Vana- Liivimaa ja selle valitsejad , Vana- Liivimaa siseolud. Jüriöö ülestõus. (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Kontrolltöö küsimused ja vastused (7 klass)

2.Kontrolltöö §4954 KORDAMISKÜSIMUSED: 1) KES OLID JA MIDA TEGID? Meinhard, Berthold, Albert, Theoderich, Kaupo, Ymant, Lembitu, Läti Henrik, Valdemar II, Tabelinus, Vesse 2)SELETA MÕISTED:kihelkond, maakond, vanem arbuja, Mõõgavendade ordu, linnus, malev, Vana Liivimaa, ordumeister, kapiitel, Taani hindamise raamat, Liivi ordu, Stensby leping, linnadepäev, maapäev, hansalinn, raad 3) MIS TOIMUS NENDEL AASTATEL? 1186, 1196, 1198, 1200, 1201, 1202, 12061207, 1208, 1210, 1211, 12121215, 21.09.1217, 1219, 1220, 1222, 1223.1224, 1227, 1242, 1236, 1241, 13431345, 1346 4)Vali loetelust 2 teemat ja arutle nende üle. Oluline on tunda fakte: a)eestlaste elukorraldus muinasajal, b)Kolme piiskopi tegevus ida baltikumi paganate ristimiseks, c) eestlaste võitlused 1208

Ajalugu

6

doc

Vana-Liivimaa

Üldjuhulsäilitati maa jagunemisel ka endiste maakondade piirid. Kõige vähem jäi õigusi saarlastele, kes 1236-1241 suutsid sakslased ajutiselt välja tõrjuda. Valitsemine jäi ka pärast seda nende kätte ja makse maksid nad mandrieestlastest vähem. Vallutajad elasid linnustes ja kloostrites ning hoidsid kohalikest eemale. Maa kindlustamiseks rajati linnused, kus elasid rüütlitest läänimehed. Lääni võis saada igaüks, kes selle välja suutis osta. Põhiliselt Põhja-Saksa väike aadlikud, aga ka Eesti ülikud. Saksa talupoegade koloni8satsioono ei toimunud, seega jäi Eesti rahvas eestlastena püsima. Ristiusu vastu võttnud eestlased olid õiguslikult vabad ja säilitasid enda maaomandi. Kaubanduse ja meresõidu õigusi piirati. Kiriku-, kohtu- ja haldusvõim kuulus maaisandatele. Põhilised maksud 1) vilja kümnis 10% talusaagist tuli ära anda 2) hinnus ­ kindlaks määratud nauraalmaks

Ajalugu

4

docx

Eesti keskaeg I kokkuvõte

Eesti keskaeg I kokkuvõte Võitjad jaotavad oma maa ja hakkavad seda valitsema. Leedu jäi sakslastel alistamata. *Kurelased alistati 1267. a ja semgalid 1290. a *Eesti ja Lätis vallutatud alad on Liivimaa *Põhja-Eesti langes Taani kuninga valdiusesse -kutsuti Eestimaaks *Areng kujunes feodaalse Eurooa eeskujul. Maa jagati üksikuteks osadeks, eesotsas olid enamvähem sõltumatuid valitsejad e. maahärrad. (nende valdused kujutasid väikseid feodaalriike). *Taani kuningas oli samaaegselt Eestimaa hertsog. (TLN-s oli tal asehaldur). *Rävala oli Harjumaa osa ning Taani valdust nimetati üldiselt Harju-Viruks *Kõik ülejäänud alad kuulusid Saksa-Rooma riigi keisrile. (kauguse tõttu see praktilist rolli ei mänginud). *Eestit valitsesid suht. iseseisvalt Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop ja Liivi ordu.

10.klassi ajalugu

5

docx

Jüriöö ülestõus

Sisukord 3. Jüriöö ülestõusu algus 4. Läbirääkimise Paides ja eestlaste saadikute tapmine Kanavere ja Sõjamäe lahingud 5. Ülestõusu algus Saaremaal Ordu sõjakäik Saaremaale, Vesse hukkamine 6. Taani müüb Põhja-Eesti Saksa ordule 7. Kasutatud kirjandus 1343. aasta 23. aprillil alanud Jüriöö ülestõus oli üks silmapaistvamaid eestlaste

Ajalugu

11

doc

Eestimaa keskaeg

Üleminek muinasajast keskaega Millised riiklikud moodustised kujunesid vallutatud Eesti aladel? Riikliku moodustise nimetus Sinna kuulunud muinasmaakonnad/piirkonnad Tartu piiskopkond Kesk-Eesti maakonnad, Sakala ja Ugandi Saare-Lääne piiskopkond Läänemaa, Saaremaa Saksa ordu Liivimaa haru Liivimaa (Saksa ordu valdused asuvad ka Pühal Maal, Itaalias, Saksamaal) Eestimaa hertsogkond Tallinn, Rävala, Harjumaa, Järvamaa,Virumaa Kellest koosnes 13. sajandil vasallkond? a) Põhja-Saksamaalt ristisõtta tulnud väikeaadlikest b) ja teenistuslastest (ministeriaalidest). c) Ka kohalikest ülikutest. Missugused olid 13. sajandil talupoegade õigused ja kohustused? Kohustus: Palju koormisi (viljakümnis, hinnus, erimaksud), kirikute, linnuste ja teede

Ajalugu

12

doc

Eestlaste Muistne Vabadusvõitlus ja keskaeg

1150-1250.a. toimus ristisõda ka Soomes, kus ristimist teostasid Rootsi ristisõdijad. Oli tunduvalt rahumeelsem kui Eestis. Eestimaa võõrvõimu all 13.saj. Vallutajad jagasid Eestimaa neljaks osaks: 1. Põhja-Eesti – Taani võim (Eestimaa hertsogkond) 2. Lääne-Eestis – Saare Lääne piiskopkond algse keskusena Vana-Pärnus, hiljem Haapsalu 3. Ida-Eestis – Tartu piiskopkond 4. Kesk- ja Lõuna-Eesti – Saksa Ordu – oli peamine jõud ja otsustaja kogu Liivi orduriigis. Esialgu polnud veel selge, mil määral eestlased oma vabadust olid kaotanud (oma vanemate juhtimise all elasid veel Virumaa, Järvamaa, Lääne ja Saaremaa) Tülli pöörasid ka ristisõja liitlased Ordu, Taani ja Paavstivõim, kus Ordu tugevama õigusega oma võimu maksma pani. 1238.a. Stensby leping – Ordu, Taani ja Paavstivõimu vahel, mis tüliküsimused lahendas. Põhja Eesti läks ametlikult Taani kuningriigi koosseisu. Esimene rahvusvaheline leping mis

Ajalugu

8

docx

Eesti ajalugu

oli tingitud tema vägivaldsest usu pealesurumisest. 1143. a. rajati alistatud lääneslaavlaste alale Lüübeki linn, mis õhutas sakslaste liikumist itta. Läänemerel hakkasid liikuma saksa kaupmehed, kes saavutasid peagi olulise positsiooni Ojamaal (kaubakeskus). Sealt suunduti Venemaa linnadesse. 1148. a. paiku tuli augustiinlaste ordu koolihärra Meinhard Väina jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama. 1186. a. pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Ükskülla rajati kirik ja kivilinnus. Viimast pakuti liivlastelegi kaitsevarjuks, kui nad nõustuvad ristiusku vastu võtma. Mõned liivlased lasid end ristida, k.a. Toreida vanem Kaupo. 1191. a. suvel läkitas Meinhard Theodorichi Eestimaale misjonitööd tegema. Peagi said liivlastele selgeks sakslaste tõelised plaanid. Pärast Meinhardi surma nimetati uueks piiskopiks Liivimaal Berthold. Tal tekkisid kohe liivlastega teravad tülid ja nii pöördus piiskop tagasi Saksamaale.

Ajalugu

12

doc

Vana- Liivimaa

Vana-Liivimaa riigid ja põlisrahvas: · Feodaalse killustatuse aega Eestis nimetatakse Vana-Liivimaa ajaks. Maa jagati üksikuteks osadeks mille etteotsa said enam-vähem sõltumatud valitsejad maahärrad, kelle valdused kujutasid väikeseid feodaalriike: 1. Taani valdus e.Harju-Viru, Põhja-Eesti alad, mida nimetati ka Eestimaaks. Taani kuningas oli Eestimaa Hertsog, tema asehaldur asus Tallinnas. Tallinna piiskop omas Põhja-Eestis ainult vaimulikku võimu, allus Lundi peapiiskopile. Muud alad allutati vormiliselt Saksa-Rooma keisririigile ­ tegelikult valitsesid suht iseseisvad maahärrad ­ Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop ja Liivi ordumeister.

Ajalugu

Kommentaarid (1)