Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Vana Kreeka pillid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Löökpillid jagatakse kahte rühma:
  • Häälestuvad ehk kindla helikõrgusega löökpillid ( timpanid , ksülofon, kellad )
  • Mittehäälestuvad ehk ebamäärase helikõrgusega löökpillid ( triangel , suur trumm , tamburiin )
Ammu enne seda, kui trummist sai muusikainstrument, usuti , et see suudab äikest esile manada ja kurje vaime peletada, rääkimata vaenlase hirmutamisest. Vanakreeka sõdurid tagusid pingulitõmmatud härjanahast kilpidele – sama tava jätkasid suulu sõdalased veel 19. sajandil. Kelli kasutati esmalt nõidumisel ja rituaalidel. Käristitel on sageli maagiline ja usuline tähendus ning käristi või kõrin on üks šamaani aksessuaare. Hiinas oli äikesejumala Zin Shini ümber pöörlev ratas, mille külge kinnitati mitmesuguseid silindertrumme ja padatrumme, mida jumal lõi ühes käes oleva trummipulgaga. Iidse jaapani uskumuse järgi oli löökpillide mängimine seotud muusika leiutamisega, kuna müüdi järgi lõid jumalad takti „kõikide kastanjettide emale“.
Leiutamisest peale on trumme kasutatud rituaalidel. Osa neist liigitati pühade esemete hulka, teised olid staatuse sümbolid ja kuningavõimu embleemid. Vana Mesopotaamias tehti trummikile püha härja nahast , aga 3. aastatuhandest eKr pärinev pitsat kujutab jumalanna Ištarit seismas altari ees, mis näeb välja ümberpööratud liivakell -trummina. Trummi kasutamine altarina on kandunud edasi uuemasse aega, kui sõdurid kasutasid lahinguväljal ümberpööratud trummi vaimulike talituste keskpunktina.
Vanad kraabitsad valmistati loomade luudest või ribilistest kõrvitsatest ja on jõudnud tänapäeva rahvapillidena nagu Venezuela guiro, tühi kõrvitsakoor sakilise pinnaga. Kraabitsaga seotud on ka käristid, mida kasutati keskajal pühal nädalal korraldatud usutseremooniatel. Käristiga seotud ürgsed hõimutavad taaselustusid 20. sajandi keskel, kui selle võtsid omaks jalgpallifännid.
Kastanjetid
Muistsed kastanjetid ehk plagistid on tuntud üle 5000 aasta. Kõige primitiivsemal kujul olid need 2 keppi, mida taoti teineteise vastu. On leitud puit-, vandel- ja metallplagiste. Nende ülesanne oli asendada käte plaksutamist tantsu saateks ning peletada kuradeid. Ühe käega mängitavad hingedega plagistid olid olemas juba Sumeris, kui nendega saadeti tütarlaste tantsu 3.-nda aastatuhande algul eKr. Õõnesplagistid, mida valmistati jõehobuhambaist, ilmusid Egiptuses ligi 2000 eKr. Mõnel oli looduslik õõs, teistes suurendati seda, et hääl oleks valjem. Osale puuriti augud sisse, et neid paarikaupa kokku siduda. Niisuguseid pille mängisid alati naised tantsu saateks. Plagistidest arenesid esimesed kastanjetid, mida kohtab esmalt Kreeka ja Egiptuse rahvalikus muusikas 500 eKr. Need olid praegustest kastanjettidest palju pikemad . On teada, et ka Vana-Roomas olid kastanjetid olemas. Euroopas seostatakse kastanjette kõige rohkem Hispaania flamenko tantsuga. Seal olevat neid tuntud juba siis, kui tekkis foiniiklaste koloonia.
Triangel
Triangel on Egiptuse sistrumi järeltulija, mida mängiti jumalannade Hathori ja Isise auks ning kurjade vaimude peletamiseks.
Sistrumil oli 2 põhikuju: 1) metallist ja kaarjas, 2) fajansist templisistrum, millel oli keskne jumalanna Hathori pea. Metallpill oli tagurpidi pööratud U-kujuline ning sageli hõbedast, alla oli kinnitatud puust käepide. Vabalt rippuvad vardad või traadid tilisesid raputamisel ja varraste küljes oli metallkettakesi, mis omakorda helisesid.
Keskaja Euroopas mängiti triangleid nii vaimulikus kui tantsumuusikas. Põhja-Euroopas olid trianglid suuremad kui nüüd ja trapetsikujulised. Harilikult oli nende alumise pulga küljes rõngad või kuljused. Enne 1660. a oli rõngaid harilikult kolm, hiljem viis. 19. sajandiks olid rõngad kadunud.
Kellad
Ühel või teisel moel tuntakse kelli kogu maailmas. Muinas-Egiptuse preestrid kandsid templis hõbekellukesi amulettidena, see tava jätkus kristlikus kirikus kuni 11. sajandini. Kariloomadele pandi kellad kaela kurja eemalhoidmiseks. See tava oli olemas vähemalt 520 a. eKr, sest siis mainitakse seda Vana Testamendi Sakaria raamatus. Vana-Kreeka sõdurid kinnitasid oma kilpide külge pronkskellukesed, et vaenlast kohutada. Kreeklased andsid kellukesed ka linnavahtidele ja tunnimeestele, et elanikke ohu korral hoiatada. Matusekella helistamise tava, et kurje vaime lahkunust eemal hoida, on pärit vähemalt 8. sajandist.
Vanimad käsikellad on pärit Hiinast 1600 eKr. Kirjalikud allikad räägivad nende kasutamisest religioosses muusikas. 9. sajandi Jaapanis kasutati väikesi haamriga löödavaid kelli budistliku ühehäälse laulu goeka saateks.
Kirikus oli üks varaseim väikeste kellade kasutamise viis kellaratas ehk Zimbelstern, mille näiteid on mainitud 10. sajandil. Neid leidus Prantsusmaal, Saksamaal ja Hispaanias, vähemal määral Inglismaal. Häälestatud tornikelli on olnud juba vähemalt 3000 aastat, kuid Euroopasse jõudsid need alles 11. sajandil. Esimest korda on seda kujutatud 1070 . a. paiku ilmunud piiblis, kus kellamees lööb ühe käega seitsmest kellast kellamängu ja teisega trummi. 13. sajandil mehhaniseeriti mõned raekoja kelladega ühendatud kellamängud nii, et hammasratta mehhanism pani tornikellad aega lööma.
Kurandid ehk kellamängud. Muusikaliste tornikellade valmistamise kunsti täiustati Madalmaadel ja Põhja-Prantsusmaal, kus kellad rippusid torni sees raamistiku küljes. Haamreid liigutasid automaatselt suures puutünnis (hiljem metallsilindris) olevad raudpulgad. Kui silindrit pöörasid pommid ja vintsid, tõstsid pulgad kange , mis olid traadi abil haamritega ühendatud. Kaks varaseimat linnakella, mis ühendati tornikelladega, olid Monsis (1328) ja Strasbourg’i katedraali astronoomiline kell (1354).
Trummid
Trummiks võib olla iga õõnes ese, mille peale on pingule tõmmatud membraan ehk kile. Kogu maailmas on leiutatud tuhandeid erinevaid trumme – nii häälestuvaid kui mittehäälestuvaid - ,et anda muusikale ja tantsule rütmilist alust, edastada signaale, tegelda nõidumisega või kütta lahingus emotsioone üles.
Tamburiin on vanaaegne pill, mis pole Rooma aegadest praktiliselt üldse muutunud. Koosneb madalast võrust, millel on harilikult pärgamentkile. Võru külge kinnitatud metallkettakesed tilisevad pidevalt, kui tamburiini raputatakse, või lühidalt, kui vastu kilet lüüakse.
India tabla koosneb kahest ühe kilega käsitrummist, mille nimed on tabla ja bayan. Tabla on bayan’ist kõrgema häälestusega, sellel on puust kest ja diameetriks 15 cm.
Kile koosneb kolmest nahakihist. Bayan on metallkestaga basstrumm
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Vana Kreeka pillid #1 Vana Kreeka pillid #2 Vana Kreeka pillid #3 Vana Kreeka pillid #4 Vana Kreeka pillid #5 Vana Kreeka pillid #6 Vana Kreeka pillid #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-03-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 20 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Tibulinnu18 Õppematerjali autor

Lisainfo

juttu on erinevatest pillidest ja nende ajaloost nagu nt: Kastjanetid,triangel, kellad, trummid, ksülofon jne.
pillid , vana-kreeka , muusika , gong , ksülofon , trumm , timpanid , flööt , sarvepillid , torupill , trompet , tsink , plokkflööt , tromboon , suupill , harf , kitara , lauto , citola , rataslüüra , tsitter

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

52
doc
Vana-Kreeka
20
pdf
Keelpillid
12
docx
Pillide tundmine
10
doc
Muusikaajalugu I kursus-10kl
8
pdf
Vana-kreeka ja hellenism
7
doc
Vanade kultuurrahvaste muusikaajalugu
17
doc
ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I konspekt
12
doc
Kordamine vanamuusika tööks



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun