Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vana-Egiptuse mood (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Mood Vana-Egiptuses
Karmen  Aasa
I HK
Riided
▪ Riided õmmeldi tavaliselt linasest.
▪  Kangas  näitas inimese ühiskondlikku 
positsiooni.
▪ Lapsed,  orjad  ning  lihtrahvas  liikusid ringi 
alasti.
Naised
▪ Pikk  linane  kleit mida 
kutsuti kalasiriks.
Mehed
▪ Puusade ümber 
mähitud seelik mida 
kutsuti skentiks.
▪ Ülakeha oli paljas .
Aksessuaarid
▪  Ehteid  omasid nii rikkad kui 
ka vaesed.
▪ Need sümboliseerisid võimu 
ja heaolu.
▪ Arvati, et need kes kandsid 
ehteid olid jumalate  silmis  
Vasakule Paremale
Vana-Egiptuse mood #1 Vana-Egiptuse mood #2 Vana-Egiptuse mood #3 Vana-Egiptuse mood #4 Vana-Egiptuse mood #5 Vana-Egiptuse mood #6 Vana-Egiptuse mood #7
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-02-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
7
doc

Vana- Egiptuse mood

,,Kool" Vana- Egiptuse mood referaat Koostaja: ,,Nimi" ,,Klass" ,,Koht + aasta" Riietus Rõivad Muinas- Egiptuses õmmeldi tavaliselt linasest. Enamus inimesi kandis jämeda- toimelisemast kangast riideid, kuid väga elegantsed olid noortest linataimedest kootud õhukesed kangad. Et riietesse jääksid kaunid voldid, neid tärgeldati. Mõnikord aga kooti kangasse kaunistuseks valgeid niite. (Vana- Egiptus lk.40) Kehakatte kangas paljastas isiku ühiskondlikku positsiooni. Näiteks vaaraode riie tehti kullaga läbi kootust linasest. Lihtkodaniku kehakate valmistati kargemast materjalist, nahast või taimekiust, näiteks pilliroost. Suurnikele õmmeldi riided lõuendist. Preestrid kandsid teatud tseremooniate puhul leopardinahka. Riided pidid olema kuuma kliima tõttu avarad, kerged ja lihtsakoelised. Meeste ja naiste riietumises suuri erin

Kunstiajalugu
thumbnail
17
odt

Egiptuse ilu ja mood

sellele järgneva varba vahelt läbi ning ühines seejärel üle jalavõlvi mineva rihmaga. Jalatsid olid garderoobi kõige väärtuslikumad esemed. Mõned kõrgemast klassist inimesed kandsid sandaale, millel olid vaenlaste kujutised. Nendega käies nad justkui alistasid vaenlasi. Huvitavat Egiptuse ilu on nii ilus ja lummav olnud, et tänepäeva on naised jumalannade sarnaseks olemise pärast end lausa lõiganud. Nileen Namita moondumine Vana-Egiptuse kuningannaks Nofreteteks algas 20 aastat tagasi, kui naine otsustas, et ta oli eelmises elus eikeegi muu kui too kuulus kaunitar, kirjutab Daily Mail. 20 aasta jooksul on Nileen kulutanud ligi 3,7 miljonit krooni, et ennast võimalikult Nofretete sarnaseks opereerida. Kolme lapse ema on läbinud 51 kosmeetilist operatsiooni ­ sinna alla kuuluvad 8 ninaoppi, 5 silmalõikust, 3 lõuaimplantaati, kulmude tõstmine, 3 näo tõstmist, 6

Kunstiajalugu
thumbnail
63
pdf

VANA - EGIPTUS 3100 eKr - 332 eKr

VANA - EGIPTUS 3100 eKr - 332 eKr ISELOOMUSTUS Vana-Egiptus ehk Egiptus oli vanaaja maa Kirde-Aafrikas Niiluse kallastel ligikaudu praeguse Egiptuse kohal Egiptus koosnes põhjapoolsest Alam-Egiptusest ja lõunapoolsest Ülem-Egiptusest. Kogupindala oli umbes 34 000 km² Vana-Egiptuse algust loetakse umbes aastat 3100 eKr ning lõppu vallutusest Rooma riigi poolt 30 eKr või mõnikord kreeklaste vallutusest 332 eKr Riigi kuningas oli egiptlaste jaoks olemasolu kese ning riigi edu ja jõukuse tagatis. Tal oli ainsana otseside jumalatega, ta kehastas jumalate ligiolu maa peal, mõjutas looduse ja ajaloo käiku ja tagas maailmakorda. Ta oli teoreetiliselt kõigi Egiptuse templite ainus legitiimne preester; tema funktsioonid olid delegeeritud preestritele

Ajalugu
thumbnail
53
doc

Uurimistöö: Ilu, rõivastus ja mood läbi aegade.

Retla Kool Uurimistöö: Ilu, rõivastus ja mood läbi aegade. Anni Ruugla 8.klass Juhendaja: õp. Liivi Vassar Retla 2007 Sissejuhatus. Kuidas olla ilus? See on küsimus, mis on vaevanud inimesi aegaade algusest.

Rõiva ajalugu
thumbnail
53
doc

Uurimustöö: ILU, RÕIVASTUS JA MOOD LÄBI AEGADE..

Retla Kool Uurimistöö: Ilu, rõivastus ja mood läbi aegade. Anni Ruugla 8.klass Juhendaja: õp. Liivi Vassar Retla 2007 Sissejuhatus. Kuidas olla ilus? See on küsimus, mis on vaevanud inimesi aegaade algusest.

Kirjandus
thumbnail
1
rtf

Vana-Egiptuse essee

Vana-Egiptus: riietus ja välimus Vana-Egiptuse stiil riietumise suhtes on täielikult vastupidine tänapäeva moele. Kindlasti on ka mingi väike osa vanast ajast tänapäevani säilinud, kuid seda ka üpriski vähe. Vana-Egiptuse riietumisstiil oli väga ilus ja konkreetne. Kanti valgest riidest pikki kleite, mille dekolteedel olid silmapaistvad kaunistused. Neil pidid silma paistma just ehted, seetõttu ka riideid tagasihoidlikumad. Kas neil oli peas mõni ilus võru, käte ümber rõngad või kaelas keed. Mehed kandsid tavaliselt niudevöid, tuunikalaadseid särke ja seelikuid. Naised aga kandsid pahkluuni ulatuvaid tuppkleite koos salli või keebiga jahedama ilma jaoks

Kunstiajalugu
thumbnail
62
doc

Soengukunsti ajalugu konspekt

SOENGUKUNSTI AJALUGU Sissejuhatus Soeng tekkis enne rõivastust. Lihtne moodus nahast rihmaga seoti juuksed kinni, et nad ei segaks. Mehed kandsid pikki lahtiseid juukseid, mida seoti vahel kinni. Naised punusid patse või keerasid žgutte. Kaunistati lilledega. Aafrika Lastel tüdrukutel ja poistel aeti juuksed maha. Noormehed ja neiud punusid peenikesi patsikesi. Soengud sõltusid hõimu eluviisidest. SIILIOKKAD, HORISONTAALSED JA VERTIKAALSED READ, OSA PEAD AETI PALJAKS. ABIELLUMISE SOENGUD (juuksepilv) PUURIIT (juuksed keerati ümber puupulga ja asetati ridadesse) SOENGUTAVAD Isa suremisel peres, siis korjati tema peakattesse kogu küla juuksed ja anti edasi kadunu pojale soo jätkamiseks Mõnedel hõimudel olid professionaalsed juuksurid, kelle kohustuste juurde käis ka arsti kutse. Indiaanlased Lihtsad

Ajalugu
thumbnail
39
doc

Kübarad

hoides oma töövahendeid ja kõike asjasse puutuvat rikkalikult kaunistatud kastides. Harvad polnud ka juhud, kui juuksur kuulus jõuka Egiptlase kaaskonda. Samas ei olnud teenus ainult rikkurite lõbu. Vaesemad kodanikud nautisid rändjuuksuri teenust, kes sättis oma äri õles sobivaima puu najale. Umbes 3000 e.m.a, oli Egiptuses aadli tunnuseks kiilaks raseeritud pea, millel oli ka kliimat arvestades praktiline väärtus. Samas nõudis mood, et tähtsamatel sündmustel kaeti pea parukaga,mida kandis kogu vaba elanikkond. Parukate valmistamiseks kasutati nii inimjuukseid kui ka lambavilla. Paruka kuju ja mõõtmed näitasid kandja sotsiaalset kuuluvust. Mehed uhkeldasid ka valehabemetega, mis olid eelnevalt lokitud ja ka punutistega ehitud. Et parukatel oleks kaunis must värvus, tooniti neid indigoga, kui aga juustele ja küüntele sooviti punakas-oranzikas läiget, saadi abi hennast. Umbes 1150 e.m

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun