10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-05-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
maku55
Õppematerjali autor
Oraaklid. Kreeklased palvetasid oma jumalaile koduseil altareil ja templeis. Enamikul pühamuist oli tähtsust ainult selle paiga jaoks, kus nad asetsesid. Kuid mõningaid pühamuid austati kogu Kreekas ja vahel koguni väljaspoolgi. Eriti kuulsad olid need pühamud, kus asusid oraaklid, kes jagasid mitmesuguseid nõuandeid ja ennustasid tulevikku. Selliseks oli näiteks Dodoona oraakel Epeiroses, üks vanemaid Kreekas. Seal asetses mägedes tihedas hiies oja kaldal altar ja võimas tamm. Viimast loeti pühaks ja muistendi järgi võis ta lehtede sahinast kuulda peajumala Zeusi tahet. Mingisugust nõu või ennustust kuulda soovijad tulid selle tamme juurde. Preestrid nagu mõistatasid tema sahinat ja andsid inimestele edasi jumalate näpunäiteid. Veel laiemalt tuntud oli Delfi oraakel. Ta asus Parnassose mäe jalal Fookises (Delfi linnas Kesk- Kreekas). Seal andis ennustusi eriline naispreester, keda kutsuti püütiaks. Ta istus kolmejalgsel järil koo
majanduslikud, poliitilised ja kultuurilised sidemed. Hellenid ja barbarid • Kolonistid puutusid siirdealadel kokku teiste rahvastega, mis omakorda suurendas sarnaseid keelemurdeid ning kultuuritraditsioone järgivate kreeklaste ühtekuuluvustunnet. Kreeklased nimetasid endid helleniteks ning kreeklastega asustatud alasid Hellaseks. Kõigi võõramaalaste suhtes tunti teatavat üleolekutunnet ning neid nimetati barbariteks. Abielu ja perekond • Vana-Kreeka perekond oli oma iseloomult patriarhaalne e isakeskne. Naistel kodanikuõigused puudusid ja nad olid avalikust elust välja tõrjutud. Nende peamiseks rolliks peeti tugevate ja tervete laste sünnitamist ning majapidamise eest hoolitsemist. Abielud sõlmiti Kreekas mehe ja tulevase kaasa isa vahel ning enamikel juhtudel polnud tegemist armastusabieludega. Abielu ja perekond • Meeste tihe igapäevane läbikäimine sõjalistel harjutustel, sportimisel või
· Hellenistlike riikide kujunemine pärast Aleksander Suure surma (323 eKr). · Rooma riigi tugevnemine ja Kreeka ning Makedoonia allutamine 2.saj eKr. · 30 eKr viimase hellenistliku riigi- Egiptuse allutamine Rooma ülemvõimule. Vana-Kreeka ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer 1. VANA-KREEKA ÜHISKONNAKIHID, LINNRIIGID JA NENDE VALITSEMINE: 1.1. Ühiskonna struktuur Vana-Kreekas: Vana-Kreeka arhailisel perioodil (800-500 eKr) kujunesid lõplikult välja ühiskonnakihid: a) Aristokraadid (kr k aristos parim; kratos võim)- Kreeka ühiskonna ülemkiht; ülikutest suurmaaomanikud, kes kasutasid põldude harimiseks orjade ja sõltlaste tööjõudu või harvem tegelesid kaugkaubandusega.
· Hellenistlike riikide kujunemine pärast Aleksander Suure surma (323 eKr). · Rooma riigi tugevnemine ja Kreeka ning Makedoonia allutamine 2.saj eKr. · 30 eKr viimase hellenistliku riigi- Egiptuse allutamine Rooma ülemvõimule. Vana-Kreeka ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer 1. VANA-KREEKA ÜHISKONNAKIHID, LINNRIIGID JA NENDE VALITSEMINE: 1.1. Ühiskonna struktuur Vana-Kreekas: Vana-Kreeka arhailisel perioodil (800-500 eKr) kujunesid lõplikult välja ühiskonnakihid: a) Aristokraadid (kr k aristos parim; kratos võim)- Kreeka ühiskonna ülemkiht; ülikutest suurmaaomanikud, kes kasutasid põldude harimiseks orjade ja sõltlaste tööjõudu või harvem tegelesid kaugkaubandusega.
.....................................................................................13 Section IV.1 Theseus...........................................................................................................14 Section IV.2 Oidipus...........................................................................................................15 Article I. Argonautide müüt......................................................................................................16 Article I. Vana-Kreeka eepos "Ilias".........................................................................................17 Article I. Vana-Kreek eepos "Odüsseia"...................................................................................20 Article II. Sõjandus ja ühiskondlikud mängud. Oraaklid..........................................................22 Kasutatud kirjandus..................................................................................................................26
ANTIIKMÜTOLOOGIA sisukokkuvõtted Edith Hamilton 1. pilet TITAANID JA KAKSTEIST SUURT OLÜMPLAST: Titaanid olid maa ja taeva lapsed. Titaane kutsutakse sageli vanemateks jumalateks. Titaanidest tuntuimail Kronosel (Saturnus) oli palju lapsi, teatuim Zeus (Jupiter), kes haaras isalt võimu. Tähtsamad titaanid: Okeanos – jõgi ümber maa, Tethys – O naine, Hyperion – päikese, kuu, koidu ja eha isa, Mnemosyne – mälu, Themis – õiglus, Iapetos + pojad Atlas (taevas õlgadel), Prometheus (inimsoo päästja). Olümpose väravad pilvedest, seda valvasid aastaajad, Olümpos rahu ja õndsuse paik, jum. elasid seal, sõid ambroosiat, jõid nektarit. 1. Zeus (Jupiter) ja Poseidon (Neptunus) ja Hades (Pluto) – vennad 2. Hestia (Vesta) – kolme esimese õde 3. Hera (Juno) – Z naine ja õde 4. Ares (Mars) – Z+H poeg 5. Athena (Minerva) ja
ANTIIKMÜTOLOOGIA sisukokkuvõtted Edith Hamilton 1. pilet TITAANID JA KAKSTEIST SUURT OLÜMPLAST: Titaanid olid maa ja taeva lapsed. Titaane kutsutakse sageli vanemateks jumalateks. Titaanidest tuntuimail Kronosel (Saturnus) oli palju lapsi, teatuim Zeus (Jupiter), kes haaras isalt võimu. Tähtsamad titaanid: Okeanos jõgi ümber maa, Tethys O naine, Hyperion päikese, kuu, koidu ja eha isa, Mnemosyne mälu, Themis õiglus, Iapetos + pojad Atlas (taevas õlgadel), Prometheus (inimsoo päästja). Olümpose väravad pilvedest, seda valvasid aastaajad, Olümpos rahu ja õndsuse paik, jum. elasid seal, sõid ambroosiat, jõid nektarit. 1. Zeus (Jupiter) ja Poseidon (Neptunus) ja Hades (Pluto) vennad 2. Hestia (Vesta) kolme esimese õde 3. Hera (Juno) Z naine ja õde 4. Ares (Mars) Z+H poeg 5. Athena (Minerva) ja Apollon (Ap
PILET NR 1 TITAANID Titaanid olid lõpmatult kaugetel aegadel maailma isandad, sageli kutsutakse neid ka vanemateks jumalateks. Võimsad, neid oli palju. Tähtsaim oli Kronos (Saturnus), kes valitses titaanide üle, kuni ta poeg Zeus ta võimult kihutas. Kronos põgenes Rooma, sellele järgnes kuldne ajastu. Teised tähtsad titaanid: Okeanos jõgi, mis vanade kreeklaste arvates pidi voolama ümber maa; tema naine Tethys; Hyperion päikese, kuu, koidu ja eha isa; Mnemosyne mälu; Themis õiglus; Iapetos oma poegadega Atlas, Prometheus. KAKSTEIST SUURT OLÜMPLAST Olid kõige tähtsamad titaanide järgnenud jumalate hulgas. Neid kutsuti olümplasteks sellepärast, et Olümpos oli nende kodu. Zeus (Jupiter) Zeus ja tema vennad heitsid liisku, et teada saada , milline osa maailmast kellelegi pidi kuuluma. Meri Poseidon, allmaailm Hades, ülemvalitseja Zeus, kes oli kõigist võimsaim. Teda kujutatakse armumas ühesse naisesse teise järel. Zeus oli õilis ega abis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid