Vana-Kreeka ühiskondliku identiteedi kujunemine (0)

Sarnased õppematerjalid

90

docx

Geopoliitika lühikonspekt

sõdalased nimtasid Jurjeviks, kuhu rajati õigeusu kirik. Sest teemist oli Konstatinopolile alluva kirkuga ja tegemist ei olnusd Moskva, vaid Kiievi sõdalastega.Venemaa on soome hõinude ja tatarlaste - monglite süntees, ehk tõepoolest Euroaasia. Ajaloolist geopoliitikat on mõjutanud ka vana - Hiina, Tšingisiidide impeerium jne. Geopoliitiline teater. Globaalne- ja regionaalne suurvõim. Suurriikide geopoliitika ja geostrateegia ning selle kujunemine Rooma impeeriumist tänaseni. Liitude ja ühenduste geopoliitika. Suurriikide geopoliika ja geostrateegia. Geopoliitika viitab hegemooniale ja selle kehtestamisest geopoliitilistes maailmakordadest. Hegemoonia tekib siis, kui mõni riik saavutab poliitilise, majandusliku ja kultuurilise ülemvõimu teiste üle. Hegemoonia peetakse rivaalsuse lõpptulemuseks. Kuna selline riik domineerib maailmamajanduses, siis on ka esimesel kohal ka maailma poliitikas.

Poliitika ja valitsemise alused

95

doc

KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL

(Teenuste disain ja juhtimine) Juhendaja 1: lektor/teadur Diana Eerma Juhendaja 2: lektor Heli Müristaja Tartu 2011 2 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................3 1. Kuurordikontseptsiooni disainimise teoreetilised alused........................................6 1.1. Kuurortide ja spaade ajalooline kujunemine, liigitamine ja arengutrendid. .6 1.2. Turismisihtkoha arenduse ja turunduse põhimõtted......................................13 1.3. Teenuste disainimise alused ja trendid.............................................................21 2. Pärnu kuurordikontseptsiooni disainimine.............................................................28 2.1. Pärnu kuurort kui uurimisobjekt.....................................................................28 2.2

Turundus

81

docx

Võrdleva Poliitika kodutööd

Hiljuti USAs aset leidnud sündmuste ülevaade Obama kirjutas alla seaduseelnõule, mis suurendab USA võlalimiiti President Obama kirjutas alla Kongressi mõlemast kojast läbi pääsenud seaduseelnõule, mis laseb valitsusel laenata rohkem raha, et maksta sotsiaalkindlustushüvitisi ja riigitöötajate palkasid. Seega on riigi rahandusministeeriumil võimalus laenata $17.2 triljoni piirini, ilma et sellega kaasneksid eelarvekärped muude valdkondade arvelt nagu Obama juhitud tervishoiureform (BBC News, 13.02.2014). Samuti kirjutas president alla eelnõule, mille raames taastatakse nooremate veteranide hüvitised varem kehtinud tasemele. (NBC News, 16.02.2014) Samasooliste paaride õigused Kuu aja jooksul võtsid kahe USA osariigi ­ Kansase ja Arizona ­ kojad vastu sarnased eelnõud, mille kohaselt ei ole nimetatud osariikide ettevõtjad sunnitud pakkuma teenuseid samasoolistele paaridele, kaitstes sellega teenusepakkuja religioosseid uskumusi. Eelnõudes on aga kirjas, et kedag

Politoloogia

414

pdf

Tiit Lauk humanitaar

TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID  TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 ƒ DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor

Muusika ajalugu

78

docx

Kultuuriteooria kõik materjalid

oma kehast kui bioloogilisest olemist välja astuda. Küsimus on selles, kuidas muuta meie mõtlemist selles suunas, et bioloogiline ja kultuuriline olend meis on tegelikult üks. Kultuuri ei omandata geenidega, kultuuri õpitakse ja sellesse kasvatakse elu jooksul, kuna erinevates keskkondades on inimestel kultuuri loomiseks olnud erinevad võimalused ongi maalimas nii palju erinevaid kultuure. 2. KULTUUR vs TSIVILISATSIOON Mõisteid kultuur ja ühiskond on püütud omavahel eristada, ent samas pole need eristused sugugi alati selged. Osaliselt on põhjuseks ka eri maades valitsevad 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 15 kultuuriteooria traditsioonid (nt prantsuse uurijad on rääkinud pigem tsivilisatsioonide ajaloost kui kultuuriajaloost). Nt USA politoloog Samuel Huntington rõhutab oma raamatus ,,Tsivilisatsioonide kokkupõrge" (e.k. 1999)

Kultuur

80

pdf

03Sisu481 560

dused hästi uuritavaks. Verstapostidena rahvusliku ajalooteadvuse kujunemise teel mainitakse tavaliselt Friedrich reinhold kreutzwaldi „kalevipoega” (1857–1861), Carl robert jakobsoni „kolme isamaakõnet” (1868) ja jakob Hurda „Pilte isamaa mille puhul pole tähtis selle esteetiline väärtus, vaid roll rahvusliku, kultuurilise või reli- gioosse identiteedi loojana (assmann 1995: 241). 2 Eestlaste suure vabadusvõitluse kui Eesti ajaloomälu põhilise narratiivse mustri koh- ta vt tamm 2007. 482 Laanes, avaartikkel_Layout 1 29.06.12 12:32 Page 483 sündinud asjust” (1871).3 kuid need – eepos, populaarajalooline tekst ja kihu- tuskõne – panid paika vaid eestlaste ajaloo üldise raami. jutukirjandus, mis

Kategoriseerimata

180

doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

Jäta meelde: - maastikuarhitektuur on vormitud keskkonna ja kultuuri poolt sotsiaalses ja poliitilises kontekstis; - maastikuarhitektuur esindab iseäralikke kultuure ajaloos (nn artefakte); - maastikuarhitektuuri ajaloo uurimiseks on maailmas välja töötatud meetodeid: omapärased allikad, uurimisküsimused, informatsioonid. Maastikuarhitektuuri ajalugu: hõlmab peamiste lähtepunktidena: - füüsilist paika: aed, park, ühiskond, - isikuid (maastikukujundaja, patroon, võimukas ametnik jne), - liikumist, kujundustraditsioone, koolkondi või stiile; rajab "fakte" (deskriptiivseid, objektiivseid): - mis kunagi oli, milline see välja nägi, - kus see oli - keskkondlikud kontekstimuutused (nt viljakast orust kuni kõrbeni), poliitilised kontekstimuutused (nt Mesopotaamiast tänapäeva Iraagini), - millal see kujundati (daatumid),

Maastikuarhitektuuri ajalugu

87

doc

Filosoofia materjale

FILO JA ESTEETIKA 1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. 2. Mis on esteetika? Esteetikateooriate liigid. Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umberto Eco. 13. Heideggeri huvi

Filosoofia

Kommentaarid (0)