Vana-Inda maalikunst - Kunstiajalugu (0)

Vana-India  maalikunst  
Maalikunst, miniatuur , sümbolid , värvid, skulptuurid 

Maalikunst 
Vana-India maalikunst pärineb kaugest antiikajast. Arvatakse, et selle varaseim  algusaeg  
ulatub kolmandasse aastatuhandesse eKr ning eksisteerib tänapäevani. India kunsti 
iseärasus on üleküllane ehtimine, silmatorkavalt kirevad värvid ning mõningatel juhtudel ka 
sürrealistlik inimeste kujutamine. Kunstile on omased ka spiraalid, kurvid ning read. Tuntud 
maalideks Vana-India kunstis on Ajanta muraalid ning Ellora, kirjutistest Buda  käsikirjad  
ning ka miniatuursed teosed Suurmogulien ja Kangra  koolidest . India maali teooria näeb 
ette, et maale tuleb ohtralt kasutada siseruumides, mida inimesed läbivad ning elu tõlgendus 
toimub läbi kunsti. Ajapikku on austus India kunsti traditsioonide vastu säilinud, kuid 
modernne  kunst on seda mõjutanud. Kuna India on rangelt  traditsiooniline ning kultuurne, 
mõjutavad usk ning poliitika kunsti palju. Võib öelda, et India kultuur ning kunst on 
mõjutanud nii Hiinat kui ka Tiibetit. Varajane India kunst pole alati tugevana püsinud ning 
pärast indosumeri tsivilisatiooni (3000-1500 eKr) hävitati enamus India traditsioone. 
Enamus säilinud esemetest olid savist  kujud ja ka suur hulk keraamikat, mis oli tihedalt 
seotud Iraani  traditsioonidega. Kunsti taassünd toimus III sajandi esimesel poolel tänu 
Buddhismile. Kõikides India kunstivormides on rõhutatud, et miski ei kao ega  lõpe  
täielikult, vaid kõik kordub.

Pildil on kujutatud Ajanta koobastest leitud 
seinamaal . (450-500 eKr)
Miniatuur 
India miniatuurne kunst kujutab endast puhtalineaarset käsitluslaadi, kus on 
rõhutatud voolavaid ja kauneid jooni ning kirgastunud värve, sealhulgas varjudele 
tähelepanu ei pöörata. Miniatuursed pildid kirjeldavad enamjaolt tseene India 
muinasjuttudest ning rahvaeepostest, mis jätab tüüpilise muinasjutuliku üldmulje.

Sümbolid 
Kuna India kultuur on tihedalt seotud Budismiga, siis võivad paljud sümboolikad 
kattuda. India rahvuslikuks lilleks on kroonitud India lootus, seda peetakse pühaks 
taimeks ning omab India mütoloogias ning kunstis erilist tähendust. India 
jõedelfiini peetakse tähtsaks, kuna sümboliseerib omakorda riigi pikima jõe Ganga  
puhtust, nimelt suudab eksootiline loom elada vaid väga puhtas vees ning 
rahvusjõgi Ganga on selleks ideaalne paik. India kultuuri hulka kuulub ka väga 
palju erinevaid  jumalusi , kes kõik kannavad endaga kaasas erinevaid tähendusi. 
Usukultuuris on tihe nähtus, et üks  jumalus  kummardab teist.

Värvid 
India kunsti üks peamisi tunnusmärke on kirevad värvid, mis paistavad alati 
silma. See tunnusmärk  ei puudu ka riietuselt ning tänavapildist. Värvid 
sümboliseerivad küllust, rõõmu ning armastust, luues positiivse atmosfääri 
inimeste seas. Indias on populaarne ka värvifestival, mis kannab nime Holi ning 
toimub kevadel. Selline traditsioon on levinud ka mujale maailma, kaasaarvatud 
Eestisse ning Ameerikasse. Festivaliga võetakse vastu kevad ning  saadetakse ära 
talvehooaeg. Ürituse mõte on ka paluda viljakat  kevadsaaki, lahendada vanad 
arusaamatused ning lappida lähedaseid suhteid inimeste vahel. Holi festivalil  
loobitakse üksteist looduslike värvidega, millel on ka erinevad tähendused. 
Punane sümboliseerib sensuaalsust ning puhtust, tihti kasutatakse punast värvi 
pulmas või lapse sünnil. Üks tähtsamaid värve India kultuuris on safron, sest 
kannab endaga kaasa lähedaseid 
suhteid jumalustega ning pattude 
põlemist ja seeläbi nendest  vabaks 
saamist.

Skulptuurid 
India skulptuuri iseloomustab dünaamilisus, fantaasia ning žestide äärmuslikus. 
Kehade asendid on ebatavaliselt paindunud, justkui puuduks neil luud. 
Realistlikest reeglitest ei peeta kinni, kuna need pole jumalate kujutamisel tähtsad. 
Antonoomia ei mängi India traditsioonilistes  skulptuurides  samuti tähtsat rolli, 
kuna mitme kehaosa ning looma jäsemete kujutamine inimese kehal on tavaline. 
Üks esimesi tuntud skulptuure India kunstis on pärit Induse orust (3300–1700 eKr), 
tänapäeva Pakistani lähistelt. Teosed on tihti valmistatud kivist, kuid välistatud 
pole ka vase või pronksi kasutamine. Tähtis vorm India skulptuurides on reljeef. 
Sellises kujutavas vormis esineb tegelasrohkeid jutustusi, mida üldiselt on 
võimalik vaadelda ainult ühest küljest. Pühalikus jumalad on reljeefis tihti 
ümbritsetud elurõõmsatest ning veetlevatest naistest, kes omakorda esindavad 
alamaid jumalaid, deemoneid või haldjaid . Vabaskulptuuride tähtsamateks  
motiivideks on  Šiva , Višnu ning Buddha (elas u. 560-480 eKr). Kuulsateks 
pronkskujudeks on tantsiv Šiva, keda on tihti kujutatud rohkem kui kahe käega, 
mis sümboliseerib erinevate võimete tähistamist.

Kasutatud kirjandus 
http://en.wikipedia.org/wiki/Indian_art 
http://www.wou.edu/provost/library/exhibits/exhibits2004-05/color/Images/hinduism.pdf 
http://en.wikipedia.org/wiki/National_symbols_of_India