Vana-Kreeka religiooni ja mütoloogia konspekt (0)

Kreeka religioon ja mütoloogia.
Kohustuslik kirjandus:
Puhvel, J., Võrdlev mütoloogia. Ilmamaa 1996. (8. peatükk: Vana-Kreeka).
Vegetti, M., Inimene ja jumalad. – Vana-Kreeka inimene ( koostanud J.-P. Vernant ), lk. 258 – 289. Avita 2001.
Vidal-Naquet, P., Must kütt ja Ateena efeebia. – Akadeemia 7, 1995 nr. 2, 355 – 381.
Müüdisüžeed saab eesti keeles hõlpsalt kätte raamatutest:
Hamilton, E. Antiikmütoloogia. Eesti Raamat 1975.
Hjortso, L., Kreeka jumalad ja kangelased. Tänapäev 2003.
Martin, R., Vana-Kreek müüdid. Pegasus .
Stephanidis, M. ja Stepanidis, I., Iidsete aegade lood, I – II. Eesti Raamat 1991.
Muud kirjandust:
Bremmer, J. N., Greek Riligion. Ofx. UP 1994.
Burkert, W., Greek Religion . Blackwell 1984.
Burkert, W., Homo Necans. The Anthropology of Ancient Greek Sacrificial Ritual and Myth . Berkeley, Los Angeles , London 1983.
Frazer, J. G., Kuldne oks. Uurimusi maagiast ja religioonist. Varrak 2001.
Kerenyi, C., The Gods of the Greeks. Penguin 1958.
Kerenyi, C., The Heroes of the Greeks. New York 1960.
Mikalson, J. D., Ancient Greek Religion. Blackwell 2005.
Veyne, P., Kas kreeklased uskusid oma müüte? Varrak 2006.
Programm

Allikad:

Homeros (u. 1000. e. Kr.), Ilias ja Odüsseia – Kõige vanemad kirja pandud lood . Käsitlevad Trooja sõda. Õukondlikku hiilgust käsitlevad. Homeros ei juurelnud kunagi milegi üle

Hesiodos (u. r. saj. e. kr.); - Tööd ja päevad – püüab vastukaaluks Iliasele ja Odüsseiale näidata, kuidas elada korralikult karmis maailmas. Theogonia – Täielikult seotud mütoloogiaga. Hakkas juurdlema selle üle, kuidas on maailm loodud. Theogonia kujutas endast jutustust universumi ja jumalate põlvkondade loomisest

nende visioon jumalatest, jumalate genealoogiast ja inimkonna algusest (Hesiodose theogonia ja Prometheuse lugu).

Homeros – Zeus pole loodusnähtus, vaid isiksus, kes elab juba tsivilisatsiooniteele asunud maailmas ning määrab selle, mis hea ja mis halb. Vajaduse korral karistab, abistab või tunneb kaasa.

Hesiodos – vaesest perest -> vaene vajab õiglast jumalat. Zeus kinkis inimestele õigluse. Abitute suur viletsus on jõudnud taevani ning muutis tugevate jumala nõrkade kaitsjaks . Kaos -> Nyx (ÖÖ) ja Erebos (äraarvamatu sügavus, kus pesitses surm) -> Pimedusest ja surmast sündis armastus -> Armastus sünnitas seltsiliseks Valguse ja särava Päeva -> sündis Maa ( Gaia ) -> Maa ja taevas eraldati -> Gaia ja Uranose lapsed on monstrumid saja käe ja viieekümne peaga (Uranos pani nad kohe maa alla salajasse paika)-> Kolm järgmist last – kükloobid -> titaanid -> Kronos alustas mässu ja kastreeris Uranose -> Kronose lapsed söödi är, Zeus jäi alles -> Zeusi vennad + õde vs Kronos ja titaanid ->

Prometheuse lugu: Epimetheus (prome vend) – jagas loomadele jõu, nobeduse, suled jms. Inimestel polnud midagi millega end kaitsta. Prometheus - >läidab tõrviku päiksest, toob inimestele tule. Zeus oli vihane , lõi Pandora , esimese naise kui ülima kurjuse kehastuse. Pandora lasi valla Haigused, õnnetuse ning kurbuse. Järele jäi vaid lootus.

Inimesed hakkavad katsetama inimese loomisel erinevate metallidega, langedes väärtuselt aina allapoole. Viimased tehti rauast – elavad kurjal ajal, loomuses palju kurjust , et ei saa iial jagu murest ja vaevast.

Võimalikud ida mõjud Homerosele ja Hesiodosele.

Homerose hümnid; - jumalate auks loodud poeemid. 33 tk. mõni küündib pikkuselt eepilise lauluni. Pikemad hümnid jutustavad jumala sünnist ning kultuserajamisest Delfis (pühendet Deelose ja Pytho Apollonile). Pühendet ka Hermesele, Aphroditele, Demeterile ( Persephone kaotamine, Eleusise kultuse rajamine)

klassikalise perioodi ja hilisemad allikad (

Herodotos, - rändas geograafina eri paikades ja täheldas üles kohalikke müüte, mistõttu need ka nüansside poolest erineda võivad

draama , - müüdid olid Ateena draama peamiseks sisuks . Ayschilus ja Sophokles ja Euripides võtsid müüdi sisu ploti kangelaste ajast ja trooja sõjast

Apollodoros , - koostas kirjandusloolisi ja keeleteaduslikke teoseid

Ovidius, - enim lugusid. Pannud kirja peaaegu kõik müüdid ja teinud seda kõige pikemalt . Hea luuletaja ja andekas jutustaja , ent oli jutustustest maailmavaateliselt kaugel ja hindas neid mõttetuteks

Plutarchos , - koostas ülikute elulugusid, moraalitraktaate,

Pausanias); - 10 raamatust koosnev teos „Kreeka perigees”, koostas reisil läbi Kreeka emamaa

allikalise baasi üldine seis.

Minoiline ja Mükeene periood:

Kultuspaigad;

losside osa kultuspaikade ja rituaalsete keskustena; - Knossosel polnud templeid, sestap olid lossid kultuskohtadeks

andmed rituaalide kohta;

Knossose lossi oletatav rituaalistik. – avatud, hõlmasid suuri masse ; naisjumalad kesksel kohal – naiskujutiste leidude rohkus .

Ikonograafia andmed jumalate kohta. Jumalad Knossose lineaarkirja B tahvlitelt; nende võimalikud seosed hilisemate Kreeka jumalustega. Jumalad Pylose jt. Mandri-Kreeka keskuste lineaarkirja B tahvlitelt ja nende võimalikud seosed hilisemate Kreeka jumalustega.

Muutused religioonipildis 12. - 7. sajandil e.Kr.

Pühamud:

pühamute asukoht ja tüübid, - mägede tipud, koopad , salud

temenos, - ala, kus oli tempel, altar ; eraldatud maatükk, hiljem eraldi hoone

altar ,

tempel,

kultusekujud.

Preestrid . Kreeklastel üldisemas plaanis puudus kindel preesterkond. P. tegutses kindla jumala templis või kultusepaigas ja võis samal ajal pidada ka mõnd teist ametit. Olid vaid kultustalitluste asjatundjad. Preestriamet pärandati või valiti liisuheitmise teel või valiti või osteti. Jumalannade templites tegutsesid naispreestrid. Preestrite privileegid: said osa templi sissetulekuist ja ohvriandidest. Hoidsid templi vara. Ei õpetanud usulisi müüte ega pidanud neid tundma

Rituaalid :

vereohver, veri altarile, loom söödi kohapeal ära, jumalatele sõrad ja saba

võimalikud andmed inimohvrist, - ohverdati jumalat sümboliseeriv preester , püüdess samastuda jumalaga , kui preester ära söödi.

veretu ohver,

puhastusrituaalid.

Pidustused:

pompe, - rongkäik

koorid, -

võistlused. – tantsud, laulmised

Mantika ( ennustamine ):

mantika üldiseloom. Põhines ekstaasil, unenäol ja visioonil ning inspiratsioonil, oraaklil ja astroloogial. Selgeltnägijatel tähtis koht, asendasid mõneti ka arsti. Olid tegevad ohverdamisel, poliitilistes küsimustes (nt. sõja ja rahu otsustamisel ), säilitasid usunditavasid. Sofistid kritiseerisid, ent selgeltnägijad säilitasid oma positsiooni veel hilisantiigini.

Tähtsamad oraaklid:

surnuoraaklid;

Dodona ;

Didyma; -

Delphi , tema rituaalid ja tähtsus.

Sibüllid.

Hieromandid-Hüperborealased.

Metempsychosis: - hinge ümberasumine pärast surma, reinkarnatsioon

Pythagoras – Pherecydese õpilane, , Orpheus – hing on jumalik ning surematu, ent vangistatud surelikku kehasse. Vaid surma vabastab selle, et hing saaks uuesti vangistatud uude kehasse., Dionysos – head omadused ja titaanid – halvad omadused ->inimene sündis titaanide jäänustest. Zeus oli nad välguga puruks löönud..

Inimkonna teke ja hinge taaskehastumine.

Kronos.

Gaia ja Uranose poeg. Pärit titaanide, esimeste jumalate põlvkonnast. Osutus türanniks nagu isagi. Kugistas oma lapsed alla, kuna Gaia ennustas, et üks neist Kronose kukutab. Zeus toimetati nümfide juurde, kes teda kasvatasid. Kronos kastreeris Uranose ja taevas ning maa said igaveseks lahutatud.

Gaia ja Rhea / Kybele :

titaanid, - Gaia ja Uranose pojad

daktylosed, - iidsed sepad , 10 tk, ravitsejad. Õpetasid metallitöötlust, tähestikku ja matemaatikat. Rhea kaevas oma sõrmed maasse , neist võrsusid daktylosed

kureedid,

kabeirid,

korybandid. – austasid Kybelet tantsimisega. Turvistes, trummidega mehed

Zeus.

Mütoloogiline kuju ja olulisemad funktsioonid. Paiskas välgunooli kõige pihta, kes tema tahtele vastu astusid. Valitses torme, välku, müristamist ja rahet.

Mütoloogia põhipunktid.

Kreeta Zeus. Rhea varjas Zeusi Kreeta saarel. Zeus kehastus ka härjaks ning viis Europa Kreeta saarele ; seal tekkis härjakultus vms

Zeusi võimuletuleku loo seosed Lähis-Ida mütoloogiaga.

Tähtsamad kultuspaigad,

sealsed rituaalid ja nendega seonduv mütoloogia: Zeus Lykaios; Olümpia; Zeus Laphystios.

Poseidon.

Kuju ja tähtsamad funktsioonid: merejumal ja maa sisejõudude käsutaja.

Elab merepõhjas, tekitab oma kolmhargiga torme ning purustab kaljusid, tekitab maavärinaid ning põhjustab uute saarte sündi. Tema pilgust piisab , et uputust leevendada.

Tema kaasa on Amphritite

Tema alluvuses on Proteus – mereloomakarja kaitsja, kes võis igal hetkel uue kuju võtta

Mütoloogia põhipunktid: sünnilugu, konkurents teiste jumalatega.

Kronose poeg, üks kolmest, kes ta kukutas ning sai osa maailmast.

Isthmia rituaalid ja mütoloogia.

Seos hobuse, allikate ja teispoolsusega. – meremehed ohverdasid mõnikord hobuse; Arion oli hobusest poeg, kes oskas inimkeeli

Athena .

Kuju ja funktsioonid. Sõja ja tarkuse jumalanna; kunsti ja käsitöö soosija. Kaitses Ateena linna

Sünnilugu. Hephaistos lõi Zeusi pea kirvega lõhki ja sealt kargas välja Athena. Zeus ei tahtnud oma lapsi alla neelati ning muutis raseda Metise kärbseks, kelle ta alla neelas. Viimane sünnitas Athena Zeusi peas

Seos Hephaistose ja Poseidoniga.

Hephaistos püüdis Athenat ära võrgutada, ent ta seeme langes mulda ja sellest sai maokuningas Erichthonios

Athena ja kangelased.

Athena ja Gorgo.

Ateena kultused ja pidustused: Plynteria, - maikuus, A. kuju riietati lahti, pesti Arrephoria, Skira , Panathenaia.

Hera .

Kuju ja funktsioonid. Zeusi õde ja abikaasa ning taevariigi kuninganna; peamiselt emajumalanna.

Abielu Zeusiga. Said Zeusiga neli last: sõjajumal Arese, sepp Hephaistose, sünnituse jumalanna Eileithyia ja Hebe, jumalate karikatäitja. Zeus oli suur abielurikkuja. Hera kiusas taga Zeusi lapsiteiste jumalannade ja surelike naistega .

Tähtsamad kultuspaigad, sealsed müüdid ja rituaalid: Samos; Plataia Daidala; Argose Heraion.

Seos Arese ja Hephaistosega;

Ixion.

Herakles .

Olulisemad vägitööd. – ülesanded Tirynise kuningas Eurystheuselt

1. Tappa Nemea lõvi, kes Tirynsi elanikke terroriseeris – kägistas ta, kuna relvad osutusid mõttetuks. Zeus muutis surnud lõvi Lõvi tähtkujuks.

2. Tappa hüdra, 9pealine madu , Hera püha loom. Kasutas Iolase abi, kes mahalõigatud könti tõrvikuga põletas, et uusi päid asemele ei kasvaks. Eurystheus ei tunnistanud võitu, kuna Herakles kasutas abi.

3. Püüda kinni Keryneia hirv , Artemise püha loom. Püüdis kinni ja lasi Tirynsis lahti.

4. püüda kinni Erymanthose metskult

5. Kuningas Augeiase tallide puhastamine. Sai tehtud tänu jõe voolusuuna muutmisele. Ei arvestatud, kuna sai selle eest tasu.

6. Tappa õelad Stymphalose linnud . Lasi nooltega paljud maha ning peletas ülejäänud Hephaistose pronkskõristi abil.

7. Püüda Kreetal kinni sõnn, kelle Minos oli jätnud ohverdamata. Tõi selle jälle Tirynsisse.

8. Taltsutada Traakia kuningas Diomedese metsikud inimsööjad hobused . Teel päästis Tessaalia kuninga, saades Thanatosest (Surm)n maadluses jagu.

9. Amatsoonide kuninganna Hippolytese kuldse vöö hankimine

10. varastama kuningas Geryneuse veised ja ajama need Tirynsisse, kus Eurystheus need Herale ohverdas.

11. Hesperiidide kuldsete õunte äratoomine

12. Tuua allilmast kolmepealine Kerberos . Sai võitu surnute kuningas Hadesest

Seos teispoolsusega.

Herakles ja Hera. Herakles polnud Hera poeg ning viimane viivitas Tirynsi kuninganna sünnitamisega, kuna vastasel korral oleks Hearklesest saanud Tirynsi kuningas. Trooni päris teine laps ning Herakles sai viimase orjaks. Hera saatis 2 madu teda hällis tapma, ent Herakles kägistas nad. Hera nuhtles Heraklest hullusehooga, mis viis selleni , et Herakles oma naise Megara ja pojad tappis.

Aphrodite .

Kuju ja funktsioonid.

Ilu ja armastuse jumalanna

Tema käsutada on inimeste armastuse saatus

Sünnilugu ja seos Küprosega.

Homerose sõnul Zeusi ja Okeanose tütre, Dione tütar

Hilisemate allikate puhul salapärane sünnilugu:

Sündis merelainetest Kythera saare lähedal ning astus esmakordselt Küprosel kaldale.

Eryxi kultusepaik.

Seos Aresega ( Eros ) Hephaistosega ( Pygmalion ) ja Hermesega (Hermaphroditos ja Priapos).

Eros – tema poeg, keda kasvatas Aresega

Hephaistos – abikaasa

Ares – Armuke/armastus

Adonis;

seos Inanna ja Dumuziga.

Aphrodite ja Anchises; Zeus pani Aphrodite armuma troojalasse Anchisesesse ja sünnitama talle poja Aineiase

seos Kybele kultusega;

Attis.

Seos arvatavalt minoilise taustaga kangelannadega (Helena, Ariadne jt.);

seos teispoolsusega.

Ares ja Hephaistos.

Kuju ja funktsioonid.

Ares

sõjajumal

Homerose sõnul ei valmistanud talle miski enam rõõmu, kui sõjakära ja lahingumürgel

tema kaasased:

Enyo

Deimos – hirm

Phobos – hirm?

Eris – tüli

lahingus pole tähtsaim toores jõud, vaid ettevaatlikkus ja tarkus, näitavad Athenaga kokkupuuted

kui Ares temalt haavata saanuna maha langes, kattis ta keha seitset talumaad ning karje oli vali nagu terve sõjaväe oma.

Amatsoonide isa

pojad kurjategijatest kuningad

Ateenlaste sõnul nende veritasu algataja

Traaklaste jaoks kõrgeimaid jumalaid

Tema kui tugevaim ning Aphrodite kui kauneim jumal(-anna) sigitasid Harmonia – kooskõla

Hephaistos

Tulejumal (appi!!!)

Sündis lombakana ning Hera heitis ta Olümposelt merre, ent Okeanose tütred Eurynome ning Thetis päästsid ta ning kasvatasid ta mingis grotis üles.

Kättemaksu eesmärgil saatis Herale trooni nähtamatute ahelatega, ent Dionysos jootis ta täis ning Hephaistos vabastas ta.

Seos Hera, Athena ja Aphroditega.

Aphrodite – Hephaistose abikaasa, läks Aresega voodisse

Lemnose rituaalid.

Hermes .

Kuju ja funktsioonid.

Tema mitmepalgelise kuju aluseks on kergus ning kavalus

Jumalate käskjalg, kannab käske üle maa edasi, lennates tiivulistel jalatsitel.

Toob kohale Zeusi poolt saadetud unenäod, juhatab surnute hinged alilma

Õnnistab karja

Oskuste jumalana kaitseb ta äri ning kauplemist

Tagab reisijate turvalisuse teedel

Varaste patroon, kuna varastas jumalate karja

Sünnilugu.

Zeusi ja Maia (plejaadi) poeg

Sündis Kyllene, Arkaadia mäe koopas

Tuli ilmale hommikul , hüppas lõunapaiku mähkmetest, valmistab kilpkonna kilbist lüüra, laulab ja mängib. Õhtul rändab PIEREN?- isse , kus Apollon jumalate karja hoiab. Varastab 50 lammast vms. Kuna läks seetõttu Zeusiga tülli, nõuab viimane karja tagasi.

Sarnasus Prometheuse ja Hephaistosega

Kabeiride müsteerionid.

Apollon.

Kuju ja funktsioonid. Muusika , luule, tuleviku ennustamise ja meditsiini jumal ning kariloomade kaitsja. Vastutas meeste surma eest

Mütoloogia põhipunktid. Neli päeva pärast sündi otsustas kätte maksta madu Pythonile tema ema rüvetamise eest raseduse ajal.

Apollon ja Delphi. Tappis pythoni, kes valdvas Delfi oraaklit. Apollon oli Paanilt ennustamist õppinud ning võttis templi kaitse ja ennustamise enda peale. Preestritar Pythia hakka seal ennustamisega tegelema.

Apolloniga seonduvad surelikud noormehed (Hyakinthos, Kyparissos, Hymenaios, Leukippos);

Hyakinthosele õpetas Apollon kettaheitmist. Läänetuule jumal hakkas puhuma tuult ja haaras ketta õhust kinni ning paiskas selle armukadedushoos vastu Hyakinthose kolpa, tappes viimase

Apollon ja initsiatsioonirituaalid.

Apollon kui tõvejumal; - teda peeti hädade tõrjujaks ja tervistusjumalaks. Saatis katku Troojat piiravate kreeklaste laagrisse.

Asklepios .

Apollon, mantika ja muusika ;

Orpheus;

Hyperborealased.

Artemis .

Kuju ja funktsioonid. Jahi ja metsloomade jumalanna, Apolloni kaksikõde. Vastutas naiste surma eest

Leto ja Artemise sünd. Artems sündis Zeusi ja titaan Leto ühte tulemusel. Et Hera Letot karistada ei saaks, muutis Zeus viimase pärast ühtimist põldvutiks. Neid ei võetud aga kuskil vastu, kuna kardeti Hera viha. Maanduti Delosel. Artemis sündis esimesena, aitas valida koha Apolloni sünniks ja pärast kohutavate sünnitusvalude nägemist otsustas Artemis jääda neitsiks ning pigem aidata teistel sünnitada. Hera oli armukade ning hakkas kiusama. Artemis aitas kättemaksuks tappa Apollonil Pythoni, kes oli teadupärast Hera oma

Ephesose Artemis.

Artemis, nümfid-kütitarid

Atalanta – kuulus ja kaunis naiskütt. Osales Kalydoni metssea küttimises. Haavas metssiga esimesena ning sai Meleagroselt tasuks selle pea ja naha.

Kallisto – sünnitas Zeusile lapse. Artemis oli nördinud ning muutis Kallisto karuks ja kihutas ta nooltega minema.

Britomartis – Teeba jumalanna, põgenes Minose armastuse eest ning hüppas kaljult vette. Kalurid tõmbasid ta võrkudega veest välja.

ja kütid

Orion - üritas Artemist vägistada. Viimane tappis ta kättemaksuks nooltega

Aloaadid, - Aloeusi ja Iphimedeia hiiglasuured pojad. Üritasid Ossa ja Pelioni mäed tõsta Olympose otsa, et rünnata taevast. Apollon tappis nad

Hippolytos , - Theseuse ja amatsoon Antiope või Hippolyte poeg. Pühendus täielikult Artemisele ning põlgas võõrasema Phaidrat. Viimane süüdistas teda isa ees võrgutamises ning tappis enda. Theseus needis Hippolytose ning saatis Poseidoni kaudu mereeluka Hippolytose hobust ehmatama. Hobune paiskas Hippolytose vankrist ning lohistas ta surnuks

Aktaion. – nägi Artemist suplemas, jumalanna pidas seda solvanguks ning muutis mehe isahirveks, kelle koerad silmapilk nahka pandi. Teine variant on see, et muudeti hirveks, kuna pidas end Artemisest paremaks kütiks.

Artemis ja Initsiatsioonirituaalid: Triklaria, Brauronia (Iphigeneia), Orthia.

Hekate.

Nõidus. – Harrastas musta maagiat ja suhtles vaimudega

Seos Artemise, kuu ja surmaga.

Artemise kaaslanna jahil

Hilisemas mütoloogias kujutatakse kuujumalannana, kes ilmus kolmepealisena – lõvi, hobuse ja koera peaga.

Demeter ja Persephone.

Demeteri kuju ja funktsioonid.

Homerose hümn Demeterile.

Persephone ja Hades; kreeklaste ettekujutused surmajärgsusest.

Ehkki kreeklased nimetasid Hadest mitte tema pärisnimega, kartes õnnetust, ei peetud allilma põrgulikuks kohaks. Hades ei piinanud tavaliselt oma riigi asukaid. Kurjategijaid karistasid erinnüsed. Hermes tõi surnud Styxi jõe kaldale ning Charon vedas hinged üle hallide voolude. Kerberos hoolitses selle eest, et hinged elavate maailma tagasi ei põgeneks.

Thesmophoria. Eleusise müsteerionid: myesis ja epopteia.

Pärast seda, kui Persephone oli röövitud, oli Demeter nukker ning maad tabas põud. Demeter rändas Atikasse, kus õpetas Eleusise kuninga pojale teraviljakasvatust. Persephone on Hadese juures neli kuud (Kreeka talv) ning ema Demeteri juures kaheksa kuud (Kreeka suvi). Siin on seos reaalsusega: kui tütar on allmaailmas, on kreeklastel põud ehk talv ning kui ema juures, kasvab vili jõudsasti ehk suvi. Eleusisesse rajas Demeter ka oma kultuse, Eleusiani müsteeriumid

Dionysos.

Kuju ja funktsioonid. – veini- ja ekstaasijumal, lubas inimestele lunastust

Sünnilugu ja noorus: Hera sai Zeusist ja Semelest teada, maskeerus end Semele vanaks ammeks ning ärgitas Semelet Zeusi oma tõelist kuju näitama. Kui Zeus sai veendud, oli ta sära nii võimas, et Semele kahanes pea olematuks . Zeusil õnnestus loode siiski päästa ja õmbles selle oma reie sisse

Persephone ja Semele.

Semele – Kadmose tütar, ühtis Zeusiga.

Dionysose ja meri. Dionysose tulek ( Ikarios ).

Agrionia (Minyase tütred, Pentheus ).

Dionysos ja surm; Ariadne.

Bakcose müsteerionid.

Orfistlik õpetus. Dionysos kui allilma kuninganna Persephone poeg. Teeba kuningas Pentheus keeldus teda jumalaks tunnistamast ning ta määrati kohalike naistega hullamise eest vangi. Vanglad teda kinni ei pidanud ja uued teated prassingutest jõudsid kuning a kõrvu. Pentheus luuras rituaalide ajal puu otsas. Teda märgati, peeti ekslikult lõviks ning rebiti tükkideks.

Tähtsamad Kreeka kangelased ja nendega seonduv mütoloogia:

Europa, - Foiniikia kuninga Agenori tütar. Zeus ilmus talle ühel päeval valge sõnnina. Europa ronis selga ning Zeus kargas merele ja ujus Kreetale. Europe sünnitas Zeusile 3 poega , nende seas Minose. Zeus kinkis talle oda, mis ise märki tabas, pronksist mehe, kes tuld puhus ja võitmatu jahikoersa

Minos, Europe ja Zeusi üks kolmest pojast, kelle Kreeta kuningas adopteeris. Poseidon saatis talle märguandena kuningaks saamisest merelt sõnni. Minos jättis looma ohverdamata ning Poseidon needis ta ära ning Minose naine Pasiphae armus meeletult sellesse samasse härga. Daidalos valmistas lehmakuju, kuhu Pasiphae sai sisse ronida, et lehmaga ühtida. Selle tulemusel sündis Minotauros .

Pasiphae, - Heilose tütar, Minose abikaasa. Puust härg jne.

Minotauros,

Daidalos,

Ariadne, - Minose ja Pasiphae tütar, Andis Theseusele lõngakera, et viimane leiaks tee labürindist välja. Lahkus koos Theseusega Kreetalt, ent viimane jättis magava Ariadne Naxose saarele. Dionysos hoolitses tema eest ning võttis ta naiseks . Naxosel austati teda kui taimestikujumalannat

Kadmos, - esialgu pidi päästma Europe, ent Delphi oraakel käskis hoopis otsida lehma kuukujulise märgiga küljel, talle järgnema ning asutama linna sinna, kus lehm peatub. Peatus Boiootias. Kadmos tahtis lehma Athenale ohverdada, ent lähedalolevat allikat valvav draakon sõi enamuse ta meestest ära. Viskas draakoni kiviga surnuks, võttis Athena soovitusel korjuselt laibad, külvas maha. Neist kasvasid sõjamehed. Viskas kivi nende sekka. Need läksid kaklema. 5 jäid ellu ja nendest said Teeba ülikute esiisad . Karistuseks lohe tapmise eest pidi Kadmos 8 aastat Arest teenima . Seejärel tegi Athena temast Teeba kuninga

Oidipus, - Teeba kun. Laiose ja Iokaste tütar. Delfi oraakel: O. Tapab isa, kosib ema. Jalad torgati läbi. Karjased leidsid -> Korintose kuningale . Vabastas Teeba Sfinksist -> kuningaks. Kosis ema -> sai teada, torkas omal silmad välja

Kekrops ja tema tütred, - Atika vanim kuningas, jalgadeks maod . Poseidoni ja Athena tüli – Kekrops otsustab Athena kasuks

Erichthonios,

Erechteus, - maast võrsunud Ateena kuningas. Athena andis ta Kekropsi tütarde hoole alla. Sai kuningaks, kehtestas Ateenas Athena kultuse. Ohverdas Delfis ühe oma tütardest Eleusise vastases sõjas.

Theseus,

Phaidra , - Kreeta kun. Minose ja Pasiphae tütar. Abiellus Theseusega. Armus Hippolytosse, oma võõraspoega ning tappis seetõttu enese

Hippolytos, -Theseuse ja Hippolyte poeg.

Athamas ja Ino, - Athamas oli Aiolose poeg, Teeba müütiline kuningas, tappis oma ja Ino poja Learchose. Ino – Kadmose ja Harmonia tütar, hoolitses õe poja Dionysose eest. Keeitas naisi põletama seemnevilja. Järgnes ikaldus. Selle heastamiseks oraakli valeennustus – ohverdada võõraspoeg Phrixos . Kartes hullunud Athamast ning viskus ühes oma pojaga merre, kus temast sai merejumalanna Leukothea.

Pelias , - Poseidoni poeg, Tõukas troonilt Aisoni. Saatis Aisoni poja Iasoni kuldvillakut tooma . Iasoni naine medeia veenis Peliase tütreid, et viimased Peliase noorendamiseks tükkideks raiuksid ja ära keedaksid.

Iason , - kasvas üles kentaur Cheironi koopas. Pidi usurpaator Peliaselt saama kuldvillaku vast uIolkose trooni. Moodustas Delphi oraakli ja Hera toel argonautide salga, kuhu kulu ka mitu Cheironi õpilast.

Medeia, - armus Iasonisse ja aitas tal varastada kuldvillakut. Sünnitas Iasonile kaks last. Mürgitas Korintose printsess Kreusa, Iasoni uue kallima pulmarüü nii et see viimase surnuks põletas. Põgenes seejärel Ateenasse kaarikul, mida vedasid tiivulised maod. Sünnitas Theseuse isale poja Meduse ning tahtis viimasest teha Aigeuse (Theseuse isa) pärija. Teise versiooni järgi veenis Medeia Aigeust, et viimane saadaks Theseuse võitlema Minotaurosega ning alles pärast tema võitu sai Theseusest Aigeuse pärija

Io, - tõejumal Inachose tütar, Hera preestrinna, Zeusi armastatu. Moondati lehmaks, keda Hera pani valvama sajasilmse Argose. Hermes tappis Argose, ent Hera saatis parmu iot jälitama

Danaos ja Danaiidid , - Danaose 50 tütart. Aigyptose, tema venna 50 poega tahtsid neid vägisi naida ning ta põgenes Argosesse. Võitles Aigyptose poegadega, sai lüüa, andis loa naida. Pulmaööl pidid Tütred mehed tapma. Kõik peale Hypermestra täitsid nõuande. Hiljem pidid nad karistuseks kandma sõelaga vett augulise põhjaga tünni.

Proitos ja tema tütred,

Melampus, - kuulus selgeltnägija, ravi- ja lepituspreester, oskas loomade ja lindude keeli, Pehmendas uues Dionysose kultuses orgialikke kombeid

Danae ja Perseus ,

Amphitryon, - Teeba legendaarne kuningas, Alkmene mees.

Herakles ja Eurystheus,

Tantalos , - Mõned lood räägivad, et ta reetis saladused, mille Zeus oli talle usaldanud; või varastas jumalate toitu; või üritas jumalaid tüssata , pakkudes neile toiduks oma pojast Pelopsist valmistatud rooga (hea tahte märgiks või arvas , et jumalad ei saa aru. Toitu oli lihtsalt vähe pakkuda.). Kõik jumalad said aru, välja-arvatud Demeter, kes oli Persephone tõttu mõtteisse vajunud. Hermes tõi Pelopsi hinge Hadesest ära. Tantalos vangistati Tartarosse, siin seisis ta pidevalt kaelani vees ja puuviljad rippusid ta pea kohal okstel. Kui ta üritas juua või süüa, siis need kadusid .

Pelops ja Hippodamea, - Tantalose poeg, Isa tappis ta ja pakkus jumalatele eineks. Puuduva tüki asendasid nad elevandiluuga, pärast seda, kui Hermes oli ta hinge Hadesest tagasi toonud . Võitis kaarikusõidus Oinomaose ning sai naiseks tema tütre Hippodameia. Seda kaarikusõitu peeti antud olümpiaala valduseks. Sai Peloponnesose kuningaks. Pani Myrtilosele ülesandeks eemaldada Oinomaose kaariku ratastelt poldid . Ei maksnud selle eest, vaid lükkas Myrtilose hoopis merre.

Paris ja Helena, Priamose poeg, kes pidi ennustuste järgi Trooja langemise põhjustama. Priamos jättis poja surema, ent karjused kasvatasid ta üles. Zeus andis Hermesele käsu paluda Parisel otsustada, kes on kauneim jumalannadest. Helena oli Menelaose , Sparta valitseja naine. Paris võrgutas ta, kui Menelaos viibis võõrsil. Nad põgenesid Trooja ning põhjustasid niiviisi sõja. Trooja piiramisel juhtis Apollon Parise kätt nõnda, et tema nool tabaks Achilleust surmavalt paremasse kanda. Helena oli Zeusi ja Leda tütar.

Dioskuurid, - kaksikud, meremeeste kaitsjad. Elasid kordamööda nii allilmas kui maa peal.

Menelaos, - Agamemnoni vend, tõusis Sparta troonile. Valiti Helena abikaasaks. Kõik kreeka kuningad asusid Pärast Parise ja Helena põgenemist Menelaose poolele, sõdimaks Trooja vastu. Ärgitas oma venda Agamemnonit Trooja vastu sõjaväge koguma

Agamemnon , - kogus suure laevastikutäie sõjaväge. Ebasoodsad ilmastikuolud lükkasid sõjakäiku aastaid edasi. Agamemnon saatis pärast laevastiku lahkumist Menelaose ja Odysseuse Helena loovutamist nõudma. Pärast Trooja rüüstamist võttis Agamemnon liignaiseks Priamose tütre Kassandra . Kui nad naasid Mükeenesse, plaanis tema abikaasa Klytaimnestra ta mõrvata. Agamemnon oli enne tapnud Klytaimnestra endise abikaasa Tantalose

Klytaimnestra, - võttis armukeseks agamemnoni nõo Aigisthose. Nad uputasid Agamemnoni vannis.

Orestes,

Achilleus , - juba enne sündi ennustati, et Achilleus on isast vägevam. Tema ema, Thetis, kastis ta lapsena Hadese jõkke, ent parem kand jäi puutumata. Thetis teadis, et Achilleusel on määratud surra Trooja sõjas ning püüdis teda takistada sõjakunsti õppimast. Achilleus käsutas Trooja all kreeklaste armeed. Hektor , Trooja kuninga Priamose vapraim poeg tappis Achilleuse relvakandja Patroklose. Achilleus vandus kättemaksu. Tappis Hektori ning lohistas teda kaksteist päeva hobuse taga üle Patroklose haua.

Cheiron. Omapärane kentaur, kes ei harrastanud joomist ja mürgeldamist. Tark ja käitus hästi. Heraklese , Achilleuse, Theseuse ja Iasoni õpetaja. Suutis panna õpilased saavutama täit potentsiaali ja avastama oma tõelist saatust.Kronos muutis ennast hobuseks ja paaritus nümf Philyraga. Kronose pojana oli Cheiron surematu, ent ohverdas oma surematuse, kui sai relvastatud kokkupõrkes haavata. Herakles sihtis hüdra verega mürgitet noolega küll teisi kentaure, ent tabas eksikombel Cherioni. Austuse märgina andis Zeus talle taevas aukohaks Amburi tähtkuju.

Kreeka panteoni oletatav päritolu:

Indoeuroopa ,

Egeuse-Minoilise ja Lähis-Ida mõju võimalik vahekord konkreetsete jumaluste puhul

Rituaali ja mütoloogia üldiseloom, tüpoloogia ja vastastikune seos.

Jumaluse lahkumine ja naasmine; kaos ja korra kehtestamine; kangelaslugude üldloogika.

Võimalikud tõlgendused: rituaal , müüt ja viljakus; rituaal, müüt ja initsiatsioon ; rituaal, müüt ja surm; rituaal, müüt ja võimu legitimisatsioon (J. Frazer, J. Harrisson, M. Eliade, M. Nilsson , C.Kereny, J.-P. Vernant, W. Burkert)