Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vana-Egiptus (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

VANA- EGIPTUS
Vana-Egiptuse riigi ajaline määratlus
Ajalooline taust, mõjutused
Ühiskonna- ja riigikorraldus

  • Vana riigi periood u 2700- 2200 eKr
  • 2200-2000 eKr, jagunemine teineteisest sõltumatuks
  • Keskmise riigi periood u 2000- 1650 eKr
  • 1650-1550 a eKr, taasjagunemine
  • Uue riigi periood u 1550-1075 eKr
  • Hiline periood u 1075-525 eKr
  • 525 a eKr langes 2 saj. Pärsia võimu alla
  • Muistne Egiptus ulatus Niiluse esimesest kärestikust jõe suudmeni
  • Jagunes Alam- ja Ülem-Egiptuseks.
  • 5000 a eKr pärinevad varaseimad põlluharijate asulad Niiluse ääres.
  • 3000 a eKr liitsid Ülem-Egiptuse valitsejad kogu Egiptuse ühtseks riigiks.
    Pärimuse järgi tegi seda kuningas Menes .
  • Menes rajas ka Memphise
  • Sellest ajast allus Egiptus piiramatu võimuga kuningale .
  • Hakati vaske kasutama, kuid see ei tõrjunud välja kivist tööriistu.

  • Rangelt hierarhiline .
  • Kuninga võim tugines kitsale ülikkonnale. (riigiametnikud, preestrid )
  • Talupojad, allautatud riigi rangele kontrollile .
  • Egiptus oli maa ühiskond.
  • Vähe suuri linnu.
  • Ülikkond kui ka lihtrahvas elas maal.
  • Kuningas: seadusandja, sõjaväe ülemjuhataja, kõrgeima preestrina ainus täievoliline inimeste ja jumalate vahendaja.
  • Ühiskonna ja looduse korraldus olid egiptlaste meelest lahutamatult seotud.
  • Kõrgem ametnikkond moodustus ülikutest.
Eluolu
Teaduse areng
( haridus ja kiri)
Religioon , usk hauatagusesse ellu
  • Enamik egiptlasi oli kohustatud riigi heaks ja riikliku kontrolli all tööd tegema.
  • Talupojad, käsitöölised, orjad .
  • Enamik olid talupojad.
    (hariti riigi või ülikute maid, niisutussüsteemide rajamine ja korrashoid ,muud riiklikud ehitused)
  • Talupojad elasid tagasi hoidlikes, üheruumilistes palmilehtedest katusega savionnides, kus vahel majutati ka koduloomi.
  • Söödi nisu- või odrajahust küpsetatud leiba.
  • Joodi odrast ja leivast pruulitud lahjat õlut.
  • Töö oli kurnav, kohustused sageli üle jõu käivad.
  • Käsitöölised: osalt eraettevõtjad, osalt riigi kontrollile alluvad sõltlased.
  • Käsitöölised töötasid enamasti vaaraode ja ülikute losside või templite juures, täitsid nende tellimusi.
  • Amet pärines põlvest põlve.
  • Tasuti tarbeesemete ja toiduga, sest raha ei tuntud.
  • Edukal käsitöölisel oli võimalik tõusta töödejuhatajaks ja sulanduda ülemkihi hulka.
  • Orjad olid teisejärgulised.
    (kasutati töödel, suurematel ehitustel ja sõjaväes.)
  • Kujunes tsivilisatsiooni esiletõusuga (VI-III a.tuhande vahetusel eKr)
  • Kirja kujunemisega sai võimalikuks riiklik korraldus.
  • Kirjutati hieroglüüfidega
    (Ligi 1000 märki)
  • Enamasti kirjutati ainult poliitilise, religioosse sisuga raidkirju ja esinduslikke tekste
  • Tõenäoliselt oskas kirjutada u 1% kogu maa elanikkonnast
  • Koolides õppisid peamiselt ülikud, kui mingi võimalus oli kooli pääseda lihtrahvalgi
    (vaesematel oli võimalik pääseda kõrgemale positsioonile)
  • Kirjutusmaterjal oli papüürus


  • Ellusuhtumine sügavalt religioosne
  • Preestrite ülesanded: religioossete tõekspidamiste täpsem sõnastamine, jumalate eest hoolitsemine.
  • 740 jumalat, võis olla veelgi suurem
  • Detailne ettekujutus elust pärast surma.
  • Usuti , et pärast surma elatakse sama sugust elu ja tegevust nagu eluajal.
  • Surmajärgne elu vaid nendel, kes olid ära saadetud matuse-rituaalidega (keha säilitamine).
  • Ohverdati loomi.
  • Pandi kaasa eluks vajalikke asju.
  • Matuserituaalid olid kulukad.


Arhitektuur
Minu hinnang
Tähtsamad faktid, mõisted
  • Templitel : massiivne peavärav, paiknes otsaküljel, sammas käigust ümritsetud siseõu, mille taga paiknes sammas saal . Omakorda väiksemad ruumid, kus hoiti jumalakujusid.
  • Suurimad templid rajati Uue riigi ajal.
    (Kranki hiigeltempel , Luxori väiksem tempel)
  • Püramiidid
  • Arhitektuur on neil võimad (nt. Püramiidid)
  • Kirjakeel on üliraske.
  • Hierarhiline ühiskond on liiga karm.
  • Egiptuse usk hauatagusesse ellu on minu arust täiesti jabur.
  • See, et meestel võib olla mitu naist on ka väga ebaharilik ja minu jaoks vastu võetamatu.
Hieroglüfid hieroglyphoi – pühad märgid.
Vaarao – tähistas algselt paleed, hiljem hakkasid egiptlased kuningaid vaaraodeks nimetama.
Uue riigi pea jumal – Amon-Ra
Päikesejumal – Ra
Taevajumal – Horos
Viljakusejumal ja surnute valitsejaOsiris
Kõrvetav ja viljatu läänetuul – Seth
Pühad loomad – kehastasid üht või teist jumalat mõnes tema ilmingus.
Mumifitseerimineselle spetsiaalne töötlemine parema säilitamise tagamiseks.
Sarkofaag – kivist sark ehk kast.
Palsameeriminemuumia valmistamine surnukeha õliga (palsamiga) võides.
Hierarhiline – astmeline süsteem erinevste asjade organiseerimiseks ja hindamiseks.
Maat – maailmakorraldus.
Tempelnelinurkne , muust maailmast kõrge müüriga eraldatud ehituskompleks.
Vana-Egiptus #1 Vana-Egiptus #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-11-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 17 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Grete Almre Õppematerjali autor
Tabelina vormistatud. Kasulik ja tähtsaim informatsioon Vana-Egiptuse kohta: Vana-Egiptuse riigi ajaline määratlus; Ajalooline taust, mõjutused; Ühiskonna- ja riigikorraldus, Eluolu; Teaduse areng (haridus ja kiri); Religioon, usk hauatagusesse ellu.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
5
doc

Egiptus

hierogl��fkiri. kohustuste t�itmised. � Vana riigi periood 2700-2200 a eKr � sealt p�rinevad p�ramiidid, � Talupojad � harisid riigi v�i �likute maid, olid sunnismaised, t�itsid �hiskond oli juba rangelt hierarhiliselt korraldatud. Egiptuse usk. t��kohustusi, maksid makse, rajasid niistuss�steeme, t��tasid Aastatel 2200-2000 a eKr oli Egiptus jagunenud mitmeks s�ltumatuks ehitust��del. piirkonnaks � K�sit��lised � osalt eraettev�tjad, osalt aga riigi kontrollile alluvad � Keskmise riigi periood 2000-1600 a eKr �hendas Teeba valitseja maa s�tlased. T��tasid vaarao v�i �likude losside/templite juures t�ites �htseks. Pealinn viidi tagasi Memphisesse, Teebast sai usukeskus. nende tellimusi

Ajalugu
thumbnail
9
rtf

Egiptus, Mesopotaamia - Kordamisküsimused

M�isted delta � j�esetete kuhjumisel tekkinud mitmeharuline j�esuu sfinks � l�vi peaga ja inimese kehaga m�toloogiline olend pap��rus � paks paberisarnane materjal, mida saadakse pap��rus-l�ikeheinast. �piti valmistama 4000 aastat eKr, Vana-Egiptuse t�htsaim ekspordiartikkel vaarao � nimetus Vana-Egiptuse kuningale noom � haldus�ksus Egiptuses hierarhia � astmeline s�steem erinevate asjade organiseerimiseks. Tavaliselt p�ramiidi kujuga, kus alumisel astmel on v�hemt�htsad ning tipus v�ga t�htsad asjad. (�hiskonna hierarhias all orjad, �leval vaaraod jne) p�ramiid � vaaraode hauaehitis muumia � palsameeritud surnukeha sarkofaag � kivist kirst, kuhu pandi n�iteks vaaraode muumiad paarperekond � Egiptuse t��piline perekonnamudel, mis koosnes mehest, naisest ja nende alaealistest lastest. Hierogl��f - Egiptuse kirjam�rk (piltkirjast v�lja kujunenud, sarnaneb sellele) tempel � Egiptuses jumalatele rajatud maapealne koda, kus inimesed nende eest hoolt kannaks. Nelinurkne ehitis, muust maail

Ajalugu
thumbnail
4
doc

Tsivilisatsioonide teke ja Muistne Egiptus

�lej��nud k�rgkultuure enamasti teisesteks ehk sekundaarseteks tsivilisatsioonideks. Peamised tunnused: koriluselt viljelusmajandusele �leminek ja metalli t��tlemine. Vanaaeg oli aeg, mis algas tsivilisatsioonide ja kirjaoskuse tekkega Egiptuses ja Mesopotaamias 3000 aastat eKr kuni 476 aastat pKr kui kukutati viimane L��ne-Rooma keiser. Antiikaeg oli ajastu, mis h�lmas muistse Kreeka ja Roomas kujunemis, �itsengu ja langusaega. (8 sajand eKr-476 pKr) III Muistne Egiptus: Ajalugu, riik ja �hiskond Egiptuse geograafiline asend ja looduslikud olud: Egiptus paikneb Niiluse kesk- ja alamjooksul ning jaguneb Alam- ja �lem-Egiptuseks. Alam-Egiptus h�lmab Niiluse tasast suudmeala, kus j�gi moodustab hargnedes kolmnurkse delta. �lesvoolu delta ja Niiluse esimese k�restiku vahelises j�eorus asub �lem-Egiptus. Nii idast kui l��nest piiravad teda viljatud k�rbealad. Vihma ei saja peaaegu �ldse ja p�lluharimine on v�imalik ainult t�nu Niiluse �leujutustele

Ajalugu
thumbnail
28
pdf

Pronksiaegsed tsivilisatsioonid

ruut- ja kuupjuurt. Astronoomia arengut stimuleeris peamiselt soov taevakehade liikumisest tulevikku v�lja lugeda. Tunti planeetide trajektoore ja suudeti teatava t�en�osusega ka p�ikese- ning kuuvarjutusi ette ennustada. Erinevalt Egiptusest ei kujunendu Mesopotaamias mitte p�ikese- vaid kuukalender. Aasta koosnes t�pselt 12 kuust ja oli p�ikeseaastast 11 p�eva l�hem. Seet�ttu lisati aegajalt valitseja korraldusel aastale m�ni t�iendav kuu. EGIPTUS Geograafilised ja looduslikud olud Egiptus paikneb Niiluse kesk- ja alamjooksul ja jaguneb vastavalt Alam- ja �lem- Egiptuseks. Alam-Egiptus h�lmab Niiluse tasase suudmeala, kus j�gi moodustab hargnedes kolmnurkse Delta (nimetus tuleneb kreeka d t�hest, mis on kujult lolmnurkne). K�ik mis j��b �lesvoolu Delta ja Niiluse esimese k�restiku vahele, kannab �lem-Egiptuse nime. K�restikest l�una poole j��v ala kandis vana-ajal Nuubia nime. Erinevalt avarast ja vanal ajal ka soisest

Ajalugu
thumbnail
27
doc

Maailma, idamaade ja eestlaste esiajalugu

..................................................................................................................8 Vanaaja m�iste................................................................................................................................................9 IDAMAAD.............................................................................................................................................................10 3.MUISTNE EGIPTUS: AJALUGU, RIIK JA �HISKOND............................................................................................10 Geograafiline asend ja loodusolud............................................................................................................... 10 Ajaloo p�hietapid..........................................................................................................................................11 Kuningav�im.........................................

Ajalugu
thumbnail
13
doc

Esiajalugu, tsivilisatsiooni sünd

� Eraomandi ja varandusesliku ebav�rdsuse teke. Varanduse kaitsmine. � �hiskonna kihistumine. Rauaaeg (1300 eKr) � Hetiidid leiutavad raua toorsulatuse. � K�rgkultuuride, tsivilisatsioonide kujunemisv�imalus. � Ees- Aasia ja L�his- Ida: viljaka poolkuu piirkond, kus kujunesid esimesed tsivilisatsiooni Tsivilisatsioonide tekkimine : Primaarsed tsivilisatsioonid : 1. Mesopotaamia (3000 eKr) Eufrati ja Tigrise alamjooksul. KIILKIRI 2. Egiptus (3000 eKr) Niiluse ��res HIEROGL��FID 3. India (2500 eKr) Induse kallastel 4. Kreeta (2000 eKr) Saar Vahemeres 5. Hiina (1600 eKr) Huang He j�e orus � Primaarne tsivilisatsioon erines sekundaarsest kirja (kirja oskuse), kihistatuse poolest. Sekundaarsed on tekkinud primaarsete eeskujul. � Tsivilisatsiooni tekke aluseks peetakse viljelusmajandust ning metalli t��tlemis, sest nendeta oli

Ajalugu
thumbnail
10
doc

"Muistne egiptus" referaat

Muistne Egiptus Sisukord 1.Sissejuhatus 2.Muistse Egiptuse ajalugu 3. Muistse Egiptuse �hiskond 4.Usk 5.Kiri, haridus, teadus, kirjandus ja kunst Sissejuhatus Egiptus paikneb Niiluse kesk- ja alamjooksul ning jaguneb Alam- ja �lem-Egiptuseks. Vihma ei saja Egiptuses peaaegu �ldse ja p�lluharimine oli v�imalik ainult t�nu Niilusele ja selle korrap�rastele �leujutustele. Peale �leujutust oli maapind nii hea, et seda ei olnud tarvis k�ndagi, piisas kui t�isk�lvatud p�llule aeti kariloomad, et nad seemne s�gavamale mulda s�tkuksid. Korrap�rased �leujutused on h�lbustanud ka niisutuss�steemide rajamist- need v�tted olid

Ajalugu
thumbnail
14
doc

Egiptus, Mesopotaamia (konspekt)

� Selge varanduslik kihistumine. � Oli kujunenud riiklus, rikkam �lemkiht valitses seaduste j�ul. � Oli tarvitusel kiri, t�nu millele oli v�imalik riiklik korraldus. � Arenenud vaimne tegevus (kirjandus, teadus, uskumused). d. Primaarsed tsivilisatsioonid tekkisid valdavalt suurte j�gede viljakates orgudes. � Mesopotaamia (Eufrat ja Tigris) � u 3000 eKr. � Egiptus (Niilus) � u 3000 eKr. � India (Indus) � 2500 eKr. � Hiina (Huanghe) � 1600 eKr. � Peruu � u 1200 eKr. � Kesk-Ameerika � u 1200 eKr. 2. Kirja tekkimine a. Tsivilisatsiooni oluliseks eelduseks on kirja tekkimine, millega on v�rdne arvutamisoskus: � Oli vaja v�lja arvutada �leujutuste aeg, koguda maksa ja k�ik kirja panna. b

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (1)

Clappy profiilipilt
Kaja Saladus: Jeeee! Aitäh! Seda oligi just vaja! Super!
21:01 25-09-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun