Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Vana-Kreeka kokkuvõttev konspekt (4)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris

Kreeka


Kreeka on riik Kagu-Euroopas, Joonia mere ja Egeuse mere ääres. Põhjas asub neli naaberriiki: Albaania , Makedoonia , Bulgaaria ning Türgi.
Kreeka rannajoon on väga liigestatud, saarte ja poolsaarterohke. Selle pikkus on 14 880 km.
Riigi kõrgeim mägi on Olümpos, 2917 meetrit.
Kreeka on vabariik. Kreeka parlamendi kreekakeelne nimi on Vouli ton Ellinon.
Halduslikult jaguneb Kreeka piirkondadeks ja need omakorda maakondadeks (nómos). Maakonna staatuses on ka Áthose mungavabariik.
1. Atika
2. Ida-Makedoonia ja Traakia
3. Ípeiros
4. Joonia saared
5. Kesk-Kreeka
6. Kesk-Makedoonia
7. Kreeta
8. Lõuna- Egeus
9. Lääne-Kreeka
10. Lääne-Makedoonia
11. Peloponnesos
12. Põhja-Egeus
13. Tessaalia
Ametlikuks keeleks on kreeka keel. Valitsevaks usuks on õigeusk.
Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka ehk Kreeka ehk Hellas oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid . Maa hõlmas Balkani poolsaare lõunaosa, Egeuse mere saared ja Väike- Aasia lääneranniku.
Suure kolonisatsiooni ajal (8.–6. sajandil eKr) levis Kreeka linnriikide ( poliste ) poliitiline, majanduslik ja kultuuriline mõju Vahemere lääneosa rannikualadele (eriti Sitsiiliasse ja Lõuna-Itaaliasse, nn. Suur-Kreeka), Egeuse mere

Vana-Kreeka eelajalugu


a) Mandri-Kreeka. Elanike etniline kuuluvus ebaselge, neid on nimetatud pelasgideks, kaarialasteks ja lelegiteks. Migratsiooniteooria j. ei olnud praeguse Kreeka territooriumil elavad hõimud indogermaanlased. Teise teooria j. elasid IV-III at. e. Kr. Kreekas kreeklastele lähedased sugulashõimud, kreeklased ise aga paiknesid põhja pool, Illüürias või Makedoonias. Herodotos on kreeklasi nimetanud pelasgide hõimu üheks haruks. Kindlustatud asulad rannikul, mitte ainult põllumajandus- vaid ka käsitöönduskeskused. ~XXII saj. pronksivalu.
b) Egeuse kultuur, jaguneb a. Kreeta ajajärk III-II at e. Kr.
b. Mükeene ajajärk II at e. Kr.
Periodisatsiooni
Ajaloo (kultuuri) järgi:
  • Egeuse e. kreeta-mükeene ajajärk (III-II at e. Kr.)
  • Homerose ajajärk (XI-IX saj. e. Kr.)
  • Arhailine ajajärk (VIII-VI. saj. e. Kr.)
  • Klassikaline ajajärk (V saj.-330 e. Kr.)
  • Hellenismi ajajärk (330 – 146 e. Kr.)
  • Impeeriumi aeg – Rooma võimu all (146 e. Kr.-395pKr)

Spetsiaalselt kirjanduse periodiseerimiseks:
  • Algperiood (II at – I at e. Kr.)
  • Hellase e. klassikaline aeg (IX – IV saj. lõpp e. Kr.)
  • Hellenismi ajajärk (III – I saj. e. Kr.)
  • Hellenistlik Rooma periood (I e. Kr. – V pK

Kreeta e. Minose (minoiline) kultuur.


Egeuse kultuuri 1. periood III-II at. e. Kr. Esimesed asustusejäljed 4500 a. e. Kr. ( neoliitikum , megaliitkultuuri tunnused). Tsivilisatsiooni varasel ajajärgul (3000-2000 e. Kr.) tööriistad kivist, ehted ja relvad vasest ja pronksist , primitiivne keraamika . Keskm. ajajärk (~2000-1600 e. Kr.) – ehitati Knossose , Phaistose ja Ayia Triada lossid, keerulise (labürinditaolise) põhiplaaniga, maavärinakindlad puitkarkassiga toortellistest ehitised, väljast kiviplaatidega ja seest krohviga kaetud. Kaunid freskod , nii ornament kui fantaasiarikkad figuraalkompositsioonid. Korrused hoone eri osades eri kõrgustel, laiad trepid, iseloomulikud ülalt jämenevad värvilised sambad. Lossi keskmes piklik õu, ilmselt härjakultuse vaatemängudeks. Lossides olid veejuhtmed, vesikäimlad ja vannitoad (Kreetal on kuumaveeallikad ). Ornamentaalne vaasimaal , fajanss- ja vandliskulptuur, pronksrelvad ja tööriistad, hõbe- ja kullassepakunst, kivilõikekunst, laevaehitus . Laevastik oli piisavalt tugev, et linnad kindlustamata jätta. Mandri-Kreeka oli sellal Kreeta võimu all (vt. Theseuse ja Minose kohta käivaid müüte) Freskodelt on näha, et kreetlased tundsid hetiitide sõjavankrit, kuid kasutasid seda lõbusõiduks. Freskodel pole ühtki sõja- ega isegi mitte jahistseeni.
Esimesed kirjalikud mälestised: hieroglüüfkirjad A (2100-1900 e. Kr) ja B (1900-1700), ~1800 e. Kr. – lineaarkiri A (dešifreerimata, protoeurooplik).
Religioon : templeid polnud, võimalik, et ka preestriseisus puudus ja usulisi kombetalitusi täitsid perekonna- ja riigipead . Ilmselt olid hiiekoopad, kuhu viidi sõnnide päid ja koljusid ning kullast kaksikkirveid >äikesejumala kultus (hilisem Kreeka mütoloogia peab Zeusi kreetlaseks). Austati Emajumalannat, kelle viljakuskultuslikuks partneriks oli sõnn. Freskodel viljakuskultuslikud stseenid : üle ja ümber härja hüppamine ja tantsimine. Pühaks peeti oliivipuud ja madusid. On jälgi päikesekummardamisest ning kolmhargiga maavärinajumala kultusest. Naisekuju : paljad rinnad , pikk seelik , kummaski tõstetud käes vingerdav madu . Surnud maeti maasse või hauakambreisse. (Leitud ka uhkelt maalitud savisarkofaage.) Hauapanused: relvad, ehted, nõud. Alates II at. algusest pühamud lossides ja eramajades.
Ajavahemikus 1500-1480 toimus Thera saarel Santorini vulkaani plahvatus (oletatakse, et merevesi tungis kraatrisse), tekkinud hiidlaine käis ka üle Knossose riigi. (Sellest katastroofist võis alguse saada Atlantise müüt. Kirjeldus Platoni “Timaioses”.) Kui midagi järele jäigi, langes see 1400 . e. Kr. Kreeta vallutanud Peloponnesosest tulnud ahhailaste saagiks . Ateena traditsioonis väideti, et legendaarne kuningas Theseus vabastas ateenlased Kreeta võimu alt. Tsivilisatsiooni keskpunkt nihkus mandrile, Mükeenesse.
Avastajad: Schliemann (Trooja Väike-Aasia läänerannikul) 1871. ja Evans 1900. (Knossos – legendaarse
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Vana-Kreeka kokkuvõttev konspekt #1 Vana-Kreeka kokkuvõttev konspekt #2 Vana-Kreeka kokkuvõttev konspekt #3 Vana-Kreeka kokkuvõttev konspekt #4 Vana-Kreeka kokkuvõttev konspekt #5 Vana-Kreeka kokkuvõttev konspekt #6 Vana-Kreeka kokkuvõttev konspekt #7
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-05-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 120 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor maia22 Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted


Kommentaarid (4)

kaidiluu profiilipilt
kaidi Luukas: Jah aitab Ilusti kahjuks kasutatud kirjandust ei ole.
21:41 17-04-2011
summerbeauty profiilipilt
summerbeauty: oli palju abi, suured tänud :)
12:24 05-06-2010
Canizares profiilipilt
Canizares: Väga põhjalik, tubli töö!
18:10 16-11-2008


Sarnased materjalid

52
doc
Vana-Kreeka
15
doc
Vana-Kreeka-konspekt
3
docx
Vana-kreeka kokkuvõte
3
doc
Vana-Kreeka kokkuvõte
4
doc
Vana-Kreeka ja Vana-Rooma suur konspekt
168
doc
Ajaloo mõisted ja isikud tähestiku järgi
3
docx
Kreeka lühikokkuvõte
68
pdf
Kreeka poliitiline ajalugu





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun