Iseloomulikud tunnused - .... . Arheoloogilised leiud Kreeta ehk Minose ehk Minoiline kultuur 2000-1400a e.m.a. Tegevusalaks põlluharimine, karjakasvatus, ülemerekaubandus (keraamika). Iseloomulik sõjaliste joonte puudumine, naiste domineerimine ühiskonnas, härja kultus. Keskusteks lossid, mille otstarve oli majanduskeskus, võimu ja usu keskus. Lossid olid kindlustamata. Lineaarkiri A. Tsivil. lõpp maavärin või vulkaanipurse. Mükeene ehk Hellaadiline kultuur 1600-1100a e.m.a Iseloomulik sõjakus, Kreeka kultuuri matkimine, ühtne riik puudus, Egeuse mere kontrollimine. Linnad puudusid. Valitses valitseja ja sõjapealik. tsvil. lõpp 1200 a. Tume ehk Homerose ajajärk 1100-800a e.m.a. Raua kasutuselevõtt, väljaränne Väike- Aasiasse. Iseloomulik kiri unustati, rahvaarv vähenes, välissuhted katkesid, losse ei taastatud, rajati kolooniaid.
KREETA-MÜKEENE KULTUUR ptk. 13 (lk. 91-100) Kreeka ajaloo varaseim periood oli nn Kreeka-Mükeene ajajärk II aastatuhandel eKr. Kreeta saarel Egeuse mere lõunaosas kujunes siis omapärane kõrgkultuur, mis kandus aastatuhande keskpaiku ka Kreeka maismaale, omandades seal uusi jooni. Nii jaguneb Egeuse ehk Kreeka-Mükeene kultuur omavahel tihedalt seotud, kuid teatud mõttes siiski ka erinevateks osadeks minoiliseks ehk Minose kultuuriks Kreeta saarel ja hilisemaks Mükeene kultuuriks Kreeka mandril. Kreeklased ei ole Kreeka põlisasukad. Kreeklaste saabumisel elas seal juba mingi tundmatu rahvas. Umbes 2000 a eKr jõudis too rahvas Kreeta saarel oma arengus tsivilisatsiooni tasemele. Hilisem kreeka mütoloogia seostas seda eelkõige legendaarse Kreeta kuninga Minose valitsemisega, millest see ongi Minose kultuuri nime saanud. Minoiline kultuur hõlmas aastaid 2000-1400 eKr. Kreetalastel oli
Vana-Kreeka ühiskond ja eluolu 1. Minose ja Mükeene kultuuride võrdlus. TV 66; 68-69, § 13 Minose kultuur Mükeene kultur Kultuur sai nime legendaarse kuninga Minose Kultuur sai nime kõige võimsama ja tähtsama järgi. lossi järgi. Tundmatu rahvas oli kultuuri kandjaks. Kultuurikandjaks olid kreeklaste esivanemad ahhailased. Kasutasid lineaarkirja A, mis on siiani Mükeenlased kasutasid lineaarkirja B, mis on kasutuses
Vana-kreeka perioodid: Kreeta- Mükeene ( 2000-1100, Trooja sõda, Knossose vallutamine), tume ajajärk(1100-800, väljaränne, raha kasutusele võtt), tsivilisatsiooni uus tõus (tähestik, olümpiamängud, seadusandluse algus), klassikaline ajajärk(500-338 Kreeka Pärsia sõjad, filosoofia algus), hellenismiperiood (Aleksandri sõjakäigud, Rooma ülemvõim) Kreeta Kreeta+Mükeene Mükeene Vaba lihtrahvas Aristok. orjad aeg 2000-1400 eKr Vanim periood 15. saj eKr Kes? talupojad rikkad Sõjav. kiri Lineaarkiri A Oli tekkinud kiri Lineaarkiri B Ül. Osaleminerahva- Riigi ju- Rasked koosolekutel, htimine, tööd,
1. Mõisted: *minoiline kultuur kreeta kultuur u. 2000-1400ekr, Sai nime Minose järgi *hellenid nii kutsuvad end kreeklased ise *joonlased kreeka hõimud, kes rajasid Mükeene kultuuri *doorlased kreeklaste hõimud, kes tungisid balkanile u 1200ekr ja hävitasid senise ahhailise kultuuri *barbarid võõramaalased, kes kõnelesid arusaamaut keelt *ahhailased indoeurooplastest kreeklaste hõimud *kükloopilised müürid mitme meetri paksused kaitsemüürid mille ehitajateks arvati olevat kükloobid *pikad müürid müürid mis ümbritsesid Ateenat koos sadamaga
Vana-Kreeka Geograafilised olud- Balkani ps ja Egeuse mere saartel. Mägine, geograafiliselt liigendatud. Ühendustee naabermaadega meri. Avatud. Eripärad- tugevalt killustunud arvukateks linnriikideks. Tsivilisatsiooni lähtekoht Euroopas. Ajaloo periodiseering: 2500 eKr võeti Kreekas ja Egeuse mere rannikul kasutusele pronks, tekkisid asulad. 2200-2000 eKr Balkani ps kreeklaste esivanemad. Kreeta jäi hõivamata. Kreeta- Mükeene periood Minoiline tsivilisatsioon, keskus Knossos. 2000-1100 a eKr Kreetalased domineerisid Egeuse merel. 1600 eKr tsivilisatsioon Mandri-Kreekasse, keskus Mükeene. 1500 eKr kreeklased vallutavad Kreeta saare. 1200 eKr doorlaste sissetung. Allakäik.
· Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) · Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. · Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. c. Peamine ühendustee MERI. d. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. e. Hellas kui kultuurivahendaja: · Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. · Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. 2. Kreeka ajaloo põhiperioodid a. Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) · Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) · 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) · 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele
Tähtsal kohal olid ka kehakultuuri ja tantsu tunnid. Vaesemast perest lapsed õppisid kodus. Kui noormehed said 18 aastat vanaks, hakati neile õpetama võistluskunsti, et nad oleksid valmis sõtta minema. Ka tüdrukud õppisid lugema ja kirjutama, kuid peeti olulisemaks, et nad oskaksid teha majapidamistöid. Spartas oli kord karmim, poisid saadeti 7-aastaselt sõjaväebarakkidesse. Seal anti neile nii vähe süüa, et poisid pidid varastades lisa teenima. Sparta tüdrukud käisid võimlemis-, tantsu- ja laulutundides. Rõivastus Kreeka naised ketrasid lambavilla peenteks lõngadeks ja valmistasid linast kangast. Nad värvisid riiet erinevate värvidega ja kaunistasid tikanditega, Sissetoodud siidriie oli väga hinnaline. Kreeklased kandsid korraga vaid 1-2 riideeset. Selleks oli alusrõivas e. kitoon, mis mässiti ümber keha, kinnitati vasaku õla pealt omapäraste õlanõeltega ja kinnitati keskelt vööga. Talvel kanti kitooni peal
Kirjalik arvestustöö 45 punkti 45p -50p = "5" 37,5p - 44,5 p = "4" 25p - 37p = "3" ... - 24,5p = "2" Poeet Hesiodose õpetussõnad põlluharijale: "Mingit tööd ära lükka homseks või ülehomseks! Iial ei ait saa täis mehel hooletul, kes töid lükkab homsele. Töö paneb viljasid kandma vaid hoolsus. Kes aga tööde eest hoidub, see lõpmatult näljaga maadleb." VANAAEG Vana-Kreeka Milliseid teemasid käsitleme? Kreeka linnriigid: valitsemine, kodanikkond, eluolu. Sparta ja Ateena. Hellenid ja barbarid: hellenite kasvatus, haridus ja igapäevaelu. Kreeka kultuur Filosoofia: Sokrates, Platon, Aristoteles. Makedoonia tõus ja hellenism: Aleksander Suur. Kronoloogiline ülevaade u 2000-1100 eKr Kreeta-Mükeene periood u 1100-800 eKr Tume ajajärk (rahvasteränne) u 800-500 eKr Arhailine periood (I olümpiamängud, Rooma linna rajamine) u 500-338 eKr Klassikaline ajajärk (Platon asutab filosoofiakooli) 338-30 eKr Hellenismiperiood (Aleksander Suure valitsemisaeg)
Vastavalt ühiskonna ja kultuuri arengu tasemele jaguneb: PERIOODID AEG Kreeta-Mükeene kultuur 2 000-1 100 eKr. Tume ajajärk 1 100-800 eKr. Arhailine ajajärk 800-500 eKr. Klassikaline ajajärk 500-338 eKr. Hellenistlik ajajärk 338-30 eKr. Kreeta-Mükeene kultuur jaguneb: 1) Kreeta ehk Minoiline kultuur 2) Mükeene kultuur Kreeta ( Minoiline ) kultuur ( 2 000-1 400 eKr.) : VALDKOND ISELOOMULIKUD TUNNUSED Piirkond Kreetal ja teistel Egeuse mere saartel. Etniline päritolu Teadmata ( pole kreeklased ). Kultuuri nime päritolu Legendaarselt kuningas Minoselt. Kiri Lineaarkiri A ( templitega savitahvlitele
Lisaks elu- ja kultusruumide sisaldasid lossid veel viljasalvi, töökodasid ja muud. Seega on alust arvata, et lossid olid ka majanduskeskused. Kreetal polnud eraldiseisvaid templeid, mistõttu võisid lossid olla ka religioonikeskused. Lossid olid kindlustamata, üldse pole sellest tsivilisatsioonist säilinud kindlusi, relvi ega muud säärast. Ka kunstis domineeris rahumeelne laad. Naiste ühiskondlik positsiooni oli ilmselt märksa kõrgem kui teistes tsivilisatsioonides. Kreeklased ja Mükeene ajajärk. Sisserännanud kreeklased hakkasid mandril domineerima ja hobukaarikud tagasid nende sõjalise edu. Umbes 15. sajandil eKr tungisid kreeklased Kreetale ja vallutasid Knossose. Kreeta kultuur säilis ja kreeklased võtsid selle pea kogu ulatuses üle. Lineaarkiri A kohandati kreeka keelele ja loodi Lineaarkiri B, mida ka lugeda osatakse. Nüüd levis minioline kultuur üle Kreeka, aga selle arendajaks said nüüd kreeklased ja Kreeta kaotas oma tähtsuse.
aastatuhandel eKr kujunes omapärane kõrgkultuur. Selle rajajad ei olnud kreeklased, vaid teadmata päritoluga rahvas. Kreek- laste esivanemad tungisid Kreetale u 15. saj. eKr. Umbes samal ajal kandsid kreeklased kreetalaste kõrg- kultuuri ka Kreeka maismaale, kus see omandas uusi jooni. Nii jaguneb Kreeta-Mükeene ehk Egeuse kul- tuur omavahel tihedalt seotud, kuid siiski teatud mõttes ka erinevateks osadeks minoiliseks ehk Minose kultuuriks Kreeta saarel ja hilisemaks Mükeene kultuuriks Kreeka maismaal. Kreeta Minose tsivilisatsiooni iseloomulikud tunnused olid: lossid (tuntuim on Knossos), mis olid võimu-, usu- ja majanduskeskused, losside ümber kujunenud rahvarohked linnad, kiri (nn lineaarkiri A, seda ei osata kahjuks tänapäeval lugeda), sõjakate joonte puudumine (lossid olid kindlustamata, pole leitud relvi, kunst oli rahumeelne ja elurõõmus). Kreeta kunstis kujutati loodust, eriti härgi, aga ka spordivõistlusi ja usu- pidustusi
KREEKA. PERIOODID: 1.) KREETA-MÜKEENE PERIOOD (2000-1100 eKr) -minoiline tsivilisatsioon -Knossose kujunemine -1600 eKr Mükeene kujunemine Mandri-Kreekas -1200 eKr doorlaste sissetung 2.) TUME AJAJÄRK (1100-800 eKr) -allakäik -lossid hüljatud -kiri ununenud -elanikkonna arvukuse langemine -raua kasutamine 3.) ARHAILINE PERIOOD (800-500 eKr) -VIII saj eKr >> linnad, elanikkonna tõus, rikkurid -soojad suhted Idamaadega -u 800 eKr >> kiri uuesti kasutusele -776 eKr Olümpiamängud -VIII saj eKr >> kolonisatsioon -600 eKr raha müntimine -linnriiklik korraldus(Sparta, Korintos, Ateena) -seadused 4
väga liigendatud; palju saari; Seetõttu oli Kreeka tugevalt killustunudja saj. Vältel arvukateks sõltumatuteks riikideks jagunenud; peamine ühendustee oli meri; olid teadlikud lähis-ida kõrgkultuuridest Kronoloogia: 1. Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 a ekr(minoiline tsiv ; mükeene) 2. Tume ajajärk u 1100-800 a ekr(kiri ununenud; elanikke vähe) 3. Arhailine periood u 800-500 a ekr[olümpiamängud;linnriiklik korraldus(Sparta,korintos,Ateena jne); Ateena hakkas arenema demokraatia suunas) 4. Klassikaline periood u 500-338 a ekr(Kreeka-pärsia sõjad;Kreeka hiilgeaeg;Peloponnesose sõda; Sparat ülemvõim; Makedoonia sõda ) 5. Hellenismiperiood 338-30 a ekr(uus ajajärk; Aleksander II) 2.Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon ja kangelaseepika Kujunes III ja II aastatuhande vahetusel ekr; keskseks sai Mükeene; Kreeta-Mükeene tisv. Võib jagada kaheks : minoiliseks tsiv. Kreetal ja Mükeene tsiv. Mandri-Kreekas.
Mükeene kultuur (~2000-1100 eKr) · Arengutase Kreeta omast madalam, kuid sõjaliselt tugevam (kasutati hobukaarikuid) · 15. sajandil vallutasid Kreeka elanikud Knossose ja asusid valitsema peaaegu kogu saart. Uued valitsejad võtsid omaks saarerahva eluviisi ning nende kirja kohandati kreekakeelele (lineaarkiri B). Seda osatakse tänapäeval ka lugeda. Minoiline kultuur kolis ka mandrile. Majandus- ja kultuuri- keskusteks said lossid, neist tuntuim, Mükeene, on andnud nime kogu perioodile. Losside ümbert puudusid suuremad linnad, kuid kunstis matkiti Kreetat. Samuti paiknesid lossides peale muude ruumide ka laod ja töökojad, kuid kõik oli kohandatud kreeklaste sõjakale vaimule. Losse ümbritsesid suured kivimüürid; kunstis kasutati sõjatemaatikat. Lossi eesotsas seisid kaks kõrget võimukandjat valitseja ja sõjapealik. Lisaks sõjalised kaaskondlased. Kogu rahva majandustegevust kontrolliti
Lineaarkiri A, mida ei osata lugeda. Tähtsamad lossid (ristkülikukujuline keskõu, ebakorrapäraselt ruumid, kanalisatsioon), tuntum Knossos. Losside ümber linnad. Majanduskeskus, usukeskus, kultuspaik (puudusid eraldi templid), võimu keskus. Lossid kindlustamata, ladudega. Kreeta kultuuris puuduvad sõjakad jooned. Kultusloom härg. Naiste suhteline domineerimine. Mükeene kultuuri algus - 1600 eKr. Kreeklased kasutasid tõenäoliselt hobukaarikuid. Lineaarkiri B, mida osatakse lugeda. Kreeta kaotas tähtsust, Kreeka tõusis esile. Majandus- ja kultuurikeskused lossid, tuntum Mükeene, puudusid linnad, ladudega, kultusepaigad. Losside ümber müürid vägivald. Tähtsal kohal sõjakus. Lossi eesotsas valitseja ja sõjapealik. Sõjalised kaaskondlased.
1. oskab võrrelda Kreeta-Mükeene kultuuri; Kreeta kultuur oli vanem Mükeene kultuurist(Kreeta-2000-1400eKr;Mükeene-15saj eKr) Mõlemad kultuurid võtsid kasutusele kirja(,kuid selle järgi ei saa kindlat pildi tollasest elust, kuna neid kasutati vaid majapidamisaruannetes) Kreeta lineaarkirja A ei osata tänaseni selgelt lugeda, Mükeene lineaarkiri B on tänaseks täielikult desifreeritud. Kreetas olid lossid kindlustamata, neid kasutati usukeskustena, kultusepaikadena, valitseja elupaigaks, poliitilise võimu keskuseks ja nende ümber kujunesid rahvarohked linnad(Knossose palee). Mükeene kultuuri rahvas kindlustas oma lossid hiiglaslike müüridega. Lossid etendasid sõltumatute omavahel sõjajalal olevate riikide rolli. Linnad asusid lossidest kaugel.
Mägine geograafiliselt liigendatud maa, asub Balkani ps, Vahemere ja Egeuse mere ääres, tasandikke eraldavad raskelt läbitavad mäeahelikud ja palju sopilisi merelahte, meri ühendusteeks. Need olud tingisid avatuse muumaailma suhtes aga sügava sisemise killustatuse. Kreeka täitis vanal ajal pideva kultuurivahendaja rolli, sest see asus Lähis-Ida ja Euroopa vahel. Meri- suhtlemine teiste rahvastega 2. Kreeta ja Mükeene kultuuri erinevused. Kreeta- kultuur sai nime legendaarse kuninga Minose järgi. Kultuuri kandjaks etnilise päritoluga rahvas. Kasutasid A-lineaarkirja (mida ei osata tänapäeval lugeda). Majandus-, usu- ja kultuurikeskusteks olid lossid, mis olid kindlustamata ja nende ümbert puudusid linnad. Puudusid sõjakad jooned ja religioossed pidustused. Ehitati jumalate kujusid. Mükeene- kultuur sai nime tuntud lossi järgi. Kultuurikandjaks olid kreeklaste esivanemad ahhailased
märkidest, kuid kreeka keele kirjutamine ilma vokaalideta olnuks mõeldamatu. Seetõttu muutsid kreeklased osa foiniikia kaashäälikumärke vokaalideks, mõeldes mõne puuduva hääliku jaoks ka ise märgid välja. Ühtlustumisel tekkis 24 märgist koosnev klassikaline kreeka alfabeet. Klassikalisel perioodil peeti Ateenas kirja elemntaarset tundmist kodanike puhul üsna esesestmõistetavaks. Vana-Kreeka linnriigid - lk 102-105 konspekt Ateena Sparta Kodanikud Spartiaadid Metoigid e. Mittekodanikud Perioigid Orjad (oli keelatud põliselanikke orjaks Heroodid pidada) Kodanikud: alates 20.a meessoost Mehed, kes olid läbinud sparta kooli ja kelle täiskasvanud põlisasukad esivanemad olid spartiaadid Riigi valitsemine: kogu võim kuulus 2 pärilikku kuningat, juhtisid sõjaväge,
Laagri Kool Vana-Kreeka Uurimustöö Koostas:Henri Bibikov 6.s klass Õpetaja:Aivi Pärisalu Juhendaja:Merle Kuuse 2010 1. Sisukord Sissejuhatus 2. Vana-Kreeka müüt 3. Vana-Kreeka 4. Kreeta ja Mükeene kultuuride võrdlus 5. Sparta ja Ateena 6. Vana-Kreeka teadlased 7. Vana-Kreeka teater 8. Vana-Kreeka teatri põhiplaan 9. Vana-Kreeka jumalad 10. Antiikolümpiamängud 11. Kreeka kunst 12. Kreeka Skulptuur 13. Kokkuvõte 14.
Kreeka ajalugu Kreeka · Balkani poolsaarel ja Egeuse mere saartel paiknev Kreeka on mägine ja paljude saartega ning poolsaartega. · Peamine ühendustee oli meri. · Tsivilisatsiooni lähtekoht Euroopas. · Kreeklased nimetasid end hellenidideks. Kreeta- Mükeene tsivilisatsioon.(2000-1100 ekr) · Kreeka ajaloo varaseim ajajärk. · Kreeka tsivilisatsioon sai alguse kreeta saarelt. · Kreeta tsivilisatsiooni näo kujundasid linnad. Linnades paiknesid keerulised lossid, mis olid kindlustamata, sellest võib järeldada, et sõjategevus ei mänginud Kreetal olulist rolli. · Tuntuim linn oli Knossos. · Templeid minoilises Kreetas polnud, usutalitused toimusid losside keskhoovides. · Kreetalased arendasid välja lineaarkirja. · Lossides valitsesid arvatavasti preester-kuningad.
Kreeka- Mükeene periood u 2000- 1100 a eKr pronksiaeg Linnad. Minoiline tsivilisatsioon, mille keskuseks Knossos. 1600 eKr arenes tsivilisatsioon ka kreeklaste asustatud Mandri- Kreekas, keskuseks Mükeene(kuulsaim kindlustatud loss). 1200 a paljud kreeka kimdlustatud lossid purustati. Kuningas Minos.Lineaarkiri. Austati jumalannasid. Kultusloomaks härg.. "Iilias" ja "Odüsseia" autor Homeros? TUME AJAJÄRK (Homerose ajajärk) u 1100 800 eKr Kreeta Mükeene kultuur hävis, ühiskond langes tsivilisatsioonieelsele tasemele. Kiri ununes ja rahvaarv vähenes. Väljaränne üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule see piirkond kreekaste pidev asuala ja Egeuse meri Kreeka sisemeri. Raua kasutuselevõtt. ARHAILINE AJAJÄRK (Tsivilisatsiooni uus tõus, klassikaline kreeka tsivilisatsioon) 800 500 eKr Paikne eluviis. Tegeleti karjakasvatuse (lambad, kitsed) ja põlluharimisega (teravili, viinamarjad, oliivid) ning käsitööga.
Kreeka Looduslikud tingimused Vanade kreeklaste põhiterritooriumiks oli Balkani poolsaare lõunaosa. Ajalooliselt jagunes see kolmeks piirkonnaks Põhja- Kreeka, mille tähtsaim maakond oli Tessaalia; Kesk- Kreeka, mille tähtsaim maakond oli Atika ja Lõuna- Kreeka, mille tähtsaim maakond oli Lakoonika. Põhja- ja Kesk- Kreekat ühendas omavahel vaid Termopüülide kitsastee; Kesk- ja Lõuna- Kreekat e. Peloponnesose poolsaart Korintose maakitsus. Kreeka ei olnud ühtne riik, vaid oli killustatud paljudeks sõltumatuteks linnriikideks. III-II at eKr asustasid kreeklased kogu Egeuse mere ranniku ja saared. Suurkreeka kolonisatsioon algas VIII saj. eKr. Kreeklased asusid elama kogu Vahemere rannikule.
Kujunesid kolm koolkonda: küünikud (tõeline õnn ei seisne välistes asjades, vaid võimetes neist asjadest mitte sõltuda). Teaduskeskuseks sai Aleksandria. Hellenismiajastul lahutati üksteisest filosoofia ja teadaus. Religioonis hakati kummardama ka idamaade jumalaid. Tekkisid uued usulahud, leidis aset sünkretism (religioonide segunemine), müsteeriumide tähtsus tõusis; inimesi õpetati surmast pääsema. Leidis aset Isise, Istari, Dionysose jt. jumalate kultus. Kreeta ja Mükeene kultuuride võrdlus Kreeta kultuur kujunes 2000 1400 e.Kr, olles vanem Mükeene kultuurist, mis kujunes alles 15.saj. e.Kr. Mõlemad kultuurid võtsid kasutusele kirja, mille järgi aga ei saa me täna kindlat pilti tollasest elust, kuna neid kasutati vaid majapidamisaruannetes. Erinevalt Kreeta lineaarkirjast A, mida tänaseni me ei oska selgelt lugeda, on Mükeene kultuurile omane lineaarkiri B tänaseks täielikult desifreeritud.
Hõberaha hakati kasutama väärtusmõõduna. Tähtsamateks sündmusteks võib lugeda Lykurgose korraldust, Soloni seadusandlust, Kleisthenese reforme. Kasutusele võeti tähestik, üles hakati kirjutama olümpiavõitjaid, sündisid Homerose eeposed Hesiodase ,,Theogoreia".Sparta tõusis võimsaimaks linnriigiks Lõuna-Kreekas.Hakati raha müntima Klassikaline periood u 500-338 a. eKr-. Poliitilised arengud 1.Kreeka-Pärsia sõjad 500-478 a eKr Kreeka langes Pärslaste võimu alla, kuid hiljem Sparta ja Ateena vabastasid Kreeka Pärslaste käe alt. 2.Kreeka hiilgeaeg 480-431 a eKr Spartast ja Ateenast olidkujunenud võimsaimad riigid Kreekas. Ateenas kujunes demokraatlik riigikord. Ateenast kujunes Kreeka tähtsaim majandus- ja kultuurikeskus. 3.Peloponnesose sõda 431-404 a eKr Vastuolud Sparta ja Ateena vahel. Hulk aega püsis jõudude tasakaal, kui lõppes spartalaste täieliku võiduga, mis tegi ajutiselt lõpu Ateena võimsusele. 4.Sparta ülemvõim 404-371 a eKr
umb. 1300 e. Kr hakkasid hetiidid Väike-Aafrikas rauda tootma. Raud oli veelgi parem metall kui pronks ning leidub maailmas ka rohkem. Arenev ühiskondlik tööjaotus tõi kaasa ka kaubavahetuse suurenemise. Tekkis eraomand, sugukonnasidemed nõrgeneisd, hakkas kujunema varanduslik ebavõrdsus, mis lõid eeldused klassiühiskonna sünniks. Tsivilisatsiooni tekkimine:Tsivilisatsioon on hästi korraldatud ja kõrge tasemega ühiskond. al III a.tuh eKr hakkas mõnes maailma piirk. kujunema tsivilisatsioon. Varajaste tsivilisatsioonide peamised tunnused:Tsivilisatsioonid olid põlluharijate ning karjakasvatajate ühiskonnad; Ühiskonnas selge varanduslik kihistumine; Neis kõigis kujunes riiklus, oli rikkam ülemkiht, mis juhtis ja kontrollis enam-vähem kogu ühiskonna tegevust teatud territooriumil; Peaaegu kõigis tsivilisatsioonides oli tarvitusel kiri; Vaimne tegevus- kirjaga tähendati üles pärimusi, uskumusi ja ajaloosündmusi. Arenesid usulised tõekspidamised, kirjandus ja teadus
Küsimustele vastamisel tuginege nii allikatele kui oma teadmistele. Allikas A III II aastatuhande vahetusel, mida loetakse üleminekuks varaselt keskmisele pronksiajale, arenesid Kreeta suuremad asulad lossikeskuseid ümbritsetavateks linnadeks. Kolm tähtsamat nende seas olid Knossos, Phaistos ja Mallia kõik enamvähem saare keskosas. Kuna hilisemas Kreeka pärimuses kajastus Kreeta muistne hiilgus Knossose legendaarse kuninga Minose valitsusajana, siis on Kreetal puhkenud tsivilisatsioon tuntud Minose (või Minoilise) tsivilisatsiooni nime all. /.../ Kreetalt leitud ida päritolu esemed osutavad sidemetele Süüria-Palestiina ranniku ja Egiptusega. Mitmel pool võeti kasutusele savist või kivist pitsatid, millele Kreetal hakati III aastatuhande teisel poolel graveerima piltkirjamärke nn hieroglüüfkirja (sootuks erinevat Egiptuse hieroglüüfidest). Mait Kõiv. Kreeka ajalugu. Tallinna Ülikooli loengukonspekt. Allikas B
rahvad peale kreeklaste, polis tüüpiline kreeka linnriik, alfabeet kreeka tähestik, akropol linnriigi keskus, agoraa koosoleku- ja turuplats, aristrokraatia paremate võim, valitsemis kord, sümpoosion aristrokraatide ühised pidusöögid, patriarhaalne ühiskonna vorm, kus naistel polnud kodanikuõigusi ja nad olid mõne mehe eest koste all, türannia hirmu valitsus, monarhia riigivorm, kus ühel isikul on piiramstu võim, spartiaat sparta kodanik, hopliit raskerelvastus jälaväelane, kellel olid kõik kodanikuõigused, perioik enamik lakoonika elanikud, kes olid isiklikult vaba, geruusia spartiaatide seast valitud vanemate nõukogu, lakooniline kõne lühike, täpne ja selge kõne, demokraatia rahvavõim, strateeg väejuht, ateena mereliit pärsia sõdade ajal kreeklaste ehitatud võimas laevastik, mis asus pärsia vastase liidu ette otsa , pedagoog lapse õpetaja, oraakel
poolel langes Kreeka Pärsia võimu alla, peale oluliste lahingute võitu tõrjusid kreeklased pärsaled ära. Kreeka hiilgeaeg (480-431): Ateena ja Sparta olid võimsaimad paljude liitlastega riigid Kreekas, kelle suhted olid pingelised. Ateena oli tähtsaim majandus- ja kultuurikeskus, kus valitses demokraatia,
Kr. Sel ajal tekkis varanduslik kihistumine ning riiklus. Taas hakkas aset leidma vaimne tegevus. Iseloomulikud oli kolonisatsioon Vahemerel. Hõberaha hakati kasutama väärtusmõõduna. Tähtsamateks sündmusteks võib lugeda Lykurgose korraldust, Soloni seadusandlust, Kleisthenese reforme. Kasutusele võeti tähestik, üles hakati kirjutama olümpiavõitjaid, sündisid Homerose eeposed Hesiodase ,,Theogoreia". Ühiskond Ühiskonda iseloomustasid Ateena demokraadid, Periklese aeg, Peloponnesose Liit, Kreeka-Pärsia sõdade otsustavad sündmused, Maratoni lahing, Peloponnesose sõda, Chaeroneia lahing. Klassikaline ajastu oli Dindarose, Aischulose, Sophoklese, Sokratese, Platoni, Aristotelese loomeperioodiks. Püstitati Halikarnassose mausoleum ning meisterdati valmis ,,Kettaheitja" ja ,,Odakandja". Kreeta ja Mükeene kultuuride võrdlus Kreeta kultuur kujunes 2000 1400 e.Kr, olles vanem Mükeene kultuurist, mis kujunes alles 15
KREEKA TEST Arvestuslik töö nr.5 I osa Õpilane: Imre Millert klass: 11K2 Kreeka asukoht on tinginud avatuse muu maailma suhtes. Nimelt asub Kreeka Balkani poolsaarel ja Egeuse mere saartel. Kuna ta on mägine ja liigendatud, oli Kreeka sisemiselt killustatud. Kreeka ülesandeks vanaaja perioodil oli oma asukoha tõttu täitis pideva kultuurivahendaja rolli, kuna asus Lähis-Ida tsivilisatsioonide ja märksa vähem arenenud Euroopa vahel. Kreeka tsivilisatsioon on loonud oma originaalse kultuuri, kuid selle üheks osaks on omakorda otsustavalt mõjutanud kogu Euroopa hilisemat ajalugu ja kultuuri. Põlluharimise alguseks Balkani poolsaarel loetakse VII A. eKr., kuid kreeklaste esivanemate arvatav sissetung Balkanile toimus tunduvalt hiljem umbes 2200-2000 a. eKr. Kreeka ajaloo varasem periood kannab nime Kreeta-Mükeene ajajärk. See eksisteeris aastatel u 2000-1100 eKr. Antud kultuuri käsitletakse eristades kaht osa: 1
· dionüüsiad pidustused Dionysose auks Vana-Kreekas 2. Kreeka ajaloo perioodid: Kreeta-Mükeene, Tume ajajärk, Arhailine periood, Klassikaline periood, Hellenismiperiood. Iga perioodi lühiiseloomustus, tähtsamad sündmused. Kreeta-Mükeene period u 2000-1100 aastat eKr: o 2000 aastat eKr tekkisid Kreeta saarel lossid ja neid ümbritsesid linnad o kujunes kiri o alguse sai omanäoline minoiline tsivilisatsioon,mille tähtsamaiks keskuseks kujunes Knossos o 1600 a eKr arenes tsivilisatsioon ka kreeklaste asustatud Mandri- Kreekas.Siinseks tähtsamaiks keskuseks tõusis Mükeene o u 1500 eKr vallutasid kreeklased ka Kreeta saare ja hakkasid selle üle valitsema Tume ajajärk u 1100 - 800 aastat ekr o lossid hüljatud, kiri ununenud, elanikkonna arvukus vähenenud
Ajalugu Vana-Kreeka (lk.91-154) 1) Vana-Kreeka ajalooperioodid ja lühiülevaade. Lk.92-93 *2000 Egeuse e. Kreeta-Mükeene ajajärk: Kreeta saarel kujunes lossikultuur, Minoilise kultuuri algus. 1600ekr Mükeene kultuuri algus. 15.saj ekr Kreetal lineaarkirja B kujunemine. *Tume ajajärk(u1100-800ekr). 1000 ekr- kreeklased võtisd raua *Arhailine ajajärk(u800-500ekr). 800ekr tähestiku kasutuselevõtt. 776ekr olümpiavõitjaid üleskirjutamine. 720ekr Kujunes Sparta nn Lykurgose korraldus. 700ekr Homerose eeposed ja Hesiodose. 594ekr Soloni seadusandlus Ateenas. 6saj.ekr Pythagorase tegevusaeg