Vana-Egiptus (0)

5 Hindamata
 
ESIMENE LOENG
Vana-Egiptuse tsivilisatsioon, nagu te teate, on üks vanimatest, kauakestvatest ja
suurimatest tsivilisatsioonidest, mis sai alguse 5000 aastat tagasi. Nii vana oli
ainult Sumeri tsivilisatsioon, aga tema kestvusaeg oli umbes 3 korda lühem.
Ühest küljest, oma territooriumilt asus Vana Egiptus peamiselt Aafrikas, kuid
Niiluse org, kus Egiptus asetses, oli muust Aafrikast eraldatud suurte Liibüa
rohtlatega ja Sahara kõrbega, ja teisest küljest, kogu oma kultuuriga kaldub V-E
rohkem Vahemeremaade poole.
Idamaadest olid kõige tähtsamad need riigid, mis tekkisid Mesopotaamias, Tigrise
ja Eufrati jõgede orus: Sumer ja Akkad (~ III aastatuhat eKr), hiljem
Babüloonia ja Assüüria (II-I aastatuhanded). Nende vahetus naabruses olid ida
pool Eelam (~III aa.-7/6ss.), Meedia (8-6ss.) ja Pärsia (~7-4ss.). Assüüriast
põhja pool, Armeenia kõrgestikul, asetses aga Urartu riik (~10-6ss.). Väike-Aasia
poolsaarel oli Hattide riik (~18-12ss.), hiljem ­ Früügia (10-6ss.), Lüüdia (13/7-
6). Väike-Aasia poolsaarest lõuna pool, Vahemere idarannikul, asetsesid arvukad
Foiniikia kaubalinnad, nendest idas, läahemal Eufratile ­ Süüria linnad,
Foiniikiast lõuna pool aga Palestiina riigid Iisrael, Juuda jt.
Iraani kiltmaast ida pool, Induse ja Gangese jõe orus Ees-India poolsaarel,
asetsesid muistsed India riigid (III at eKr ­ I at.pKr), Vaikse ookeani rannikul aga
tekkis Huangho ja Jangtsekiangi jõe orus Hiina riik (II at. eKr- tänapäevani. Vana
Hiina lõpp ­ I at pKr).
Tähistades Vana-Idamaade geograafilisi raame, tuleb märkida, et termin, millega
me "Idamaid" nimetame, ulatub antiikaega, mil need maad olid Rooma (ja varem
­ Aleksander Suure) impeeriumi provintsid ja asetsesid tõesti Roomast või
Kreekast ida pool. Ja hiljem piirdusid ajaloolased ainult Lähis-Ida rahvaste ajaloo
uurimusega ("lähis" ­ mõistagi ­ Euroopa suhtes; selline europotsentrism on juba
ammu ebakorreknte, ja praegu terminit "Lähis-Ida" Läänes ei kasutata, öeldakse
mitte Near East, vaid Middle East). Ja üldse, mis on Idamaad jaapanlase jaoks,
või Lääs ­ inglase ja ameeriklase jaoks? Kõik need terminid on
konventsionaalsed.
Geograafilised
faktorid
Vana-Egiptus kujutab enesest hiiglasuurt oaasi, mille pindala on 27 000
ruutkilomeetrit (~ 1200 km pikkuses, kohati 10-20 km laiuses) Niiluse orus ja
ulatus Niiluse 1. kärestikuni (seal, kus nüüd on Assuan). Inimesed asusid elama
Niiluse jõe kallastele tuhandeid aastaid tagasi (Niiluse orgu oli rajatud asulaid
juba nooremal kiviajal, võib olla, VI-l aa-l eKr, vähemalt V-l. Esimesed inimesed
ilmusid sinna 20 ­ 10 000 aastat tagasi, siis oli seal parem kliima, kuivem. Nad
tegelesid peamiselt jahiga.). Niiluse jõgi annab Egiptusele omapära, mis eristab
teda teistest Sahara kõrbe osadest. Iga-aastased üleujutused tõid kallastele paksu
muda (nn.alluviaalsed kaldad, uhtmaa, uhtmuld) ja sellest sai hea pinnas
viljakasvatamiseks. Vanad egiptlased nimetasid seda "mustaks maaks" ("Ta
Kemet" või "Kemi"­ see oli enesenimetus, "Egiptus" pärineb kreeklastelt:
Memfise üheks nimetuseks oli egiptlastel "Het-ka-Ptah"(või Hi-ka-Ptah), mis
tähendab " Ptahi - vaimu ­ valdus (või loss)" ). Seal, kus lõppes "must maa",
Niiluse orust idas ja läänes, algas "punane maa" ­ tohutu suur ühetooniline pruun
kivikõrb, kus sadas harva ja ei kasvanud midagi, kust võib leida vaid mõne üksiku
rohelise oaasi. Ülem-Egiptuse org lõunas moodustas pika kitsa ala, mida piirasid
kõrgemate tippudega madalad mäed; Alam-Egiptuse Niiluse delta põhjas laius
98% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vana-Egiptus #1 Vana-Egiptus #2 Vana-Egiptus #3 Vana-Egiptus #4 Vana-Egiptus #5 Vana-Egiptus #6 Vana-Egiptus #7 Vana-Egiptus #8 Vana-Egiptus #9 Vana-Egiptus #10 Vana-Egiptus #11 Vana-Egiptus #12 Vana-Egiptus #13 Vana-Egiptus #14 Vana-Egiptus #15 Vana-Egiptus #16 Vana-Egiptus #17 Vana-Egiptus #18 Vana-Egiptus #19 Vana-Egiptus #20 Vana-Egiptus #21 Vana-Egiptus #22 Vana-Egiptus #23 Vana-Egiptus #24 Vana-Egiptus #25 Vana-Egiptus #26 Vana-Egiptus #27 Vana-Egiptus #28 Vana-Egiptus #29 Vana-Egiptus #30 Vana-Egiptus #31 Vana-Egiptus #32 Vana-Egiptus #33 Vana-Egiptus #34 Vana-Egiptus #35 Vana-Egiptus #36 Vana-Egiptus #37 Vana-Egiptus #38 Vana-Egiptus #39 Vana-Egiptus #40 Vana-Egiptus #41 Vana-Egiptus #42 Vana-Egiptus #43 Vana-Egiptus #44 Vana-Egiptus #45 Vana-Egiptus #46 Vana-Egiptus #47 Vana-Egiptus #48 Vana-Egiptus #49 Vana-Egiptus #50 Vana-Egiptus #51 Vana-Egiptus #52 Vana-Egiptus #53 Vana-Egiptus #54 Vana-Egiptus #55 Vana-Egiptus #56 Vana-Egiptus #57 Vana-Egiptus #58 Vana-Egiptus #59 Vana-Egiptus #60 Vana-Egiptus #61 Vana-Egiptus #62 Vana-Egiptus #63 Vana-Egiptus #64 Vana-Egiptus #65 Vana-Egiptus #66 Vana-Egiptus #67 Vana-Egiptus #68 Vana-Egiptus #69 Vana-Egiptus #70 Vana-Egiptus #71 Vana-Egiptus #72 Vana-Egiptus #73 Vana-Egiptus #74 Vana-Egiptus #75 Vana-Egiptus #76
100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 76 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2010-05-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
35 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Birgit Roosileht Õppematerjali autor

Lisainfo

See on loengute kaupa. Saab palju infot ja on suht huvitav ka. Räägib kogu Vana- egiptusest. Jumalad, valitsejad, püramiidid jne.
antiik- egiptus , vana- egiptus , sarkofaagid , jumalad , püramiidid , usk

Dokumendis esitatud küsimused

  • Kuidas aga jõuti just püramiidi vormini ?
  • Mis on tema nimi ?

Mõisted

Sisukord

  • Tagasi

Teemad

  • ESIMENE LOENG
  • Sumer ja Akkad
  • Assüüria
  • Pärsia
  • Urartu
  • Lüüdia
  • Süüria
  • Juuda
  • India
  • Hiina
  • Idamaid
  • G e o g r a a f i l i s e d
  • faktorid
  • Ta
  • Kemet”
  • Het-ka-Ptah
  • Hapi”
  • E t n i l i s e d
  • roome”
  • Sotsiaalsed faktorid
  • sepa’deks”
  • nomos’teks
  • Tähtsamad nomosed ja linnad
  • Elefantine nomos
  • Sevene
  • Apollonopolise nomos
  • Hierakonpolise nomos
  • Teebai nomos
  • Koptos’
  • Dendera
  • Abüdose
  • Hermopolise
  • Herakleopolise
  • Mennofer
  • Busirise
  • Saisi
  • TEINE LOENG
  • Vana-Egiptuse religioon. Animism, fetishism, totemism
  • Loomadekultus
  • animismi
  • anima
  • fetishismi
  • tootem
  • Totemismi
  • loomadekultus
  • Sobek/Sebek
  • Suhos)
  • Surnud püha looma toimetamiseks viimsesse puhkepaika korraldati kulukaid
  • matuseid. Kui loom oli eriti austusväärne, kujunes tema hauakamber omaette
  • ehitiseks. Loom, kellele see au kuulus, puhkas ise hauapanusest ümbritsetuna
  • kabelialuses kaljukoopas. Üksikhaudadest sagedamini maeti aga loomi suurtesse
  • rajatistesse, kus igaüks sai endale hauakambri eri osa ja seega ka eluaseme oma
  • surematule hingele. Uusrajatistest meelsamini püstitati aga kunstivaesel ja vähem
  • kulukal viisil massihauakambreid. Selleks kasutati meeleldi looduslikke
  • mäestikukoopaid või ka vanu hauakambreid, kust hauaröövlid olid riisunud nende
  • kunagiste omanike panused ning surnukehadki olid hävinud. Neis on leitud
  • loomakorjuseid sadade ja tuhandete kaupa. Enamasti sisaldus hauarajatises
  • seejuures mingi kindel loomaliik, olenevalt piirkonna uskumustest, nadu näiteks
  • aastasadade eest rüüstatud iibiste haudade puhul Sakkara lähedal, Monfaluti
  • lähedal asuvas krokodillide hiigelhauas või Teeba ahvidehauas. Teistes kohtades
  • toodi ümbruskonnas või kaugemalgi lõpnud pühad loomad kokku ja maeti nende
  • erinevatele liikidele vaatamata ühte hauda või vähemalt ühisele maaaladele
  • Loomi ei jumalustatud, pigem arvati, et
  • nad on jumalate erilised soosikud
  • Loodusjumalad
  • Austa oma ema, kes
  • sind toitis kolm aastat rinnaga, kes ei põlastanud sinu määrdunud mähkmeid. Ära
  • tee talle liiga: kui ta tõstab oma käed jumala poole, võtab jumal teda kuulda
  • NELJAS LOENG
  • Vana-Egiptuse religioon. Loodusjumalad
  • Loomismüüdid (Kosmogoonia ja teogoonia)
  • H e l i o p o l i s e
  • k o s m o g o o n i a
  • t e o g o o n i a
  • Nun
  • Tefnut
  • Osiris
  • Atum-Ra
  • See kuningas tekkis Nunist, kui ei olnud
  • ei Taevast, ega Maad, kui mitte midagi ei eksisteerinud
  • Hepra
  • Hommikul
  • olen ma Hepri (Hepera/Hepra), keskpäeval – Ra ja õhtul Atum (Tem)
  • Hepra
  • polnud olemas ning maa
  • polnud veel tekkinud, maised loomad ja roomajad polnud veel sündinud, ning
  • mina tõin nad välja Nunist, kus nad tardumuses viibisid
  • Ma ei
  • leidnud kohta, kus seista, ma panin omaenda südamele nõiduse. Ma võtsin
  • aluseks Maati. Ma lõin iga kuju. Ma olin ihuüksi. Ma ei olnud veel endast
  • eraldanud jumal Shud ega sülitanud välja jumalanna Tefnutit. Minuga koos ei
  • töötanud ainsatki olendit
  • Osiris
  • Atumi
  • enneaadi
  • neter
  • pesedt
  • pesedt’
  • enneaad
  • M e m p h i s e
  • t e o l o o g i l i n e
  • s ü s t e e m
  • Duatis
  • Hnum/Hnemu
  • Ptah-Sokar
  • Tatenen/
  • Sehmet
  • Nefertem
  • Imhotepit
  • H e r m o p o l i s e
  • k o s m o
  • t e o g o o n i a.VIIES LOENG
  • Vana-Egiptuse panteon. Peajumalad ja nendega seotud kultused ja müüdid
  • Surnuteraamatust
  • erekteerunud fallosega mehekujuline viljakus- ja sigivusjumal. Tähtsaim kultuskoht oli
  • Koptoses
  • Kui juba vanaegiptuse teoloogid ei suutnud luua
  • vähimalgi määral püsivat panteoni ega anda igale jumalale ning jumalannale pühas
  • galaktikas sobivat positsiooni, mis võimaldaks tal valitseda mõnda konkreetset kosmilist
  • või hingelist sfääri, võib küsida, kuidas saaks kaasaegne mütoloog luua korda nii
  • raskestimõistetavate nähtuste hulgas nagu Niiluse orus kummardatud müütilised
  • jumalused
  • R a (R a – A t u m , A m o n –R a , R a – H a r a h t e
  • Mesektet
  • Harahte
  • Apopi kukutamise raamatus
  • Tema elab igasuguse jumala olemusest, ta sööb aplalt nende sisikonnad, sest nende
  • sisikonnad on täis lummusid... Ta ahmib jumalate südameid... Ta toitub täissöönud
  • sisikondadest, ta kustutab oma nälga nende eluga, südametega, lummudega
  • Kustuvad tähed, eksleb Amburi tähtkuju, värisevad Lõukoera tähtkuju luud... nad
  • näevad Päikest hiilgavana, hingestatuna, nagu jumalat, kes elab oma isadest ja saab
  • toitu oma emadelt... Tema jõud kätkeb horisondis, nagu Atumil (õhtupäikesel), kes tema
  • sünnitas, aga sünnitas ta enesest tugevamana... Päike keedab nendest toitu oma
  • õhtupadades... Suured neist lähevad tema hommikulauale, keskmised nendest tema
  • õhtulauale, väikesed tema öölauale... Taevaelanikud on loovutatud Päikesele
  • Isis
  • Hathor
  • Osirise kultus ja müüt
  • annab kogu maailma kõrsvilja ja toidu. Tema toob küllasust ja ilmutab end vee kujul
  • Kõik hingavad, südamed hõiskavad, kõhud rõõmustavad, kõik palvetavad, kõik ülistavad
  • tema ilu. Magus on meie armastus tema vastu, tema meeldivus ringleb südameis. Suur on
  • kõigi armastus tema vastu”
  • De Iside et Osiride
  • Horos
  • Tule, Osiris, oma koju... Oo, kaunis noormees, tule ja vaata mind: ma olen ju sinu õde
  • keda sa armastad. Ära lahku minu juurest. Un-nofer, tule kohe oma koju tagasi. Ma ei
  • näe sind ja minu süda leinab ning minu silmad otsivad sind. Ma tahan sind nii väga
  • silmitseda. Võin ma väsida sinule vaatamast? Magus on sind näha... Tule oma õe, tule
  • oma naise, tule oma abikaasa juurde. Mina olen su õde samast emast, ära lahku minust
  • Jumalad ja inimesed vaatavad sinu poole ja nutavad sinu järele. Ma hüüan sinu poole ja
  • itken taevani, sina aga ei kuule minu häält, kuigi olen sinu õde, keda sa armastasid maa
  • peal ja peale kelle sa pole armastanud ühtegi teist, oo, minu vend
  • Naunet
  • Hehut
  • Kekuit
  • Amaunet
  • Kehret
  • oktoaad
  • niisugusel hulgal madude
  • selgroogusid ja roideid, et seda oli võitmatu kirjeldada: roietest oli moodustanud
  • palju hunnikuid, millest mõned olid suured, teised väikesed, mõned aga keskmise
  • suurusega. Koht, kus luud vedeldavad, asub järskude mägede vahelise kitsa
  • mäekuru sissekäigu juures, mis avaneb avarale tasandikule, mis on ühenduses
  • Egiptuse suure tasandikuga. Räägitakse, et kevaditi lendavad tiivulised maod
  • Araabiast Egiptuse poole, kuid selles mäekurus satuvad nad vastamisi
  • iibisenimeliste lindudega, kes tõkestavad nende edasipääsu ja teevad neile lõpu
  • peale. Araablased kinnitavad, ja egiptlased ise möönavad, et just selle tõttu
  • austavad egiptlased iibiseid nii väga. Iibis on sügavmusta värvi, sookure
  • jalgadega lind; tal on tugevasti konksus nokk kui rukkiräägul. Säärane ongi
  • madudega võitleva musta iibise kirjeldus
  • T e e b a
  • t e o l o o g i l i n e
  • Amon-Ra
  • Honsu
  • VIIES LOENG
  • KUUES LOENG
  • Surnutekultus: matmine ja mumifitseerimine, hauatagune maailm, Osirise kohus
  • Hauad, hauakambrid, mastabad ja püramiidid
  • mastaba
  • Dzhoseri
  • Imhotep
  • Snofru
  • Cheops/Hufu
  • Chephren
  • M u m i f i t s e e r i m i n e
  • kanoopidesse
  • M a t u s e t s e r e m o o n i a
  • Pööra läände
  • õiglaste maa pole. Naised laeval nutavad väga. Rahus lääne poole. Tule rahus, sa
  • ülistatu. Kui päev on saanud igavikuks, näeme sind taas. Vaata, sa lähed sellele maale
  • mis inimesed segab
  • et ta seltsiks isade ja emadega ning et
  • surnuteriigi valitsejad ütleksid talle tere tulemast
  • Suu
  • avamise raamat”
  • Hauatagune elu ja Osirise kohus
  • Ialu
  • Surnute raamatus”
  • SEITSMES LOENG
  • Egiptuse keel ja kiri. Hieroglüüfide deshifreerimine
  • Vanaegiptuse keel
  • Keskegiptuse keele
  • Uusegiptuse / hilisegiptuse keel
  • Demootiline keel
  • Kopti keel
  • K i r i
  • Hieroglüüfid
  • kursiiviga
  • hieraatiline kiri
  • demootiline
  • kopti kiri
  • Hieraatilist kirja
  • Horapollon
  • Athanasius Kircher
  • R o s e t t e ´i k i v i
  • Igavesti elav Ptolemaios, keda armastab Ptah, Epiphanese (epifanes – kuulus
  • nimekas), Eucharistose (õnnistusrikas) jumal, kuningas Ptolemaiose ja
  • kuninganna Arsinoe ning Philopatori jumalate poeg, kes on palju head teinud
  • templitele ja nende elanikele ning kõigile, kes on tema valitsemise all, mil ta on
  • jumal ning jumalanna poeg, kes on võrdne Horosega, Isise ja Osirise pojaga, kes
  • tema isa kaitses
  • Jean-François Champollion
  • Thomas Young
  • Ippolito Rosselini
  • Précis du système
  • hieroglyphique de anciens Égyptiens
  • Heinrich
  • Brugsch
  • Francois
  • Chabas
  • Samuel Birch
  • A.Erman
  • W.Petrie
  • Francois Mariette
  • V.S.Golenischev
  • I.G.Livshic
  • KAHEKSAS LOENG
  • Arhailine Egiptus (Eeldünastiline ja Varadünastiline ajajärgud)
  • Ülem- ja Alam-Egiptuse ühendamine
  • Hierakonpolis
  • nisut
  • Buto nomos
  • biti /bisti
  • Varadünastiline ajajärk
  • Menes
  • Narmer
  • Narmeri
  • plaat”)
  • Annaalid
  • Palermo
  • Aha /Ahi
  • Neiti tahvlil
  • Deweni
  • Narmeri
  • Hasehemui
  • Narmeri plaat”)
  • Palermo kivi
  • ÜHEKSAS LOENG
  • Vana Riik. III-VI dünastiad (2800 – ~ 2250 / 2778 – 2263 / 2640 - 2155)
  • Snofru
  • Piopi
  • Pepi II
  • Džoser
  • Hufu
  • Šepseskaf
  • Userkaf
  • Unas
  • Teti, Pepi I
  • Nitokris
  • Püramiidid
  • insibja
  • Dzhoser
  • Imhotep
  • astmikpüramiidi
  • Hafra/Chefreni
  • Mykerinose
  • Gizas
  • Cheopsi
  • hepta theamata tes oikumenes
  • septem miracula mundi
  • seitsme maailmaime
  • Richard Lepsius
  • Brown Landone
  • Vana Riigi välispoliitika
  • Sahura
  • Unas
  • Kaubandus
  • Sisepoliitika
  • Sahura
  • Vaarao Cheops ja võlurid
  • Vana-Egiptuse kirjandus. Periodisatsioon
  • B.Turaev
  • Arhailine periood
  • Klassikaline p
  • Uue Egiptuse epohh
  • Teine, kaasaegne periodiseering
  • Vana riik
  • Keskmine riik
  • Uus riik
  • Hilis-Egiptus
  • Püramiiditekstid”
  • Annaalidest
  • V-VI dünastia (alates vaarao Unasest umb.2355-2155 eKr) kuningate
  • hauakambritesse sisseraiutud raidkirjadel oli mitu eesmärki: 1) vahendada
  • surnud jumal-valitsejale vajalikke teadmisi teispoolsusest (esmajärjekorras
  • taevast ja allilmast) ning salajastest asjadest; 2) rohkearvulise loitse võib
  • vaadelda kaitsemaagiana surnut ähvardavate ohtude eest; 3) hieroglüüfide
  • sõnum tagas surnule maagilise väe kaudu siinpoolsuses saavutatud positsiooni;
  • vastavate lõikude kaudu igavikustati matuserituaali igikestus
  • Taevas on rahul, maa on rõõmus, sest nad olid kuulnud, et
  • kuningas) asetas Maati (korra lumalanna) korratuse asemele”; “Unase eluaeg
  • on igavik, tema piir on lõppematus. Kui ta (seda) tahab, (siis) ta (seda) teeb, kui
  • ei taha, (siis) ta )seda) ei tee. Kes asub silmapiiril lõppematult igavesti”; “Kõik
  • Egiptuse ja meresaarte jumalad anku sulle osaks piiritut igavikku ning lõputut
  • lõppematust
  • KÜMNES LOENG
  • Esimene vaheperiood, Keskmine Riik ja hüksoslaste ajastu (~ 2250 – 1580)
  • Esimene vaheperiood (VII-X dünastiad). ~2250-2050/2263-2040
  • Põhja-Egiptuse ühendamine Herakleopolise poolt
  • Thiniseni
  • Ahtoes/Ahtoi III
  • Merikara
  • Siutile
  • Teeba
  • Abüdoseni
  • Siuti
  • Hermopolise
  • Siuti
  • Hermopolis
  • Ülem-Egiptuse lõuna nomoste ühendamine Teeba poolt
  • Teeba
  • Võitlus Herakleopolise ja Teeba vahel, Teeba võit ja Esimese vaheperioodi lõpp
  • Montuhotep I-III
  • Mentuhotep I
  • Keskmine Riik (XI-XIII d.) ~2050-1750 (2040-1730)
  • Montuhotep I Nebhepetra
  • III Nebtauira
  • Amenemhet I
  • Amenemhet I Sehetepibra
  • Nefrusobek
  • labürindiks
  • Nomoste ülikkonna võimu piiramine
  • Senusert I
  • Amenemhet II
  • šemsu
  • Kaubandus ja sõjad
  • Ipuveri kuulutused”
  • Hüksoslaste sissetung
  • Nehsi
  • Hüksoslaste Riik (Hüksoslaste ajastu või Teine vaheperiood: 14/15-16 d.;1710-1560
  • Või 1710-1580, või Stadnikovi järgi 1730 – 1562, teine kord: 1730 –1554.)
  • ÜHETEISTKÜMNES LOENG
  • Uus Riik (1580-1085/1562-1085). XVIII-XX dünastiad. Poliitika. Religioon
  • Kirjandus
  • Thutmosis I-IV, Hatšepsut
  • Horemheb
  • Ramses I (Menpehtira), Seti I (Menmaatra), Ramses II, Merneptah/Merenptah, Seti
  • II, Amenmes/Amenmesse, Saptah/Siptah, Tausert
  • XX d. vaaraod
  • Peamised sündmused XVIII dünastia vaaraode valitsemisajal
  • Jahmos I
  • Amenhotep I
  • Thutmosis I
  • Thutmosis II
  • Hatshepsut
  • Amon-Ra
  • Ma loon suure kuninganna, kes hakkab valitsema Egiptust, Süüriat, Nuubiat ja Punti, nii
  • et kõik maad saavad tema võimu all ühendatud. See neitsi peab oma vägevate valduste
  • vääriline olema, sest ta hakkab valitsema kogu maailma
  • Samal ajal, kui ta rääkis, sisenes jumal Thot, kellel oli iibise kuju, et ta võiks lennata
  • kiiremini kui kõige väledam nool. Vaikides kuulas ta Amon-Ra, võimsama jumala ning
  • inimeste looja sõnu. Siis ütles ta
  • Vaata, oo, Amon-Ra, Egiptuses elab üks imeliselt kaunis neiu. Oma teekonnal ei paista
  • päike millegi üle, mis oleks temast ilusam. Kindlasti sobiks ta selle suure kuninganna
  • emaks, kellest sa räägid”. — “Hästi öeldud”, sõnas Amon-Ra. “Kust võib seda kaunist
  • printsessi leida? Mis on tema nimi?” – “Tema nimi on Aahmes” (Jahmes? Thutmosis I
  • Hatshepsuti isa teine nimi oli Aaheperkara, T II Aaheperenra), vastas Thot, “ta on
  • Egiptuse kuninga naine ja elab palees. Ma viin su tema juurde”. “Hästi”, lausus Amon
  • Siis lendas Thot iibise kujul Egiptuse poole ning temaga läksid kõik jumalad ning
  • jumalannad, nende seas ka Saisi jumalanna Neith ja skorpion-jumalanna Selk, kelle peal
  • asus skorpion, igas sõras elumärk. Jumalad ja jumalannad sisenesid vaikselt magavasse
  • paleesse, kus Thot nad kuninganna Aahmese tuppa viis. Kuninganna lamas lõvikujulisel
  • asemel, ning teda vaadates nägid nad, et Thot oli rääkinud tõtt, sest ta oli tõepoolest
  • kõige kaunim surelike naiste seas. Tema ilu imetledes jäid nad sõnatult seisma. Kuid
  • aroom, mille nad olid endaga Punti maalt kaasa toonud, äratas neiu, kes jäi oma
  • üleloomulikke külalisi hämmastunult vaatama. Jumalate kuningas ja inimeste looja
  • Amon-Ra nägi kuninganna ees seistes väga suursugune välja. Teda kaunistasid kullast ja
  • kalliskividest ehted ning tema ilu oli võrdne päikese iluga, mistõttu neiu süda täitus
  • rõõmust. Amon-Ra andis tema kätte elu märgi ja väe sümboli ning jumalannad Neith ja
  • Selk tõstsid tema aseme põrandast lahti, et ta võiks jumalatega vesteldes maast kõrgemal
  • olla. Lõpuks naasid jumalad Punti maale ning Amon-Ra kutsus looja Hnumi, kes vormis
  • inimkehasid
  • keha. Ma teen temast
  • suure kuninganna ja kõigi tema elupäevade vältel on tema osaks au ning võim”. — “Oo
  • Amon-Ra”, — vastas looja Hnum, — “sinu soov täidetakse. Sinu tütre ilu ületab jumalate
  • veetluse ning on tema väärikuse ja hiilguse vääriline”. Nii vormiski Hnum Amon-Ra
  • tütre ning tema ka kehad, mis olid kujult täiesti sarnased ja kaunimad ühegi inimese
  • tütardest. Ta voolis need potikedra abil savist ja sünnijumalanna Hekt põlvitas tema
  • kõrval, hoides savi poole elumärki, et Hatšepsuti ja tema ka kehad saaksid täituda
  • eluhingusega. Siis tõid jumalad need kehad Egiptuse kuninga paleesse. Nad kõik – looja
  • Hnum, sünnijumalanna Hekt, suur ema Isis ja tema kaksikõde Neftis jne – olid tulnud
  • tervitama suure kuninganna, Amon-Ra ja kuninganna Aahmese tütre Hatšepsuti sündi
  • Laevad olid väga raskesti lastitud Pundimaa imedega, jumaliku maa igasugu
  • healõhnalise puuga, mirdivaigu ja tooreste mirdipuude virnadega, eebenipuuga ja puhta
  • elevandiluuga, Emu rohelise kullaga, kaneelipuu, viiruki, silmasalvide, paavianide
  • määrkasside, koerte, pantrite, orjade ja nende lastega. Midagi taolist ei olnud toodud
  • ühelegi kuningale, kes kunagi on elanud põhjas
  • Thutmosis III
  • Amenhotep II
  • Thutmosis IV
  • Amenhotep III
  • Amenhotep IV
  • Kaunis on sinu hiilgav ilmumine taevahorisondile, oo Aton, kes sa elad ning oled elu
  • algus!
  • Sina lood allilmas Niiluse, sina juhid selle oma tahtel siia, et see võiks anda elu
  • inimestele, kelle sa oled iseenesele loonud, Kõiksuse Isand! Sa lased taevase Niiluse alla
  • nendeni jõuda. See paneb tema veed mere kombel kaljudeni tõusma, see kastab nende
  • maade põlde. Nõnda teostad sa oma plaane, oo Igaviku Isand! Sina, kes sa ise oledki
  • taevane Niilus: sa oled kõikide maade kuningas, nagu ka kariloomade valitseja, kes
  • sammuvad igal maal, kes sammuvad omaenda jalgadel. Niilus tuleb allilmast
  • Egiptusesse
  • Semnehka
  • Tutanhaton -Tutanhamon
  • nemhu
  • Ramses I
  • Seti I
  • Ramses II
  • Merneptah
  • Peamised sündmused XX dünastia vaaraode valitsemisajal
  • Ramses III/IV
  • Nad kogunesid mere äärde. Tuli haaras nad Niiluse suudmes; nad on meelitatud
  • lõksu, surutud kitsasse kohta, paisatud kaldale maha, surnuks löödud, muudetud
  • laibavirnadeks. Nende laevad läksid vees ümber, ma sundisin nad tagasi
  • pöörduma, et nad mäletaksid egiptlasi ning kuulutaksid oma maal minu nime
  • KAHETEISTKÜMNES LOENG
  • Hilis-Egiptus (1085-332). XXI-XXX dünastiad
  • XXI-XXIV d
  • Hilis-Egiptus (712-341), XXV-XXX d.;
  • Ptolemaioste periood (305-31)
  • Rooma periood (30 eKr – 395 pKr)
  • Herihor
  • Nesubanebdžed
  • Liibüa periood (950-730). Liibüalaste dünastiad XXII – XXIV (Bubastiidid)
  • Šešonk
  • Šešonk I
  • Bubastiidid (XXII-XXIV d.)
  • Bokhoris
  • Petubastis
  • Etioopia periood (8 - 7 ss. ~715-664), Etioopia dünastia (XXV d.)
  • Pianhi
  • Tefnaht
  • Bokhoris/Bocchoris
  • Etioopia dünastia vaaraod: Pianhi, Šabaka, Taharka /Taharqa jt
  • Neho I
  • Saisi/Saiidide renessans” (XXVI dünastia, 664-525). Egiptuse viimane
  • õitsenguaeg
  • XXVI dünastia vaaraod (Saiidid): Neho I-II, Psammetich I-III, Apries
  • Amasis
  • Psammetih I
  • Neho/Necho II
  • XXVI dünastia
  • Apries
  • Jahmos II (Amasis, 570-525)
  • Pärsia sissetung. Egiptuse vallutamine pärslaste poolt. E. – Pärsia satraapia
  • 332)
  • Küros II
  • Kambüses
  • Psammetih III
  • Dareios I
  • Xerxes I
  • Amyrtaios
  • Ahoris/Hakoris
  • Teos/Tahos
  • Nektanebos II
  • Aleksander Suur
  • I-XV, Kleopatra I-VII
  • Lihtsalt illustratsiooniks, ei vastuta sisu eest. Kui keegi teab paremaid linke, saatke
  • Kultuurilugu küsimused (SOSE.01.139)

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

116
doc
20
docx
6
odt
14
doc
20
docx
5
rtf
5
doc
13
doc





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto