Vana Kreeka (1)

Sarnased õppematerjalid

7

doc

Vana-Kreeka müüdid

Jumalad said aru ning karistuseks pidi ta olema igavesti järves,kust mees juua tahab see kaob ära. peakohal puuviljad lähevad kõrgemale ,kui küünitada. Mees pidi kannatama igavest nälga ja janu. 75. Kentaurid-hobuinimesed.Kentauril oli inimese pea, rindkere ja käed hobuse keha küljes 76. Kükloobid- ühesilmaga elukad. Maa ja Uranose lapsed ,kes elasid mägedes , valitsesid tuld nig käsutasid kõue ja välku. 77. Titaanid- on kreeka mütoloogias Gaia (Maa) ja Uranose (Taeva) liidust sündinud jumalasugu - 6 meest ja 6 naist: Hyperion,Iapetos,Koios,Kreios,Kronos,Mnemosyne,Okeanos,Phoibe,Rhea,Tethys ,Theia,Themis. 78. Niobe- Teeba kuninganna, Tantalose õde,Amphioni naine. Neil oli 14 last ning ta pidas ennast õnnelikuimaks emaks. Leto oli Apolloni ja Artemise ema ,kes oli nö teadatuntud suur ema.Leto karistas teda.Tappis ta lapsed. Niobe oli kurb ja muutus kaljuks

Kirjandus

16

rtf

Herakles ja tema 12 vägitegu

Heraklese vägiteod 1.Nemea lõvi-Nemea lõvi oli vanakreeka mütoloogias haavamatu metsloom, kes elas Argolises Nemea linna lähedal. Mõnes allikas on Nemea lõvi vanemateks nimetatud Typhonit ja Echidnat. Teda on nimetatud ka Orthose ja Kimääri järglaseks.Herakles pidi sooritama Eurystheuse antud 12 vägitööd ja esimeseks käskis Eurystheus just Nemea lõvi hävitada.Nemea lõvi elas kahe väljapääsuga koopas. Ühe ette veeretas Herakles kivimürakaid ja ootas siis, kuni lõvi teisest nähtavale ilmub. Algul katsus Herakles lõvi hävitada vibu ja noolte, siis oma oliivipuust nuiaga, ent kõik need osutusid kasututeks. Lõpuks kägistas Herakles lõvi ära. Mõne versiooni järgi surus Herakles oma käsivarre lõvile nii sügavale kurku, et see lämbus. Pärast püüdis ta tundide viisi edutult lõvilt nahka maha võtta, aga lõvi oli ju haavamatu. Kui Herakles oli juba meeleheitel, tuli tema juurde Athena, kes õpetas, et parim vahend lõvi nülgi

Ajalugu

14

docx

Vana-Kreeka mütoloogia arvestustöö

Vana-Kreeka mütoloogia arvestustöö 12.10.2016 1. Maailma loomine kreeka mütoloogia järgi Kõigepealt oli jumal Kaos ja muud midagi. Siis tuli Kaosele aga mõte luua maailm. Ta lõi Maa (jumalanna), kellele rajati meie maailm. Seejärel lõi ta Öö, Tartarose ning Päeva. Tartaros = Maa tuum (allmaailm), kus peidab end Öö. Ta lõi armastusjumalanna, kes tõi elu kauniduse. Seejärel sünnitas Maa Taeva, Mäe ja Mered. Taevas oli Uranos, kellest sai kõige vägevam jumal. Ta võttis Maa omale naiseks, kes sünnitas talle surematuid

Kirjandus

8

odt

Heraklese kakstteist vägitegu

Kolmekümnendal päeval valmistus Molorkhus oinast ohverdama, kui välja imlus rõõmsanäoline lõvinahka kandev kangelane. Loom ohveradati üheskoos Zeusi auks. Hiljem pani Herakles sel kohal aluse Nemea mängudele. 2) Lerna Hydra tapmine Teise ülesande täitmiseks pidi Herakles minema Lerna mädasohu ja tapma seal pesitseva üheksapealise koletise Hydra. Kuid Hydra tapmine oli raske katsumus ­ teadis ju kogu Kreeka rääkida, et Hydra üks pea on surematu ning tema veri ning sapp sedavõrd mürgised, et ainuüksi Hydra hingeõhk oli võimeline tapma. Herakles leidis Hydra koopa, tegi suurt müra ja nii kui koletis oma pea pelgupaigast välja pistis, hakkas Herakles tema suunas oma nii oma nooli laskma kui ka oma mõõgaga talle virutusi jagama, kuid Heraklese õnnetuseks kasvas iga maha raiutud pea asemele Hydrale kaks uut pead asemele.

Kirjandus

16

doc

HERAKLES

jumalate kehastustesse. Kreeklased uskusid ka sellesse, et nende jumalatel on taevas omapäi igav ning seepärast otsivad nad tihti seiklusi maa pealt - jumalad omavad võimet lihtsureliku kuju võtta. Ja kui need jumalad juba maal peal käisid, siis jätkasid nad siin ka oma jumalikku sugu. Nii et kui lugeda antiikaja autoreid, tuleb välja, et veel ainult paar tuhat aastat enne meie ajaarvestuse algust oli terve Kreeka täis pikituid igasuguseid poolsurelikke ning jumalikke. Veel Rooma keisritki pidasid end antiikjumalate otsesteks järeltulijateks. Huvitav on see, kui realistlikult kreeklased sel ajal siis oma jumalate `käega-katsutavusse' suhtusid ? Parimaks näiteks selle kohta, et kreeklased tõepoolest pidasid oma jumalaid maapealseteks, on antiikaja populaarseim kangelane, Herakles. Ajaloolased nagu Herodotos ("Ajalugu" 4.raamat, 82.peatükk) või Xenophon ("Sõjaretk" 6.raamat, 2

Kultuurilood

4

docx

Tähtsamad vanakreeka müüdid (12)

JÜRI GÜMNAASIUM Vanakreeka müüdid Lugemispäevik Koostaja: Henry-Mario Hallik Juhendaja: Anne Erbsen Jüri 2010 Daidalos ja Ikaros ­ Daidalos oli parim meistrimees, kuid kui ta kuulis töölistelt rääkimas, et tõenäoliselt tõuseb parimaks Talos, Daidalose õpilane, vihastas ta. Ühel õhtul kutsus Daidalos Talose jalutama ja lükkas poisi kaljult alla. Athena. Seda juhtumit nägi aga juhuslik möödakäija ja Daidalos mõistis, et peab põgenema. Ta võttis kaasa enda poja Ikarose ja läksid ühele kaugele saarele. Seal võttis neid vastu Minos, kes palus neil ehitada suure labürindi. Pärast ehituse lõppu hakkas Daidalos igatsema kodumaad ning ta ehitas endale ja Ikarosele sulgedest j

Kirjandus

4

odt

Vana-kreeka mustendid

Sfinksi mõistatus (Oidipus) Sfinks on olevus, kellel on naise pea, lõvi keha, kotka tiivad ja mao saba. Teebasse viis vaid üks tee ja linna ei olnud võimalik pääseda ilma sfinksist möödumata. Ja sellest elukast ei pääsenud mööda ilma tema mõistatusele vastamist. Kõik kes vastata püüdsid ja valesti vastasid, kisti sfinksi poolt ribadeks. Teeba kuningas pakkus välja suure autasu sellele, kes linna elukast vabastab. Kuningas küsis oraaklilt, et miks sfinks just Teeba linnas on. Sfinks oli seal selle pärast,et kuningas oli varem röövinud poisi, kes ennast hiljem just kuninga pärast ära tappis. Hera nägi seda pealt ja saatis sfinksi kuningale karistuseks. Kui kuningas oli teel koju tagasi, kohtas ta Oidipust, kes oli tulnud linna sfinksi välja kutsuma. Ta tappis kuninga, sest kuningas sõitis Oidipuse jalast kaarikuga üle. Oidipus jõudis sfinksini ning vastas ta küsimusele õigesti. Peale seda kaotas olevus oma jõu ja haihtus õhku. Oidipusele anti autasuks Tee

Ajalugu

11

doc

Vana-Kreeka religiooni ja mütoloogia konspekt

Kreeka religioon ja mütoloogia. Kohustuslik kirjandus: Puhvel, J., Võrdlev mütoloogia. Ilmamaa 1996. (8. peatükk: Vana-Kreeka). Vegetti, M., Inimene ja jumalad. ­ Vana-Kreeka inimene (koostanud J.-P. Vernant), lk. 258 ­ 289. Avita 2001. Vidal-Naquet, P., Must kütt ja Ateena efeebia. ­ Akadeemia 7, 1995 nr. 2, 355 ­ 381. Müüdisüzeed saab eesti keeles hõlpsalt kätte raamatutest: Hamilton, E. Antiikmütoloogia. Eesti Raamat 1975. Hjortso, L., Kreeka jumalad ja kangelased. Tänapäev 2003. Martin, R., Vana-Kreek müüdid. Pegasus. Stephanidis, M. ja Stepanidis, I., Iidsete aegade lood, I ­ II. Eesti Raamat 1991. Muud kirjandust: Bremmer, J. N., Greek Riligion. Ofx. UP 1994. Burkert, W., Greek Religion. Blackwell 1984. Burkert, W., Homo Necans. The Anthropology of Ancient Greek Sacrificial Ritual and Myth. Berkeley, Los Angeles, London 1983. Frazer, J. G., Kuldne oks. Uurimusi maagiast ja religioonist. Varrak 2001. Kerenyi, C

Kreeka religioon ja mütoloogia

Kommentaarid (1)