5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-06-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ketlynt
Õppematerjali autor
Sissejuhatus Selles referaadis olen kasutanud kahte piirkonda Tartu ja Tallinn. Tallinn on siiski meie pealinn, kus asub mitmeid uskumatuid arhitektuuriliselt väärtuslike hooneid ja Tartu on veidi pisem linnake, aga kindlasti mitte vähem väärtuslik. Iga ajastu kohta otsisin enda jaoks kõige meeldivama hoone. Referaadist minu kõige lemmikumaks arhitektist osutus V. Pormeister kuna ta oli looduse armastaja ja projekteeris hooneid loodusega kokku, üritades säästa võimalikult palju loodust. Juugend Juugend ehk art nouveau oli kunsti ja arhitektuuri stiil, mille kõrgaeg oli aastail 18901905. Seda iseloomustab orgaanilise motiivide, eriti lillede ja muude taimede kujutamine ning selles kasutatakse stiliseeritud ning voolavaid kõverjooni. Neobaltia maja 1902
vahekäik 75-kohalisse auditooriumi. J õeoru pool on jõuliseks aktsendiks kaarjalt eenduv suurim auditooriumi saalimaht. Sissepääs on Joonis 12 paigutataud tagasihoidlikuna hoopis külje peale. Emajõe-äärselt orulammilt paistab hoone monumentaalse seinana, mille jõuliseks aktsendiks on kaarjalt eenduv auditorium. Õppehoone teine ehitusjärk, galerii kaudu põhimahuga ühendatud auditooriumide plokk, jäi teostamata. Maa-ala üldplaanile on Pormeister muu hulgas märkinud ka rektoraadihoone, sööklad, kohvikud, näitusepaviljoni jm. hooneid. Uusfunktsionalism (1960-1980.a.) Kadrioru kohvik Kadrioru kohviku projekt valmis instituudisisese konkursi korras 1964 aastal. Voldemar Herkeli ja Hindrek Piiberi töö jagas I ja II auhinda ning see valiti ehitamiseks välja. 1970.aastal valminud kohviku kahekorruselise hoone ülemine korrus oli tõstetud postidele, et maja alt saaks Kadrioru
Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Juugend.......................................................................................................................................4 Taagepera mõis........................................................................................................................4 Funktsionalism............................................................................................................................6 Tammekannu villa...................................................................................................................6 Esindustraditsionalism................................................................................................................8 Munga 18, Tartu......................................................................................................................8 Stalin
EKSAM: ARHITEKTUURI AJALUGU 19. saj. TÄNAPÄEVANI EKSAMITEEMAD Historitsistlik arhitektuur Euroopas Antiik-Kreeka ja Rooma stiili jäljendamine 6)Historitsistlik arhitektuur- toimub ajaloolis-filosoofiliste tõekspidamiste alusel 7) Histrotsismi enim mõjutanud * Mineviku idealiseerimine tulenevalt tööstsurev. esilekerkinud pahedest * Mineviku uurimine- tingisid muudatused suhtumises ajalukku * Esteetilised mõjutused mitmesugustelt eksootilistelt maadelt * Isikupärase maitse esilekerkimine * Tellimustööde pidev suurenemine, arhitekt pidi arvestama tellija maitsega 8) Eeskujuks keskaegr. Pühakodade loomisel tihti jäljendati gooti stiili.
ettekirjutusi ja lõuendil leidis oma koha taaskord artistlik spontaansus. Vastandina akadeemilises koolkonnas kohustuslik formalism. Mentaalne vabanemine sai osaks ka vangilaagrist naasvatele omaaegsetele sõpruskond kunstitudengitele, kes 1956 aastast jätkas kõrvuti tegutsemist ja eneseotsinguid. 1960. Sügisel tartu VIII Keskkoolis toimunud Ülo Soosteri vaimse juhtimise all korraldatus näitus Valve Janovi, Silvia Jõgeveri, Kaja Kärneri, Valrus Okase, Lembit Saartsi, Lüüdia Vallimäe-Margi ja Heldur Viirese osavõtul esitas ilmekalt erinevaid suundi stiilis ja vormis. Tartlastele on eriti iseloomulik kapseldumine oma tegevustesse, mida võibki kirjeldada kui metafüüsilise ruumi, oma individualism, unenäolise veidruse, romantismi ja äärelinna ajatu atmosfääriga. Joonis..... Kaja Kärner Lõuna Eesti maastik Table of Contents 1.1. KUNST 18. SAJ LÕPUST 19
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid