Tugev laevastik Tugev maavägi (elukutselised) Kodanikkond: täiskasvanud meessoost Kodanikkond: spartiaadid põliselanikud Vahendamata demokraatia Range sisemine korraldatus Kõrgelt arenenud kultuur Vaimukultuur tühine · Perikles Ateena väejuht ja riigimees (poliitik); võitlus pärslaste vastu; ehitati Ateena akropol · Pythagoras filosoof ja matemaatik · Hippokrates Vana-Kreeka arst, arstivanne tema poolt · Herodotos ajaloo isa; Vana-Kreeka rännumees; kirjutas kokkuvõtte Kreeka Pärsia sõdadest · Sokrates filosoof (,,Ma tean, et ma midagi ei tea); kõhkles teesides · Platon filosoof; Sokratese õpilane; pani kirja tema mõtted; idee ideaalsest riigikorrast · Aristoteles filosoof; Platoni õpilane; peetakse paljude teadusharude rajajaks (psühholoogia, loogika); kogus kokki kõik seni teadaolevad mõtted ja hakkas neid süstematiseerima
Vana-Kreeka Vana-Kreeka geograafilised olud ja asukoht Balkani poolsaarel ja Egeuse mere saartel paiknev Kreeka on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa paljude saarte ja poolsaartega. Kreeka kui kultuurivahendaja Tänu oma asukohale Lähis-Ida tsivilisatsioonide ja Euroopa vahel oli Kreeka vahendajaks idamaade tarkuse levimisel Euroopasse. Kreeka kolooniad tänapäeva Itaalia, Türgi ja Prantsusmaa aladel Sõjad ja lahingud, mis Vana-Kreeka ajalugu mõjutanud: Kreeka-Pärsia sõjad 5. sajand eKr-klassikaline ajajärk. Peloponnesose sõda 431-404 eKr, Ateena ja Sparta vahel, Ateena kaotus Termopüülide kaitsmine 480 eKr, pärslased võidavad; kuningas Leonidas ja 300 spartalast Aleksander Suure sõjaretked 334-326 vallutas Makedoonia Kuningas A S makedoonlaste ja kreeklaste juhina Pärsia riigi ja jõudis vägedega Indiani Roomlased vallutavad Kreeka 146 eKr langesid Rooma võimu alla Kreeka ja Makedoonia, 30
Peale seda valiti strateegiks. Arendas suurejoonelist ehitustegevust ja viis õitsele Ateena vaimuelu. *Demosthenes Ateena kõnemees ja poliitik. Tegutses advikaadina Ateenas, oli Makedoonia partei ägedaim vastane, õhutas Kreekat võitlusse Philippos teise vastu. Peale Makedoonia-vastase ülestõusu ebaõnnestumist mürgitas enda. Säilinud on 61 kõnet. *Solon Ateena riigimees ja luuletaja. Tegi arhondina 594 eKr mitmeid reforme. Jaotas kodanikud aastasissetuleku põhjal 4 varanduslikku klassi, määras igaühe õigused ja kohustused (timokraatia) . Soloni reformid nõrgestasid aristokraatia mõju. Peeti üheks seitsmest targast. *Homeros Kreeka luuletaja. Elu ja tegevus pole teada, osalt kaheldakse tema olemasolus. Kujutatakse pimeda raugana. *Pindaros Kreeka luuletaja. Lõi hümne koorilaulu tarbeks,kreeka rahuslike pidustuste puhuks. Säilinud 4 raamatut olümpia-. püütia-. Isthmose- ja Nemea mängude võitjate auks loodud epiniikione. *Aischylos Kreeka näitekirjanik
c. Arhailisel ajal vormiti pärimused eeposteks. · Tähtsamatest on säilinud eeposed "Illias (Trooja sõja sündmused vähestel päevadel linna piiramise 10. aastal) ja · "Odüsseia" (Odüsseuse meeskonna eksirännakud Troojast kodusaarele Ithakale. d. Pime laulik Homeros: · "Illiase" ja "Odüsseia" koostamine omastatakse talle. · Selgusetu, kas ta oli olemas või kas oli autor. Vana-Kreeka ühiskond ja eluolu 1. Tsivilisatsiooni uus tõus alates VIII saj. eKr. a. Kasvas Kreeka elanikkond ja ühtekuuluvustunne: · Hellenid kreeklaste nimetus · Barbarid võõramaalased · Ühised jumalad ja murdekeeled · Ühine võitlus pärslaste vastu. b. Tekkisid polised Kreeka linnriigid · Sõltumatu omavalitsusel põhinev ja omakaitsel põhinev riigivorm. · Akropol (kr.k. mägilinn) kaljunukile rajatud kindlus
Kordamine 11. klassile Vana-Kreeka Mõisted lineaarkiri - kreeklaste välja aretatud kiri. säilinud enamasti savitahvlitele hellen - vana kreeka elanik barbar - võõramaallane, kes kõneles arusaamatut keelt polis - tüüpiline vana kreeka linnriik, mis koosnes kesksest asulast ja selle ümbrusest alfabeet - tähtede standartne komplekt akropol - polise keskele ehitatud kindlus agoraa - akropoli läheduses asuv koosoleku - ja turuplats aristokraatia - ehk parimate võim on valitsemise kord sümpoosion - koosviibimine veinijoomisega ja intellektuaalse vestlusega patriarhaalne ühiskond - võim kuulub meestele. naised on üsna õigusetud türannia - hirmuvalitsus monarhia - riigi- ja valitsusvorm, mille eesotsas on üksikisik spartiaat - sparta täieõiguslik kodanik hopliit - raskerelvastusega jalaväelane perioik - isiklikult vaba mittekodanik geruusia - 30 liikmeline vanemate nõukogu lakooniline kõne - lühike, täpne ja selge kõne demokraatia - riigikord, kus kõigil vabadel me
KREETA-MÜKEENE KULTUUR ptk. 13 (lk. 91-100) Kreeka ajaloo varaseim periood oli nn Kreeka-Mükeene ajajärk II aastatuhandel eKr. Kreeta saarel Egeuse mere lõunaosas kujunes siis omapärane kõrgkultuur, mis kandus aastatuhande keskpaiku ka Kreeka maismaale, omandades seal uusi jooni. Nii jaguneb Egeuse ehk Kreeka-Mükeene kultuur omavahel tihedalt seotud, kuid teatud mõttes siiski ka erinevateks osadeks minoiliseks ehk Minose kultuuriks Kreeta saarel ja hilisemaks Mükeene kultuuriks Kreeka mandril. Kreeklased ei ole Kreeka põlisasukad. Kreeklaste saabumisel elas seal juba mingi tundmatu rahvas. Umbes 2000 a eKr jõudis too rahvas Kreeta saarel oma arengus tsivilisatsiooni tasemele. Hilisem kreeka mütoloogia seostas seda eelkõige legendaarse Kreeta kuninga Minose valitsemisega, millest see ongi Minose kultuuri nime saanud. Minoiline kultuur hõlmas aastaid 2000-1400 eKr. Kreetalastel oli küll oma kiri, nn lineaarkiri A, kuid peamiselt tuntakse seda perioodi arheoloogiliste l
Üldajalugu 1.Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur, õp. Inimene, ühiskond, kultuur, I osa, lk 91-100 Kreeka asub Balkani ps. ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. Mägine maa(ida- lääne suunalised). Ühendusteedeks meri, mille kaudu peeti sidet ka välismaailmaga. Seetõttu väga avatud muu maailma suhtes, teisalt sisemiselt killustunud. Kreeta asub Egeuse mere saarel. 1. Egeuse tsivilisatsioon (Kreeta-Mükeene kultuur) 2000-1000 eKr 1) Kreeta ehk Minose (minoiline) kultuur 2000-1500 (1400) eKr (Kreeta jt sealsed saared) • Loojate etniline päritolu teadmata, kõige rohkem seostatakse neid Vahemere idaosa ümbruses elunenud indoeurooplaste eelsete põliselanikega. Minoilise kultuuri nimi pärineb legendaarselt (Kreeka müüdid) Kreeta kuningalt Minoselt. Kuna tollaste Kreeta elanike silpkirja pole suudetud dešifreerida, siis on selle kultuuri peamisteks
juhtpositsioonil, kreeka keelest sai peamine keel enam-vähem kõigis selle piirkonna linnades, levis kreeka arhitektuur jne. Samas toimus kreeka kultuuri segunemine idamaade kultuuridega ning nii kujunes helle- nistlik kultuur. Aleksander Suure vallutusele järgnenud perioodi nimetataksegi hellenistlikuks perioodiks, mis lõppes 146.a. eKr, kui roomlased vallutasid Kreeka alad. VANA-KREEKA. ELUOLU JA PEREKOND Kreeka riikide ühiskond oli linnaline. Kuigi enamik rahvast elas maal, täitsid linnad ühiskonna majandus- liku, poliitilise ja suurelt jaolt ka usukeskuse rolli ning määrasid seega tsivilisatiooni üldilme. Tavaliselt paiknes linn kaljunukile rajatud kindluse akropoli jalamil. Nii all-linnas kui akropolil paiknes jumalate templeid, tegelik linnasüda oli aga koosoleku- ja turuplats agoraa. Linnamajad olid tavaliselt
Kõik kommentaarid