Vana-Kreeka: Aischylos ja Sophokles (0)

Sarnased õppematerjalid

5

odt

VANAKREEKAA KIRJANDUS töölehtt

hulgas esikohal. AICHYLOS-456 eK r(Gelas) oli vanakreeka tragöödiakirjanik, kes sai kuulsaks varsti pärast Kreeka-Pärsia sõdu. Ta on esimene teoste järgi tuntud näitekirjanik maailmas. Aischylos kirjutas 90 tragöödiat, millest 79 on tuntud pealkirja ja katkendite järgi. Täielikult on säilinud seitse: "Pärslased", "Seitse Teeba vastu", "Palujannad", triloogia "Oresteia" ja "Aheldatud Prometheus" . Müütidest võetud ainestikku kasutas Aischylos selleks, et väljendada oma suhtumist kaasaja poliitika ja kõlbluse probleemidesse. Vajaduse korral teisendas ta selleks müüte üsna vabalt nagu teisedki traagikud SOPHOKLES- elas 497/496 eKr Kolonos – 406/ 405 EkR Ateenas oli üks tuntumaid vanakreeka näitekirjanikke. Sophokles on tuntud oma tragöödiate poolest. Ta on üks kolmest vanakreeka tragöödiakirjanikust, kelle teoseid on tänapäevani säilinud.

Kategoriseerimata

12

doc

VANAKREEKA TEATER

Tragöödia erines koorilüürikast eelkõige selle poolest, et selles osales näitleja, kes kooriga repliike vahetas, koorile lava taga toimunud sündmustest teadustas ning eri isikuid kehastas. Niisugust esinäitlejat nimetati protagonistiks. Koor oli tragöödia süzeele vastav isikute rühm. Koor esitas oma osa lauldes, näitleja deklameeris. Tragöödia arenedes koori osa väheneb, näitleja osakaal suureneb ning näitlejaid tuleb juurde. Teise näitleja olevat tragöödiasse toonud Aischylos ning kolmanda Sophokles. Koor jääb antiiktragöödias siiski püsima ning selle laulud jaotavad tragöödia osadeks: o Tragöödia algab proloogiga ­ tegevuse sissejuhatus, mille esitavad näitlejad. o Sellele järgneb parodos ­ avalaul, mille esitab lavale saabuv koor. o Järgnevad episoodid -- näitlejate kõnelised dialoogid omavahel või kooriga (enam-vähem nagu praegu vaatused), mis vahelduvad kooripartiidega. Vahel

Kultuur

8

docx

Vanakreeka teater

saj eKr, lõpetasid roomlased. SÜRAKUUSA TEATER Osalised esinesid maskides, mis näitasid kujutatava isiku sugu, vanust, kõlbelisi omadusi, ühiskondlikku ja hingeseisundit. Mask võimaldas samal näitlejal kergesti mitmes osas esineda. Miimikat, mida kaugelt vaatajad nagunii poleks näinud, asendasid kehaliigutused. Valge mask viitas naisele, tume mehele. AISCHYLOS (525-456 eKr) V sajandi kuulsaist tragöödiakirjanikest vanim. Draamavõistlused võitis 13 korral (esimest korda 484. a, viimati 458.a triloogiaga "Oresteis"). Esimest korda sai lüüa 468. a eKr Sophokleselt.  90 teada olevast draamateosest on säilinud 7: ,,Palujannad", ,,Pärslased", ,,Seitse Teeba vastu" (Oidipuse tsükkel), triloogia ,,Oresteia" ning "Aheldatud

Ajalugu

8

docx

Antiikkirjandus

-Orkestra oli väike ümmargune väljak, läbimõõduga umbes 24 meetrit, kahe külgmise sissekäiguga, mille kaudu sisenes alguses publik ja hiljem koor. Orkestral toimus tegevus.Skeene oli algselt näitlejatele ümberriietumiseks mõeldud telgitaoline ruum, kust näitlejad ilmusid oma osi täitma. 5.Kolm kuulsaimat Antiik-Kreeka tragöödiakirjanikku. Nimed, teoste pealkirjad ja loomingu põhisisu. -Sophokles (497/496 eKr Kolonos - 406/405 eKr Ateena) Sophokles on tuntud oma tragöödiate poolest. Ta on üks kolmest vanakreeka tragöödiakirjanikust, kelle teoseid on tänapäevani säilinud. Sophokles kirjutas 123 näidendit, millest ainult 7 on täielikult säilinud: "Aias", "Antigone", "Trahhislannad", "Kuningas Oidipus", "Elektra", "Philoktetes" ja "Oidipus Kolonoses". Kolm kuulsamat neist on tuntud Teeba tsükli nime all, sest jutustavad Teeba kuningas Oidipusest ja tema tütar Antigonest, kuigi tegelikult kuulus igaüks algselt

Ajalugu

2

doc

Antiikkirjandus

Antiikkirjandus- Kreeka ja Rooma ühiskonnas tekkinud ja kujunenud kirjandus(loodud 8.saj eKr-5.saj pKr), need 2 olid lähedaselt nii ajaliselt kui ka tüübilt ning ka neid sünnitanud ühiskond oli sarnane. antiikkirjanduse aluseks on olnud rahva suulise loomingu liigid (müüdid,loitsud, laulud, vanasõnad jne) Rapsoodid- rändlaulikud, kes ei laulnud, vaid deklameerisid värsse. Aoidid-kutselised laulikud, nad olid laulude loojad, kes esitasid oma laule lüüra saatel. Homeros-pime laulik, kes lõi ,,Iliase" ja ,,Odüsseia". Eeposte aluseks on muistendid kreeka hõimude sõjakäigust VäikeAasia rannikul asunud Trooja e. Ilioni linna vastu u. aastal 1000eKr. Sõja põhjustas jumalate tüli. Kreeklaste(ahhailaste) tähtsamad sangarid: achilleus, diomedes, aias, odysseus Jumalad: Hera, Athena,Poseidon(mere), Hermes(jumalate käskjalg),Hepaistos(sepp) Roomlaste(troojalaste) tähtsamad sangarid: kuningas Priamos, vägesid juhatas ta poeg Hektor, tuntuim veel Aineias ja osav ambu

Kirjandus

14

doc

Teater Läbi oma ajaloo

Suurte dionüüsiate ajal nägid pealtvaatajad nelja päeva jooksul mitte vähem kui 15 teatritükki, nende vahel olid ainult lühikesed pausid. Muretseti endale süüa ja juua ega lahkutud teatrist. Alguses olid etendused pealtvaatajatele tasuta, kuid pisut hiljem tuli nende eest maksta kaks obooli -- vaestele andis raha riik etenduste fondist Suurte dionüüsiate jaoks näidendeid kirjutanud tragöödiakirjanike hulgas oli esimene ja ehk ka parim Aischylos. Ta sündis u 525 a eKr. Teda arvatakse olevat kirjutanud 80- 90 näidendit, millest tänapäevani on säilinud 7 täielikku teksti ja hulgaliselt katkendeid. Tuntumad tema loomingust on "Oresteia", "Aheldatud Prometheus" ja "Pärslased". Ta andis atika tragöödiale selle klassikalise kuju. Ehtsa dialoogi loomiseks tõi näidendisse teise ja hiljem Sophoklese eeskujul ka kolmanda näitleja. Ta võttis kasutusele ka lavatehnilisi uuendusi.

Kirjandus

17

odt

Antiikteater

tragöödiat. Nende kõigi kulusid kattis rikaste kodanike seast valitud rahastaja. Kõik ettekandmisele pääsenud tööd said auhinna. Komöödiad kujutasid eelkõige igapäevast poliitilist elu, tragöödiad aga põhinesid tuntud mütoloogilistel süzeedel. Näitekirjanikud püüdsid inimestele enamasti tuttavatest tragöödiatest välja tuua moraalse iva. Kreeka teatris kehtis kolme ühtsuse reegel: aja-, koha- ja tegevusühtsus. Kuulsaimad tragöödiakirjanikud olid Aischylos (,,Oresteia") ja Sophokles (,,Kuningas Oidipus") Kreeka teater on alus kogu Maailma teatrile. ( Miksike 2006) Umbes aastal 501-500 suurte dionüüsiate jaoks määratud kord nägi tragöödiavõistlusel ette kolm autorit, kelledest igaüks esitas kolm tragöödiat ja saatüridraama (tetraloogia). Komöödiavõistlustel nõuti igalt kirjanikult ainult ühte näidendit. Kirjanik koostas mitte ainult teksti, vaid ka draama

Teatriajalugu

10

doc

Eesti teatri ajalugu

pähklitega. Suurte dionüüsiate ajal nägid pealtvaatajad nelja päeva jooksul mitte vähem kui 15 teatritükki, nende vahel olid ainult lühikesed pausid. Muretseti endale süüa ja juua ega lahkutud teatrist. Alguses olid etendused pealtvaatajatele tasuta, kuid pisut hiljem tuli nende eest maksta kaks OBOOLI -- vaestele andis raha riik etenduste fondist. Suurte dionüüsiate jaoks näidendeid kirjutanud tragöödiakirjanike hulgas oli esimene ja ehk ka parim AISCHYLOS. Ta sündis u 525 a eKr. Teda arvatakse olevat kirjutanud 80- 90 näidendit, millest tänapäevani on säilinud 7 täielikku teksti ja hulgaliselt katkendeid. Tuntumad tema loomingust on "Oresteia", "Aheldatud Prometheus" ja "Pärslased". Ta andis atika tragöödiale selle klassikalise kuju. Ehtsa dialoogi loomiseks tõi näidendisse teise ja hiljem Sophoklese eeskujul ka kolmanda näitleja. Ta võttis kasutusele ka lavatehnilisi uuendusi.

Kirjandus

Meedia

Kommentaarid (0)