VANA- EGIPTUS
Vana-Egiptuse riigi ajaline määratlus
Ajalooline taust, mõjutused
Ühiskonna- ja riigikorraldus
hierogl��fkiri. kohustuste t�itmised. � Vana riigi periood 2700-2200 a eKr � sealt p�rinevad p�ramiidid, � Talupojad � harisid riigi v�i �likute maid, olid sunnismaised, t�itsid �hiskond oli juba rangelt hierarhiliselt korraldatud. Egiptuse usk. t��kohustusi, maksid makse, rajasid niistuss�steeme, t��tasid Aastatel 2200-2000 a eKr oli Egiptus jagunenud mitmeks s�ltumatuks ehitust��del. piirkonnaks � K�sit��lised � osalt eraettev�tjad, osalt aga riigi kontrollile alluvad � Keskmise riigi periood 2000-1600 a eKr �hendas Teeba valitseja maa s�tlased. T��tasid vaarao v�i �likude losside/templite juures t�ites �htseks. Pealinn viidi tagasi Memphisesse, Teebast sai usukeskus. nende tellimusi
M�isted delta � j�esetete kuhjumisel tekkinud mitmeharuline j�esuu sfinks � l�vi peaga ja inimese kehaga m�toloogiline olend pap��rus � paks paberisarnane materjal, mida saadakse pap��rus-l�ikeheinast. �piti valmistama 4000 aastat eKr, Vana-Egiptuse t�htsaim ekspordiartikkel vaarao � nimetus Vana-Egiptuse kuningale noom � haldus�ksus Egiptuses hierarhia � astmeline s�steem erinevate asjade organiseerimiseks. Tavaliselt p�ramiidi kujuga, kus alumisel astmel on v�hemt�htsad ning tipus v�ga t�htsad asjad. (�hiskonna hierarhias all orjad, �leval vaaraod jne) p�ramiid � vaaraode hauaehitis muumia � palsameeritud surnukeha sarkofaag � kivist kirst, kuhu pandi n�iteks vaaraode muumiad paarperekond � Egiptuse t��piline perekonnamudel, mis koosnes mehest, naisest ja nende alaealistest lastest. Hierogl��f - Egiptuse kirjam�rk (piltkirjast v�lja kujunenud, sarnaneb sellele) tempel � Egiptuses jumalatele rajatud maapealne koda, kus inimesed nende eest hoolt kannaks. Nelinurkne ehitis, muust maail
�lej��nud k�rgkultuure enamasti teisesteks ehk sekundaarseteks tsivilisatsioonideks. Peamised tunnused: koriluselt viljelusmajandusele �leminek ja metalli t��tlemine. Vanaaeg oli aeg, mis algas tsivilisatsioonide ja kirjaoskuse tekkega Egiptuses ja Mesopotaamias 3000 aastat eKr kuni 476 aastat pKr kui kukutati viimane L��ne-Rooma keiser. Antiikaeg oli ajastu, mis h�lmas muistse Kreeka ja Roomas kujunemis, �itsengu ja langusaega. (8 sajand eKr-476 pKr) III Muistne Egiptus: Ajalugu, riik ja �hiskond Egiptuse geograafiline asend ja looduslikud olud: Egiptus paikneb Niiluse kesk- ja alamjooksul ning jaguneb Alam- ja �lem-Egiptuseks. Alam-Egiptus h�lmab Niiluse tasast suudmeala, kus j�gi moodustab hargnedes kolmnurkse delta. �lesvoolu delta ja Niiluse esimese k�restiku vahelises j�eorus asub �lem-Egiptus. Nii idast kui l��nest piiravad teda viljatud k�rbealad. Vihma ei saja peaaegu �ldse ja p�lluharimine on v�imalik ainult t�nu Niiluse �leujutustele
ruut- ja kuupjuurt. Astronoomia arengut stimuleeris peamiselt soov taevakehade liikumisest tulevikku v�lja lugeda. Tunti planeetide trajektoore ja suudeti teatava t�en�osusega ka p�ikese- ning kuuvarjutusi ette ennustada. Erinevalt Egiptusest ei kujunendu Mesopotaamias mitte p�ikese- vaid kuukalender. Aasta koosnes t�pselt 12 kuust ja oli p�ikeseaastast 11 p�eva l�hem. Seet�ttu lisati aegajalt valitseja korraldusel aastale m�ni t�iendav kuu. EGIPTUS Geograafilised ja looduslikud olud Egiptus paikneb Niiluse kesk- ja alamjooksul ja jaguneb vastavalt Alam- ja �lem- Egiptuseks. Alam-Egiptus h�lmab Niiluse tasase suudmeala, kus j�gi moodustab hargnedes kolmnurkse Delta (nimetus tuleneb kreeka d t�hest, mis on kujult lolmnurkne). K�ik mis j��b �lesvoolu Delta ja Niiluse esimese k�restiku vahele, kannab �lem-Egiptuse nime. K�restikest l�una poole j��v ala kandis vana-ajal Nuubia nime. Erinevalt avarast ja vanal ajal ka soisest
..................................................................................................................8 Vanaaja m�iste................................................................................................................................................9 IDAMAAD.............................................................................................................................................................10 3.MUISTNE EGIPTUS: AJALUGU, RIIK JA �HISKOND............................................................................................10 Geograafiline asend ja loodusolud............................................................................................................... 10 Ajaloo p�hietapid..........................................................................................................................................11 Kuningav�im.........................................
� Eraomandi ja varandusesliku ebav�rdsuse teke. Varanduse kaitsmine. � �hiskonna kihistumine. Rauaaeg (1300 eKr) � Hetiidid leiutavad raua toorsulatuse. � K�rgkultuuride, tsivilisatsioonide kujunemisv�imalus. � Ees- Aasia ja L�his- Ida: viljaka poolkuu piirkond, kus kujunesid esimesed tsivilisatsiooni Tsivilisatsioonide tekkimine : Primaarsed tsivilisatsioonid : 1. Mesopotaamia (3000 eKr) Eufrati ja Tigrise alamjooksul. KIILKIRI 2. Egiptus (3000 eKr) Niiluse ��res HIEROGL��FID 3. India (2500 eKr) Induse kallastel 4. Kreeta (2000 eKr) Saar Vahemeres 5. Hiina (1600 eKr) Huang He j�e orus � Primaarne tsivilisatsioon erines sekundaarsest kirja (kirja oskuse), kihistatuse poolest. Sekundaarsed on tekkinud primaarsete eeskujul. � Tsivilisatsiooni tekke aluseks peetakse viljelusmajandust ning metalli t��tlemis, sest nendeta oli
Muistne Egiptus Sisukord 1.Sissejuhatus 2.Muistse Egiptuse ajalugu 3. Muistse Egiptuse �hiskond 4.Usk 5.Kiri, haridus, teadus, kirjandus ja kunst Sissejuhatus Egiptus paikneb Niiluse kesk- ja alamjooksul ning jaguneb Alam- ja �lem-Egiptuseks. Vihma ei saja Egiptuses peaaegu �ldse ja p�lluharimine oli v�imalik ainult t�nu Niilusele ja selle korrap�rastele �leujutustele. Peale �leujutust oli maapind nii hea, et seda ei olnud tarvis k�ndagi, piisas kui t�isk�lvatud p�llule aeti kariloomad, et nad seemne s�gavamale mulda s�tkuksid. Korrap�rased �leujutused on h�lbustanud ka niisutuss�steemide rajamist- need v�tted olid
� Selge varanduslik kihistumine. � Oli kujunenud riiklus, rikkam �lemkiht valitses seaduste j�ul. � Oli tarvitusel kiri, t�nu millele oli v�imalik riiklik korraldus. � Arenenud vaimne tegevus (kirjandus, teadus, uskumused). d. Primaarsed tsivilisatsioonid tekkisid valdavalt suurte j�gede viljakates orgudes. � Mesopotaamia (Eufrat ja Tigris) � u 3000 eKr. � Egiptus (Niilus) � u 3000 eKr. � India (Indus) � 2500 eKr. � Hiina (Huanghe) � 1600 eKr. � Peruu � u 1200 eKr. � Kesk-Ameerika � u 1200 eKr. 2. Kirja tekkimine a. Tsivilisatsiooni oluliseks eelduseks on kirja tekkimine, millega on v�rdne arvutamisoskus: � Oli vaja v�lja arvutada �leujutuste aeg, koguda maksa ja k�ik kirja panna. b
Kõik kommentaarid