Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Vana- Kreeka ja Vana- Rooma ehituskunst: sarnasused ja eripärad stilistiliselt ja ehitustehniliselt. (0)

3 KEHV
Punktid
Vana- Kreeka ja Vana- Rooma ehituskunst-sarnasused ja eripärad stilistiliselt ja ehitustehniliselt #1 Vana- Kreeka ja Vana- Rooma ehituskunst-sarnasused ja eripärad stilistiliselt ja ehitustehniliselt #2 Vana- Kreeka ja Vana- Rooma ehituskunst-sarnasused ja eripärad stilistiliselt ja ehitustehniliselt #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-04-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 87 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor nilrem Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
doc

Renessanss ja klassitsism: sarnasused ja eripärad stilistiliselt. lähtekohad

Herculaneumis ja Pompeijs. Ajaloost hakati aga otsima ideaalse riigikorralduse eeskujusid, kus kõikide kihtide ja üksikisikute huvid oleksid allutatud ühiskonna huvidele, sedagi leiti antiikajast. Jäljendati antiikkunsti, sest antiikset ühiskonda peeti ideaalseks. Klassitsism jaotub tavaliselt kaheks suureks perioodiks: varaklssitsism (1760 - 1800), kus arhitektuuris tuginetakse peamiselt kreeka eeskujudele ja kõrgklassitsism (1800 - 1830), mille peamiseks lähtekohaks on samuti Rooma arhitektuur. Veel rohkem kui 15. ja 16. saj. peeti antiiki 18. saj. arhitektuuri hälliks, mis kätkeb endas harmoonia ja ilu igavesi seadusi. Mõlemad ajajärgud püüdlesid oma ideaalide poole. Seda kõike leidus Antiik- Roomast. Suurimaks arhitektuuriliseks erinevuseks on see- kui renessanss järgis keisrite Rooma antiiki, siis klassitsism avastas väljakaevamsite käigus kreekat kopeeriva rooma antiigi, mis oli rahulikum ja vaoshoitum.

Kunstiajalugu
thumbnail
4
doc

Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ehituskunst, skulptuur ja maal

KREEKA JA ROOMA EHITUSKUNST, SKULPTUUR JA MAAL Seminaritöö Kreeka kunst oli üks olulisemaid Euroopa kunstiajaloos, kuna mõjutas tänapäeva kunsti väga palju. Klassikalise Euroopa kunstiajalugu algas Kreeta-Mükeene kunstiga 3.-1. saj.e.Kr. ning oli erinevalt Kreekast palju naise kesksem. Rooma kunstiajaloo esimese huvitava osa moodustab etruskide kunst 753.-510.a.e.Kr. Nende kunst ning usulised omapärad sarnanesid väga palju ahhaialaste omale. Etruski kultuurist ja kunstist on väga vähe säilinud, sest roomlased hävitasid sellest enamuse. Homerose ehk pimedal ajastul 9.-8. saj.e.Kr. hakati pidama Olympia mänge. Arhailisel ajastul, 7.-6.saj. arenes kultuur Kreekas kiiremini ning kunstis on märgatavad erinevused eelmiste ajaloo perioodide vahel.

Kunstiajalugu
thumbnail
7
odt

Vana-Rooma arhitektuur

-6. saj e.Kr · Vabariigi aeg 510-31 e.Kr · Keisririigi aeg 31. a. e.Kr ­ 476. a p.Kr Ehitiste tüübid Templid, basiilikad, amfiteatrid, kuppelehitused, termid, akveduktid, triumfikaared ja triumfisambad, teedeehitus. Basiilika Ehitusmaterjalid ja ehitustehnika Savi, lubja- ja liivakivi, travertiin, tuff, marmor, tellis, rooma betoon. Kaar (lukukiviga kaar), silindervõlv, ristvõlv, moodulsüsteem. Ehitustehnika Lukukiviga kaar Roomlased leiutasid ristvõlvi, mis kujutas endast kahte üksteisega täisnurga all lõikuvat poolsilindrit. Mördi laialdane kasutamine viis uue ideeni ­ seinu hakati ehitama kahe õhukese tellistest kihina, millede vahele valati liiv-lubjamördi ja kihtidena selle sisse laotud kivitükikestest segu. Nii sai

Kunstiajalugu
thumbnail
40
pdf

Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid I Konspekt sisearhitektuuri eriala üliõpilastele.

Lauad on kerged, tihti kolmejalgsed, allapoole ahenevad jalad lõpevad lõvikäpaga Mööbli materjaliks vaher, samšit, seeder, oliivipuu, palmipuu, pähklipuu ja must puu. Kaunistuseks pronksilustised, ka elevandiluu- ja hõbedaplaadid. ANTIIKAEG. ETRUSKID. Kesk-Itaaliat, peamiselt Etruuriat asustanud mitte-euroopa päritoluga rahvas. Neil oli kõrgel tasemel metallurgia, maaharimine, linnaehitus. Roomlased allutasid nad u. 3.saj eKr. Etruski arhitektuurist, mis mõjutas tugevasti rooma arhitektuuri, võib ettekujutuse saada arheoloogilise ainestiku, säilinud savimakettide ja Vitruviuse (rooma arhitekt 1.saj ekr) kirjelduste põhjal. Kõige täiuslikumalt on tänase päevani säilinud etruskide hauad. Etruski tempel paiknes kõrgel poodiumil, põhiplaanilt sarnanes ruudule. Fassaadi ees oli kaks rida harvalt asetatud sambaid, mis moodustasid sügava portikuse. Sambad meenutasid väliselt dooria sambaid, olid aga baasiga ja ilma kannelüürideta

Kultuuriajalugu
thumbnail
10
docx

Kunstiajalugu- Kreeka ja Rooma

Athena kuju (Phartenoisos), 5. Ereotein (Boseidonile ja Athenale), seal on naisekujulised sambad ehk karatiidid, 6. Partheon (Athenale, sees kuju). Joonia stiilis hauamonoment kuningas Homosolosele. Aleskandria ja Pergamon 1.saj Pergamonis rahualtar Zeusile ja Athenale- tegu joonia stiiliga. Friis on 2meetrit kõrge. Kreeklaste reljeef kõrgreljeef, mis on emotsionaalsed ja anatoomiliselt tõesed. Amfiteater. Skulptuur vähe säilinud originaale terveid, marmorist, saam näha läbi rooma koopiate, krüsohfantiin tehnika- säilinud vaid kirjeldused nt Athena kuju ja Zeusi kuju Olümpias. Krüsohfantiin tehnika: 1. puidust karkass, 2. Kehaosad kaetakse elevandiluuga, 3. riided kullaga. Väga kallis tehnika. Jagatakse kaheks: ehitusplastika ja vabafiguurid (hiljem ka portreepüst). Arhailisel perioodil kujutati peamiselt alasti mees figuuri- kourus ja riides naine- kore. Tajutav egiptuse mõju. Näos puuduvad emotsioonid, tajutav arhailine naeratus

Kunstiajalugu
thumbnail
2
doc

Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kunst ja arhitektuur

Olulisteks ehitisteks said lossid, turuhooned, teatrid, saunad ja raamatukogud. Ehitiste kooskõla hakati oluliseks pidama. Aleksandriasse rajati Pharose tuletorn, kunstikeskuseks kujunes Pergamoni linn, hästi säilinud on Priene linna tänavavõrk. Idealism hakkas asenduma realismiga. Eelistati kas hiiglaslikke või hoopis väga väikeseid kujusid. Tunnete väljendus oli oluline. N: Pergamoni altar, Samothrake Nike, Milose Venus, Laokooni grupp. Kuj. välja kunstiturg. 6. Rooma arhitektuuri süsteem Arengule said määravaks ehitustehnilised uuendused, eriti lubimördi kasutuselevõtt, mis pani aluse kaartele, võlvidele ja kuplitele. Kaartest saab mood. võlve ­ silindervõlve ja ristvõlve. Peamised ehitusmaterjalid olid tellised ja betoon. Ehitati teid, sildasid, amfiteatreid, terme, . Vaatemängude jaoks olid areenid ­ Roomas oli Colosseum. Võitude jaoks püstitati triumfikaari. 7. Ehitusmälestised Roomas. Monumentaalskulptuur

Kunstiajalugu
thumbnail
2
odt

Vana-Rooma ja Vana-Kreeka kunst ja arhitektuur

Olulisteks ehitisteks said lossid, turuhooned, teatrid, saunad ja raamatukogud. Ehitiste kooskõla hakati oluliseks pidama. Aleksandriasse rajati Pharose tuletorn, kunstikeskuseks kujunes Pergamoni linn, hästi säilinud on Priene linna tänavavõrk. Idealism hakkas asenduma realismiga. Eelistati kas hiiglaslikke või hoopis väga väikeseid kujusid. Tunnete väljendus oli oluline. N: Pergamoni altar, Samothrake Nike, Milose Venus, Laokooni grupp. Kuj. välja kunstiturg. 6. Rooma arhitektuuri süsteem Arengule said määravaks ehitustehnilised uuendused, eriti lubimördi kasutuselevõtt, mis pani aluse kaartele, võlvidele ja kuplitele. Kaartest saab mood. võlve ­ silindervõlve ja ristvõlve. Peamised ehitusmaterjalid olid tellised ja betoon. Ehitati teid, sildasid, amfiteatreid, terme, . Vaatemängude jaoks olid areenid ­ Roomas oli Colosseum. Võitude jaoks püstitati triumfikaari. 7. Ehitusmälestised Roomas. Monumentaalskulptuur

Ajalugu
thumbnail
17
docx

Vana rooma kunst

VANA-ROOMA KUNSTI KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis rahvas oli roomlastele suureks eeskujuks? 2. Mis oli suurim saavutus rooma kuntsis? 3. Kuidas valmistati lubjamörti? 4. Millised olid uued konstruktsioonid ehituses? 5. Mis on ristvõlv? 6. Mis on arkaad? 7. Nimeta kuulsaim akvedukt. 8. Kuidas kaunistati rooma kunstis seinu ja lagesid? 9. Mis on Rooma kuulsaim kuppelehitis? 10. Mis oli Rooma kuulsaim teater? Kirjelda seda. 11. Mis on termid, mida seal tehti? Nimeta kuulsamaid terme. 12. Mis on triumfikaared? Mis oli nende ülesanne? Nimeta kuulsaim. 13. Mis on foorumid? Milleks neid kasutati? 14. Mida tead Pompejist? 15. Millises skulptuuri-anris saavutati suurem iseseisvus? Kuidas see välja nägi? 16. Mida ja kuidas kujutati reljeefidel? 17. Mida tead monumendist nimega Trajanuse sammas? 18. Mida ja kuidas kujutati rooma-aegsetel maalidel?

Kunstiajalugu



Lisainfo

Essee

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun