tema suurim teos on „Annales“. Enniuse eeskujuks olid Homerose eeposed . Ka tema teos on tugevalt patriootlik ning räägib erinevatest Rooma voorustest, mis olevat roomlastele ainuomased jooned tänu millele nad olidki võidukad. Neid poeete tuleb vaadata kahest küljest, nad kasvatasid, aga ka mõjutasid roomlaste eneseteadvust ja meelsust.
    Veel enne kui tekkis Rooma kirjandus tundsid Rooma vastu huvi ka kreeklased. Esimene Kreeka autoritest oli Hellanikos 5saj eKr, ta sai kuulsaks seepärast, et ta kirjutas teose, kus ta püüdis ühendada Kreeka ja Rooma pärimusi. Olulisim Kreeka autor on Polybios, tema eluaastaid pole teada aga ta elas vahemikus 200-120eKr.Ta oli pärit Arkaadiast, tema isa oli sõjaväelane, ise tegi ta ka sõjaväelist karjääri. Ta osales III Rooma- Makedoonia sõjas ja pärast seda aastal 166eKr sattus ta roomlaste kätte vangi. Vangina sattus ta Rooma linna, siin toimub sündmus, mida nim tema poliitiliseks ümbersünniks. Naastes Kreekasse teda soojalt vastu ei võetud ja ta hakkas maad rändama. Ta kirjutas teose „Maailma ajalugu“, kus olevat kokku 40 raamatut millest säilinud 5. Ta käsitleb sündmusi vahemikus _______ eKr. Ta ei olnud vaid ajaloolane vaid oli ka ajaloo filosoof . Ta oli üks esimesi autoreid , kes väitis et ajaloos on kindlad seaduspärasused. Nendena ta tõi välja nt: vastandite pidev vaheldumine (valitsemisvormid – demokraatia ja monarhia ) ja selle, et kõik ühiskonnad teevad ajaloos läbi kindlad faasid: tekkimine, kasvamine, lagunemine , tagasi pöördumine algusesse. Ta leidis et Rooma poolt alistatud rahvad on kooskõlas üldiste looduse seaduspärasustega ning sellest saavad kasu ka alistatud rahvad ise. Oma teoses vaatleb ta Roomaajalugu koos teiste Vahemere rahvaste ajalooga . Rooma ajalugu käsitleb ta 3saj lõpu ja 2saj I poole osas.
    1saj tähtsamad autorid Rooma ajaloos on: Cicero (106-43eKr), kes oli pärit ratsaniku seisusest ja on teada et noore mehena ta tuli ühest väikelinnast Rooma kus ta sai hariduse. Kuulsuse saavutas ta oma kõnedega ja alles siis siirdus poliitikasse, ta käis läbi mitmed riigiametid kuni ta sai konsuliks, aastal 58eKr aga saadeti ta maapakku, sealt ta tuli tagasi ja osales edasi poliitikas, aga tal polnud enam senist võimu. Oluline muutus toimub Caesari mõrvamisega, ja Cicero näeb ohtu, et vabariiklik kord võib lakata olemast. Antonius lasi ta lõpuks hukata. Suur osa Cicero teostest on säilinud. Rõhutada tuleb et ta pole kirjutanud ühtegi teost Rooma ajaloost, aga tema teosed heidavad sügavat pilku Rooma ajaloole ja poliitikale. Teine 1saj autoritest, kes on oluline on Caesar (100-44eKr). Caesaril on olulisemad 2 teost: „märkmed gallia sõjast“ ja „märkmed kodusõjast“. Gallia sõja märkmetes ta kirjeldab seda ja õigustab oma osa selles, ennast õigustab ta ka teises teoses, kus ta endalt proovib süüd maha pesta süüdistades oma poliitilisi vaenlasi.
    Titus Liviusega (59eKr-17pKr) algab Rooma ajaloo kirjutamises uus periood. Ta sündis Pataviumi linnas ja võib arvata, et pärines jõukast perekonnast kuna ta sai hea hariduse. Ta oli keiser Augustuse sõber, aga ei sekkunud poliitikasse ega sõjalistesse küsimustesse. Ta kirjutas ka filosoofilisi traktaate, mis aga olid mõeldud väikeses ringkonnas levimiseks ja pole ka säilinud. Livius hakkas Augustuse ärgitamisel koostama kogukat teost Rooma ajaloost, see teos „Alates linna rajamisest“ käsitleb Rooma ajalugu kõige varasemast ajast kuni Augustuse sugulase Drususe surmani 9pKr. See teos algselt koosnes 148 raamatust, millest säilinud on 35. Arvatavasti kuskil 4saj pKr tehti sellest teosest lühikesi refereeringuid ja sisukokkuvõtteid ja tänu sellele on ka sellest teosest mingi üldkokkuvõte olemas. Tema arusaama järgi ajalooga tegelemise mõte oli see, et ajalugu aitab parandada kombeid. Talle on ette heidetud, et tänu tema kommete parandamisele on ajaloolist tõde jäänud väheseks, ette heidetud on ka seda, et ta on vähe kasutanud algallikaid ja palju tsiteerib teiste autorite tööd. Ta iseenesest käsitleb hästi Rooma ajaloo teadvust. Palju kasutanud on ta oma teostes kangelasi ja palju vastandab teisi rahvaid roomlastele kui ideaalsele rahvale. Ta rõhutab seda, et Rooma riik ongi oma mõju säilitanud tänu suurtele vaimsetele väärtustele. Ta arvas ka seda, et Rooma sai riigiks ajajärgul kui ümberkaudsed rahvad olid hakanud alla käima ja temal võib kohata mõtet, et ta räägib küll erinevate rahvaste allakäigust aga põhjusteks toob ta psühholoogilised põhjused. Augustuse ajajärku langeb ka mitmeid Kreeka ajaloolasi, kes on Rooma ajaloo käsitlemisel olulised. Tähtsamad neist on kaks. Esimesena Diodoros (ca 80-20eKr), ta on kirjutanud teose „ajalooline raamatukogu“ mis käsitleb väga mahukalt ajalugu. Teisena on tähtis ajaloolane kreeklane Polybios, kes vaatas Roomaajalugu ilmselt linna rajamisest kuni Caesarini, aga paljut pole säilinud. Diodorosele on ette heidetud pealiskaudsust ja mitmeid faktivigu. Oluline ajaloolane on veel Dionysios Halikarnassosest, kelle eluaastaid teada pole, aga on teada et 30eKr tuli ta Rooma. Ta kirjutas teose „Rooma muinsused“, millest on säilinud samuti vähe. Ta vaatles ajalugu ____ kuni I Puunia sõjani, ta kasutas autorite teoseid mida pole säilinud. Ka talle heideti ette, et ta oli ebakriitiline ja pealiskaudne. Ta oli teadlikult apologeetiline, seda sel viisil, et ta õigustas kreeklaste alistamist Roomlaste poolt. Rooma ajaloo kirjutajatest on olulisemad ka mitmed. Esimesena Cornelius Tacitus (55-120pKr), tal oli praetori haridus ja on teada et ta töötas mitmetes Rooma ametiasutustes. Ta on kirjutanud väga erinevatel teemadel, Rooma ajaloost on tähtsamad 2: „Ajalugu“ ja „Annaalid“. „ajalugu käsitleb aega 60-96pKr, „Annaalid“ käsitleb ajalugu linna rajamisest kuni keiser Domitianuse mõrvani 96pKr. Tacitust peetakse üheks esimeseks antiik ajaloolaseks, kelle arvates ajalugu tuleb kirjutada objektiivselt on aga siiski teada, et ta kirjutab kindla poliitilise suunitlusega, Domitianust kujutab Tacitus hirmuvalitsejana. Tema jaoks on kangelased kõik need kes on julgenud despotismile vastu hakata. Tacitust peetakse väga usaldusväärseks ajalooallikaks. Järgmine autor keda nimetada on Svetonius (70-140pKr), ta kuulus ratsaniku seisusesse ja on teada, et keisrite Traianuse ja ____ valitsuse ajal oli ta kõrgel kohal. Kirjutanud ta kaks teost, „Keisrite elust“ ja „Kuulsatest meestest“. „Keisrite elust“ koosneb 12 keisri eluloost, „Kuulsatest meestest“ räägib silmapaistvate kõnemeeste, kirjanike, luuletajate ja ajaloolaste elust. Järgmine tähtis autor on juudisoost ajaloolane Josephius Flavius (37-100pKr), ta oli aristokraatliku ja preesterliku päritoluga, kuid kui algas 60’tel juudisõda, mis tipnes Jeruusalemma hävitamisega, võitles ta juutide väepealikuna ja langes ka vangi. Keiser lasi ta vabaks ja tänu sellele võttis ta endale teiseks perekonna nimeks keisri perekonna nime Flavius. Ta on kirjutanud kaks suuremat teost. „Juudi____“ ja „Juudimuinsused“. Ta on peaallikas 1saj juutluse kohta Rooma riigis. Järmine tähtis autor on Kreeka autor Plutarchos (46-119pKr), ta oli aristokraatliku päritoluga, reisis palju ja on külastanud korduvalt Itaaliat . Kohtunud on ta ka mitmete keisritega. Ta on kirjutanud väga mitmetes valdkondades ja talle omistatakse ca250 teost, millest on säilinud umbes kolmandik. Üks tähtsamatest teostest on tal „Paralleelsed elulood “, kus ta võrdleb mitmeid valitsejaid, mida positiivset ja mida negatiivset nad korda saatsid . Plutarchos paistab silma ka sügava religioossusega ja teda on, et ta oli ka ise Delfis preestriks ning on lasknud end pühitseda mitmetesse müsteeriumidesse. Tähtis ajaloolane on veel kreeklane Appianos, tema vaatleb oma teoses „___“ Rooma provintside ajalugu: vaatleb Itaaliat, Põhja-Aafrikat ja Süüriat. Dio Cassius (150-235pKr), oli päritolult kreeklane, sündinud Nikaia linnas. Ta oli samuti kõrgetes riigiametites, kirjutanud kreekakeelse teose „Rooma ajalugu“, kus ta kirjutab Rooma asutamisest kuni aastani 229, 80’st köitest on säilinud vaid mõned osad hilise vabariigi ja varase keisririigi kohta. Ammianus Marcellinus, pärit Antiookiast, oli kreeklane aga kirjutas ladinakeeles, elas 4saj pKr, teada on et ta teenis keiser Constantius ihukaitsjana, ta kuulus preetor Libaniose ____, kelle eesmärgiks oli võidelda vana usu säilimise nimel ning ristiusu vastu. Ta kirjutab ajalugu alates keiser Nerva võimule tulekust, tema teoste väärtuslikemaks osadeks peetakse tema kaasaega e 4saj. Ta on tähtsaim 4saj Roomaajaloolane. Vanim kristlik autor, kes kirjeldab ristiusu ajalugu on uue testamendi „ apostlite teod“ raamatu autor, ei teata tema nime aga on teada, et ta kirjutas ka luuka evangeeliumi. Oma teoses kirjeldab ta ristiusu esimeste aastakümnete aega. Järgmine tähtis tegelane on Euserios, kes kirjutas kreekakeelse teose ristiusu ajaloost. Rooma ajaloost on tähtsad tema teoses 3ja4saj puudutavad osad. Tähtsaks Rooma üldajalugu puudutavaks autoriks on Põhja-Aafrikas elanud ja tegutsenud Augustinus (354-430pKr), Rooma ajaloo seisukohalt on tähtsaks tema teos „Jumala riigist“, mis on säilinud tervikuna . Ta kirjutab sellest, kui Alarich rüüstas Roomat, siis paganad süüdistasid kristlasi jumala teotamises, tema lähtub kristlasi õigustavatest seisukohtadest. Oluline ajalooallikas on tema teos suure rahvasterändamise aja kirjeldamisest.
    Arheoloogilisi kaevamisi ja avastusi on Rooma kohta mitmeid. Kõige paremini on säilinud Pompei ja seda ümbritsevad linnad, mis mattusid aastal 79pKr Vesuuvi tuha alla. Roomaajaloo käsitlemisel võib linna igapäeva elust just nendest leidudest kõige paremini aru saada.

    Vanim asustus Itaalias


    Arheoloogiliste leidude põhjal on teada et Apenniini poolsaar oli asustatud juba vanemal kiviajal e paleoliitikumis, kuid tihedam asustus tekkis sellele alale pronksiajal 2at II poolel eKr. Sellel ajal tekkis põhja Itaalia järvede piirkonnas vanim tuntud kultuur – Terramaarekultuur. Selle kultuuri loojate etnilist tausta ega algkodu pole teada, aga arvatakse et nad polnud indoeurooplased, nad rajasid paikseid asulaid ja teada on et oma majad püstitasid nad vaiadele, elasid nad algul veekogude lähedal. Teada on et terramaarekultuuril oli kontakte Mükeene kultuuriga . Terramaare kultuuris valmistati pronksesemeid, on teda veel et nad pidasid põletusmatust ja kasutasin hobust ja vankrit. Teine teada olev muinasaja kultuur on varasel rauaajal olnud kultuur – Villanova kultuur. See kultuur tekkis ca12saj eKr ja asendas tasapisi varasema Terramaarekulturi, ka Villanova kultuurist eriti teada pole, aga on teada et ta tekkis uue rahvaste sisserändamise tulemusel. On teada et maeti seal kultuuris erilistesse šahthaudadesse. Ka selles kultuuris kasutati põletusmatuseid ja maeti spetsiaalsetes nõudes. Selles kultuuris tekkisid ka asulad mida võib pidada linnusteks. See kultuur püsis kuni ca5saj eKr ja avaldas mõju ka etruskidele. Itaalia asustamine algas aktiivselt sinna läinud indoeuroopa rahvaste ilmumisega. Tähtsaim sisserännanud rahvas on etruskid, kelle järgi on nime saanud Etruuria maakond. Etruskite päritolu pole teada, aga nad polnud indoeurooplased. Indoeurooplastest tähtsamad rahvad on latiinid ja sabiinid , kes jõudsid Itaaliasse pärast etruskeid. Kui latiinid ja sabiinid Itaaliasse jõudsid oli seal olemas juba 2 suuremat kõrgkultuuri: Etruski ja Kreeka kultuurid. Kreeklased jõudsid Itaaliasse 8-6saj eKr. Vanim teadaolev Kreeka linn Itaalias oli Kyme (ladina k. Cumae), mis asub Kesk-Itaalias Kampaania maakonnas. See kant on kuulus seetõttu, et nagu Delfis olid oraaklid olid ka Kymes oraaklid, keda kreeklased nimetasid sibüllideks. Kyme oli kõige põhjapoolsem Kreeka asula Itaalias. Sitsiilias kuulsaim Kreeka linnriik oli Sürakuusa. Sitsiilias puutusid kreeklased kokku ka foiniiklastega. Etruskid tulid Itaaliasse ca samal ajal kui kreeklased, nad asustasid esialgu Toscana maakonna ja üritasid tungida ka lõunapoole aga nende edasitung peatati. Etruskite päritolu ei teata aga Herodotos on öelnud, et nad tulid Väike-Aasiast näljahädade sunnil. Kirja etruskid laenasid kreeklastelt aga nende keelt ei tunta. Etruski kultuuris on palju Kreeka mõjusid aga ka orientaalset ja originaalset osa. Ühiskond oli kihistunud, kõrgeima kihi moodustas ülikkond kes olid ühtlasi preestrid (nim. lukumoonid). Etruskid olid tuntud oma ennustuskunsti poolest, ennustati looma maksa järgi. Selline ennustusviis oli tuntud ka varem, roomlased võtsid selle üle. Etruskid püstitasid linnu, aga neil ei tekkinud ühtset riiki. Etruskid hakkasid tugevnema 6saj eKr ja nende alla langes ka Rooma linn. Etruskite hilisemast saatusest on teada, et Sulla valitsemise ajal toimus etruskite ülestõus roomlaste vastu. Kui varasemal ajal olid etruskid valitsenud roomlasi ja hiljem ise roomlaste all olnud siis nüüd nad tõusid roomlaste vastu üles. Ülesõus suruti veriselt maha ja tapeti palju etruske, need kes ellu jäid tasapisi assimileerusid roomlastega.

    Rooma linna tekkimine


    Arheoloogiliste leidude põhjal n teada, et Laatsiumi maakond asustati 10-9saj eKr indoeuroopa hõimude poolt, neid hõime nimetatakse itaalikuteks ja neist olulisemad on 2: latiinid ja sabiinid. Kuna tiberi jõe äärne ala oli soine , siis asulad tekkisid _____. Tähtsaim neist ca 30 asulast kandis nime Albalonga. Muistne Rooma asus ca 25km tiberi jõe kaldast, seal alal leidus ka soola. Rooma linn tekkis kui 8saj ühinesid latiinide ja sabiinide asulad, muistne rooma tekkis 7le künkale. Neis küngastest vanimad asustatud kohad olid: Palatinus, Kvirinaal ja Kapitoolium. Vanimad asustuse jäljed pärinevad Palatinusel, seal olid latiinid, järgmine oli Kvirinaal, seda asustasid sabiinid. Vanimad Rooma linna leiud on matused, leitud on nii laiba kui põletusmatuseid. Roomlased tegelesid põlluharimisega, kasvatasin nisu, viinamarju ning pidasid koduloomi, hiljem ka hobuseid. Rooma linna rajamise lugu on tugevate legendaarsete mõjudega. Populaarseim dateering on 753eKr, see daatum pärineb ajaloolaselt Varrolt. Arheoloogia kinnitab vaid seda, et 8saj eKr toimus Rooma alal erinevate asulate liitumine, on oletatud, et Rooma linnriigi tekkele avaldasid mõju etruskid, kellel oli oma linnriik olemas.
    Vanima pärimuse
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Vana-Rooma ajalugu ja kultuur #1 Vana-Rooma ajalugu ja kultuur #2 Vana-Rooma ajalugu ja kultuur #3 Vana-Rooma ajalugu ja kultuur #4 Vana-Rooma ajalugu ja kultuur #5 Vana-Rooma ajalugu ja kultuur #6 Vana-Rooma ajalugu ja kultuur #7 Vana-Rooma ajalugu ja kultuur #8 Vana-Rooma ajalugu ja kultuur #9 Vana-Rooma ajalugu ja kultuur #10 Vana-Rooma ajalugu ja kultuur #11 Vana-Rooma ajalugu ja kultuur #12 Vana-Rooma ajalugu ja kultuur #13 Vana-Rooma ajalugu ja kultuur #14 Vana-Rooma ajalugu ja kultuur #15 Vana-Rooma ajalugu ja kultuur #16 Vana-Rooma ajalugu ja kultuur #17 Vana-Rooma ajalugu ja kultuur #18 Vana-Rooma ajalugu ja kultuur #19 Vana-Rooma ajalugu ja kultuur #20 Vana-Rooma ajalugu ja kultuur #21 Vana-Rooma ajalugu ja kultuur #22 Vana-Rooma ajalugu ja kultuur #23 Vana-Rooma ajalugu ja kultuur #24 Vana-Rooma ajalugu ja kultuur #25 Vana-Rooma ajalugu ja kultuur #26 Vana-Rooma ajalugu ja kultuur #27 Vana-Rooma ajalugu ja kultuur #28 Vana-Rooma ajalugu ja kultuur #29 Vana-Rooma ajalugu ja kultuur #30 Vana-Rooma ajalugu ja kultuur #31 Vana-Rooma ajalugu ja kultuur #32 Vana-Rooma ajalugu ja kultuur #33 Vana-Rooma ajalugu ja kultuur #34 Vana-Rooma ajalugu ja kultuur #35 Vana-Rooma ajalugu ja kultuur #36 Vana-Rooma ajalugu ja kultuur #37 Vana-Rooma ajalugu ja kultuur #38 Vana-Rooma ajalugu ja kultuur #39 Vana-Rooma ajalugu ja kultuur #40 Vana-Rooma ajalugu ja kultuur #41 Vana-Rooma ajalugu ja kultuur #42
    Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
    Leheküljed ~ 42 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2018-04-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor despair1 Õppematerjali autor

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    60
    rtf
    10nda klassi ajaloo konspekt
    88
    rtf
    Ajalugu 1 õppeaasta konspekt 10kl
    176
    pdf
    Ajalugu 1 õppeaasta konspekt
    168
    doc
    Ajaloo mõisted ja isikud tähestiku järgi
    49
    doc
    Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust
    116
    doc
    Vanaaeg
    24
    pdf
    Rooma-vabariik ja keisririik
    35
    doc
    11-klassi ajalooeksam



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun