Vana-India
maalikunst Maalikunst, miniatuur , sümbolid , värvid, skulptuurid
Maalikunst
Vana-India maalikunst pärineb kaugest antiikajast. Arvatakse, et selle varaseim
algusaeg ulatub kolmandasse aastatuhandesse eKr ning eksisteerib tänapäevani. India kunsti
iseärasus on üleküllane ehtimine, silmatorkavalt kirevad värvid ning mõningatel juhtudel ka
sürrealistlik inimeste kujutamine. Kunstile on
omased ka spiraalid,
kurvid ning read. Tuntud
maalideks Vana-India kunstis on Ajanta muraalid ning Ellora, kirjutistest Buda
käsikirjad ning ka miniatuursed teosed Suurmogulien ja Kangra
koolidest . India maali teooria näeb
ette, et maale tuleb ohtralt kasutada siseruumides, mida inimesed läbivad ning elu tõlgendus
toimub läbi kunsti. Ajapikku on austus India kunsti traditsioonide vastu säilinud, kuid
modernne kunst on seda mõjutanud. Kuna India on
rangelt traditsiooniline ning kultuurne,
mõjutavad usk ning poliitika kunsti palju. Võib öelda, et India kultuur ning kunst on
mõjutanud nii Hiinat kui ka Tiibetit. Varajane India kunst pole alati tugevana püsinud ning
pärast indosumeri tsivilisatiooni (3000-1500 eKr) hävitati enamus India traditsioone.
Enamus säilinud esemetest olid
savist kujud ja ka suur hulk keraamikat, mis oli tihedalt
seotud
Iraani traditsioonidega. Kunsti taassünd toimus III sajandi esimesel poolel tänu
Buddhismile. Kõikides India kunstivormides on rõhutatud, et miski ei kao ega
lõpe täielikult, vaid kõik kordub.
Pildil on kujutatud Ajanta koobastest leitud
seinamaal . (450-500 eKr)
Miniatuur
India miniatuurne kunst kujutab endast puhtalineaarset käsitluslaadi, kus on
rõhutatud voolavaid ja kauneid jooni ning kirgastunud värve, sealhulgas varjudele
tähelepanu ei pöörata. Miniatuursed pildid kirjeldavad enamjaolt tseene India
muinasjuttudest ning rahvaeepostest, mis jätab tüüpilise muinasjutuliku üldmulje.
Sümbolid
Kuna India kultuur on tihedalt seotud Budismiga, siis võivad paljud sümboolikad
kattuda. India rahvuslikuks lilleks on kroonitud India lootus, seda peetakse pühaks
taimeks ning omab India mütoloogias ning kunstis erilist tähendust. India
jõedelfiini peetakse tähtsaks, kuna sümboliseerib omakorda riigi
pikima jõe
Ganga puhtust, nimelt suudab eksootiline loom elada vaid väga puhtas vees ning
rahvusjõgi Ganga on selleks ideaalne paik. India kultuuri hulka kuulub ka väga
palju erinevaid
jumalusi , kes kõik kannavad endaga kaasas erinevaid tähendusi.
Usukultuuris on tihe nähtus, et üks
jumalus kummardab teist.
Värvid
India kunsti üks peamisi tunnusmärke on kirevad värvid, mis paistavad alati
silma. See
tunnusmärk ei puudu ka riietuselt ning tänavapildist. Värvid
sümboliseerivad küllust, rõõmu ning armastust, luues positiivse atmosfääri
inimeste seas. Indias on
populaarne ka värvifestival, mis kannab nime Holi ning
toimub kevadel. Selline traditsioon on levinud ka mujale maailma, kaasaarvatud
Eestisse ning Ameerikasse. Festivaliga võetakse vastu kevad ning
saadetakse ära
talvehooaeg. Ürituse mõte on ka paluda
viljakat kevadsaaki, lahendada vanad
arusaamatused ning lappida lähedaseid suhteid inimeste vahel. Holi
festivalil loobitakse üksteist looduslike värvidega, millel on ka erinevad tähendused.
Punane sümboliseerib sensuaalsust ning puhtust, tihti kasutatakse punast värvi
pulmas või lapse sünnil. Üks tähtsamaid värve India kultuuris on safron, sest
kannab endaga kaasa lähedaseid
suhteid jumalustega ning pattude
põlemist ja seeläbi
nendest vabaks
saamist.
Skulptuurid
India skulptuuri iseloomustab dünaamilisus,
fantaasia ning žestide äärmuslikus.
Kehade asendid on ebatavaliselt paindunud, justkui puuduks neil luud.
Realistlikest reeglitest ei peeta kinni, kuna need pole jumalate kujutamisel tähtsad.
Antonoomia ei mängi India traditsioonilistes
skulptuurides samuti tähtsat rolli,
kuna mitme
kehaosa ning looma jäsemete kujutamine inimese kehal on tavaline.
Üks esimesi tuntud skulptuure India kunstis on pärit Induse orust (3300–1700 eKr),
tänapäeva Pakistani lähistelt. Teosed on tihti valmistatud kivist, kuid välistatud
pole ka vase või pronksi kasutamine. Tähtis vorm India skulptuurides on reljeef.
Sellises kujutavas vormis esineb tegelasrohkeid jutustusi, mida üldiselt on
võimalik vaadelda ainult ühest küljest. Pühalikus jumalad on reljeefis tihti
ümbritsetud elurõõmsatest ning veetlevatest naistest, kes omakorda esindavad
alamaid jumalaid, deemoneid või
haldjaid . Vabaskulptuuride
tähtsamateks motiivideks on
Šiva , Višnu ning Buddha (elas u. 560-480 eKr). Kuulsateks
pronkskujudeks on tantsiv Šiva, keda on tihti kujutatud rohkem kui kahe käega,
mis sümboliseerib erinevate võimete tähistamist.
Kasutatud kirjandus http://en.wikipedia.org/wiki/Indian_art http://www.wou.edu/provost/library/exhibits/exhibits2004-05/color/Images/hinduism.pdf http://en.wikipedia.org/wiki/National_symbols_of_India
Kõik kommentaarid