Facebook Like
Hotjar Feedback

Vana-Kreeka (konspekt) (10)

4 HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Vana-Kreeka ehk Hellas

  • Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele
  • Asukoht:
    • Balkani ps lõunaosa
    • Egeuse mere saared
  • Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks:
    • Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps)
    • Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee.
    • Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee.
  • Peamine ühendustee MERI.
  • Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus.
  • Hellas kui kultuurivahendaja:
    • Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni.
    • Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni.
  • Kreeka ajaloo põhiperioodid
  • Kreeta -Mükeene (u 2000 – 1100 eKr)
    • Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel ( Knossose palee)
    • 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn)
    • 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon.
  • Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 eKr)
    • Tsivilisatsioon kadus ja kiri unustati.
    • Hetiitidelt võeti üle rauasulatus, mis tõrjus välja pronksi.
    • Väljaränne Väike- Aasia läänerannikule, millest sai kreeklaste püsiv eluase (sobiva põllumaa nappus).
  • Arhailine ajajärk e. tsivilisatsiooni uus tõus (800-500 eKr):
    • Varanduslik kihistumine, ülemkihi väljakujunemine.
    • Kolonisatsioon (Vahe- ja Mustal merel) kaubanduse arendamiseks.
    • Hõberaha kasutuselevõtt väärtusmõõduna.
    • U 800 eKr võeti foiniiklaste vahendusel uuesti kasutusele kiri.
    • Linnriikide kujunemine (nt karmi sisekorraga Sparta ja demokraatlikuks kujunenud Ateena ).
    • 776 eKr olümpiamängude algus – usu ja spordipidustused.
  • Klassikaline ajajärk (u.500 – 338 eKr):
    • Kreeka-Pärsia sõjad (500-478 eKr) – pärslaste väljatõrjumine Kreekast ja Egeuse mere pk.
    • Kreeka Hiilgeaeg (480-431eKr) Periklese juhitud demokraatlik Ateena, mis oli kogu Kreeka majandus- ja kultuurikeskus.
    • Peloponnesose sõda (431-404 eKr) – Ateena allajäämine Spartale.
    • Sparta ülemvõim Kreekas Pärsia toel 338 eKr purustas Philippos II kreekalased ja ühendas kogu Hellase oma võimule.
  • Hellenismi periood (338-30 eKr)
    • Aleksander Suur alistas Pärsia impeeriumi Makedoonia -Kreeka võimu alla.
    • Aleksandri impeeriumi lagunemine sõltumatuteks kuningriikideks (sh. Makedoonia, mille koosseisus olid ka kreeklased )
    • Kreeklaste massiline ränne Idamaadesse – Kreeka linnad Vahemere idarannikul (nt Egiptuse pln Aleksandria)
    • 146 eKr Kreeka-Makedoonia langemine Rooma võimu alla.
    • 30 eKr langes Rooma võimule viimane hellenistlik riik – Egiptus .



    Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon


  • Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel.

  • Kujunemine:
    • Aeg: 2000-1400 eKr
    • Loojaks tundmatu päritoluga rahvas.
    • Lineaarkiri A, mida ei osata lugeda kuna erineb põhimõtteliselt seniloodud kirjasüsteemidest.

  • Kindlustamata linnad ja lossid:
    • Lossid olid labürinditaolised (korrapäratud ruumid ümber siseõu).
    • Suurim oli Knossose palee, kus elanud müütiline kuningas Minos.
    • Loss oli nii kultuspaik, valitseja eluase kui ka võimukeskus.
    • Lossid olid linnakvartalitega kokku kasvanud ühtseks tervikuks.
    • Teadmata, kas lossid olid sõltumatud või moodustasid ühtse riigi.

  • Kunst ja usund :
    • Erksavärvilised freskod seintel.
    • Naiste suur tähtsus ühiskonnas – neid kujutati meestest sagedamini ja kesksel kohal.
    • Austati jumalannasid.
    • Härg, kui kultusloom, mille ohverdamisel toimusid ohtlikud akrobaatilised rituaalid .
    • Puudus sõjatemaatika.

  • Kreeta tsivilisatsiooni häving (u 1500 eKr):
    • Thera saarel vulkaanipurskest tekkinud hiidlaine hävitustöö.
    • Mandrilt järgnenud ahhailaste – kreeklaste esivanemate rünnakud ja Knossose vallutamine .

  • Mükeene tsivilisatsioon
  • Kujunemine:
    • Rajajateks indoeurooplastest ahhailased (u 1500 eKr).
    • Olid sõjaliselt kreeklastest üle, kasutades hobuseid ja sõjakaarikuid.
    • Ahhailased võtsid üle minoilise kultuuri, kuid rajasid selle baasil uue ja omanäolise tsivilisatsiooni.
    • Lineaarkiri B: kohandasid kreetalaste kirja oma vajadustele, mis on tänapäevaks dešifreeritud (peamiselt majandusaruanded).

  • Lossid ja ühiskonnakorraldus:
    • Labürinditaolised ruumid (kuulsaim oli Mükeene loss).
    • Ümbritsevad nn kükloopiliste müüridega (massiivsed kiviplokid).
    • Lossid olid arvatavasti omavahel sõjajalal olevate riikide keskuseks.
    • Ühiskonda juhtisid kuningad ja sõjapealik oma kaaskonnaga .
    • Lossi võimu all töötasid sõltlastest või orjadest talupojad ja käsitöölised.

  • Kunst ja usund:
    • Võeti üle kreetalastelt ning kohandati oma sõjakale ühiskonnale ja meelelaadile.
    • Austati mitmeid minoilisi jumalannasid ja jumalaid.
    • Maalidel sagedasti sõjatemaatika.

  • Mükeene kultuuri häving:
    • U 1100 eKr tungisid Balkanile doorlased , kes hävitasid Mükeene tsivilisatsiooni.

  • Kangelaseepika
  • Kreeta-Mükeene periood, kui kangelasaeg:
    • Edasi pärandatud lugulaulud kangelastest ja nende vägitegudest.
    • Kuulsaim müütiline kangelane oli Herakles .
    • Müüt Iasonist ja tema laevu Argu mereretkest kuldvillaku järele.

  • Armastatuim Trooja sõja lugu – V.Aasia kindluse Trooja vallutamine Kreeka kangelaste poolt:
    • Trooja kuningapoeg Paris võrgutas ja viis Troojasse Sparta kuninga naise kauni Helena.
    • Mükeene kuningas Agamemnon kogus ühisväe Trooja vallutamiseks.
    • 10 a. võitluse järel tappis kreeklaste sangar Achilleus Trooja esivõitleja Hektori, kuid langes ise Parise noolest tabatuna.
    • Achilleuse kand – ainuke nõrk koht.
    • Trooja vallutati hiiglasliku puuhobusega.
    • Trooja hobune – kink, mis on ohtlik selle saajale .

  • Arhailisel ajal vormiti pärimused eeposteks.
    • Tähtsamatest on säilinud eeposed “Illias (Trooja sõja sündmused vähestel päevadel linna piiramise 10. aastal) ja
    • “Odüsseia” (Odüsseuse meeskonna eksirännakud Troojast kodusaarele Ithakale.

  • Pime laulik Homeros:
    • “Illiase” ja “Odüsseia” koostamine omastatakse talle.
    • Selgusetu, kas ta oli olemas või kas oli autor.


    Vana-Kreeka ühiskond ja eluolu


  • Tsivilisatsiooni uus tõus alates VIII saj. eKr.
  • Kasvas Kreeka elanikkond ja ühtekuuluvustunne:
    • Hellenid – kreeklaste nimetus
    • Barbarid – võõramaalased
    • Ühised jumalad ja murdekeeled
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Vana-Kreeka-konspekt #1 Vana-Kreeka-konspekt #2 Vana-Kreeka-konspekt #3 Vana-Kreeka-konspekt #4 Vana-Kreeka-konspekt #5 Vana-Kreeka-konspekt #6 Vana-Kreeka-konspekt #7 Vana-Kreeka-konspekt #8 Vana-Kreeka-konspekt #9 Vana-Kreeka-konspekt #10 Vana-Kreeka-konspekt #11 Vana-Kreeka-konspekt #12 Vana-Kreeka-konspekt #13 Vana-Kreeka-konspekt #14 Vana-Kreeka-konspekt #15
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-04-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 165 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 10 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor sun123451 Õppematerjali autor

    Mõisted


    Kommentaarid (10)

    Hendri profiilipilt
    Hendri: Väga hästi koostatud ja hea lihtne. (Y) !
    17:17 05-11-2008
    muksuke69 profiilipilt
    muksuke69: väga korralik konspekt
    19:54 30-10-2011
    kaspera profiilipilt
    kaspera: väga hea ja põhjalik
    19:28 17-11-2010


    Sarnased materjalid

    60
    rtf
    10nda klassi ajaloo konspekt
    88
    rtf
    Ajalugu 1 õppeaasta konspekt 10kl
    176
    pdf
    Ajalugu 1 õppeaasta konspekt
    52
    doc
    Vana-Kreeka
    13
    doc
    Vana-Rooma-konspekt
    10
    rtf
    Vana-kreeka perioodid
    28
    pdf
    Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile
    5
    doc
    Vana-Kreeka



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun