aprillil 1922. Kindel soov oli saada ehisaianduse Ă”petajaks. Astus Sotsiaal- ja Kodundusinstituuti. Kool jĂ€i lĂ”petamata selle sulgemise tĂ”ttu. 1943. a. astus Tartu Ălikooli agronoomia erialale, kuid pĂ€rast kahte aastat jĂ€id Ă”pingud pooleli. 1946. a. astus ta oma Ă”e tuntud, keraamiku ja tekstiilikunstniku Elgi Reemetsa kutsel tollase nimega Tallinna Riiklikku Tarbekunsti Instituuti aia- ja pargikujunduse erialale. (KĂ”ige "mullalĂ€hedasem eriala") Kooli lĂ”petamise jĂ€rel 1952.a suunati Valve Pormeister tööle Maaehitusprojekti, kus ta töötas 70.eluaastani. 2. Erialase töö algus PĂ”llumajandusprojektis Pormeistri ĂŒlesandeks sai vastloodud kolhooside ja masinatraktorijaamade keskasulate projekteerimine. Kuue esimese tööaasta jooksul valmis Pormeisti kĂ€e all ĂŒle 40 maa-asula planeerimis ja haljastusprojekti. Kolhoosiasula pidi koosnema kolmest funktsionaalselt erinevast tsoonist: paraadlikust ĂŒhiskondlikust keskusest, tootmistsoonist ja individuaalkruntidega eramutest
Eesti Vabariigi ja ENSV vÔrdlus isikute kaudu Ajaloo Ôpimapp Tallinn 2014 Sisukord Sisukord.................................................................................................2 Sissejuhatus...........................................................................................3 Kerge muusika.......................................................................................4 TÔsine muusika.....................................................................................5 Kujutav Kunst.......................................................................................6 Skulptuur...............................................................................................8 Graafika...............................................................................................10 Arhitektuur..........................................................................................12 Teater.........................
Tallinna TehnikaĂŒlikool Tartu Kolledz Eesti arhitektuuri nĂ€ited Referaat Ăppeaines "Arhitektuuri teooria" NTM1380 Ehitiste projekteerimine ja arhitektuur Tartu 2014 Sisukor Sissejuhatus................................................................................................................ 3 Juugend....................................................................................................................... 4 Tartu Pauluse kirik.................................................................................................... 4 Funktsionalism (1920-30.a.)................................................................
KORDAMISKĂSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kujunes 13-14 sajand lÀÀnemeresoome algkeele hĂ”imumurrete lĂ€henemise ja teistest hĂ”imumurretest eristumise tulemusel. Esimesed ĂŒlestĂ€heldused pĂ€rinevad 13.sajandist(sĂ”nu ja kohanimesid) . Kontakt oli indoeuroopa keeltega kust tuli ka palju laensĂ”nu. Taani hindamisraamat ja LĂ€ti Hendriku kroonika. 2. Eesti keele kirjeldamise algus: 17. ja 18. sajandi keelekĂ€siraamatud. 1637 Esimene grammatika, Heinrich Stahl  Misjonilingvistika. Pani aluse eestikeelsele protestantlikule kirikukirjandusele ja eesti vanemale kirjakeelele.Ăhtlustas keelekasutust, oli oma aja autoriteet. PearĂ”hk eesti ja saksa keele ĂŒhisjoontel. KorrapĂ€ratu kirjaviis, kuus ladina kÀÀnet. 1648 LĂ”una-eesti grammatika. Johann Gutslaff ,,Observationes Grammaticae circa linguam Esthonicam" . Pikk vokaal, palatalisatsioon, 5 kÀÀnet. 1660 PĂ”hja-eesti sĂ”nastik. Heinrich Gös
EESTI OLĂMPIAVĂITJ AD Patrik Edur RĂŒhm PK12-PE Alfred Neuland Alfred Neuland (10. oktoober 1895 Valga  16. november 1966 Tallinn) oli Eesti tĂ”stja, esimene eesti olĂŒmpiavĂ”itja. Neuland vĂ”itis kulla kaaluklassis alla 67,5 kilo Antwerpenis 1920 tulemusega 257,5 kilo. Pariisi 1924. aasta olĂŒmpiamĂ€ngudel sai Neuland hĂ”bemedali kaaluklassis 75 kilo. Ta kaotas Itaalia Carlo Galimbertile 37,5 kiloga tulemusega 455 kilo.Neulandi tulemused viiel eri alal olid maailmarekord 82,5 kilo ĂŒhe kĂ€ega rebimises, 90 kilo ĂŒhe kĂ€ega tĂ”ukamises, 77,5 kilo kahe kĂ€ega surumises, 90 kilo ĂŒhe kĂ€ega rebimises ja 115 kilo kahe kĂ€ega tĂ”ukamises. Neuland vĂ”itis maailmameistritiitli Tallinnas 1922. aastal. KarjÀÀri jooksul pĂŒstitas ta 12 maailmarekordit. Voldemar VĂ€li Voldemar VĂ€li Voldemar VĂ€li (10. jaanuar 1903 Kuressaare  13. aprill 1997) oli eesti maadleja, olĂŒmpiavĂ”itja 1928 ja -pronks 1936. VĂ€li esindas Eesti Vabariiki 3
Mati Unt 1944-2005 Nikita Pokatilo Deniss Lebedev 12k LĂŒhielulugu Mati Unt oli kirjanik, esseist ja lavastaja. SĂŒndis Tartumaal ametniku pojana Mati Unt LĂŒhielulugu Ta Ă”ppis 1951-1958 LeedimĂ€e koolis, lĂ”petas 1962. aastal Tartu 8. Keskkooli ning 1967. aastal TRĂ eesti filoloogia eriala. LĂŒhielulugu Unt töötas aastatel 1966-1972 Vanemuise teatris ning 1975-1981 Noorsooteatri kirjandusala juhatajana. Teater "Vanemuine" LĂŒhielulugu 1981Â1991 Noorsooteatris lavastajana ning aastatel 1992Â2003 oli Mati Unt Draamateatris lavastajana, pĂ€rast seda jĂ€i vabakutseliseks. *Aastal 1965 abiellus Unt Ela Tomsoniga. "Draamateater"
KULTUUR JA OLME Ăldharidus Eesti  hariduselu  iseloomulikuks  jooneks  kogu siis nĂŒĂŒd tuli Ôpilastel minna iga jĂ€rgmise aine viimase  Vene  aja jooksul  oli  selle  tugev tunniks  vastava  aine  klassiruumi  seda  andva ideologiseerimine  ja  tĂ”siasjade  moonutamine, Ă”petaja juurde. Ăpetajad vabanesid kohustusest halvemal  juhul  otsene  vĂ”ltsimine,  seda  eriti vedada  Ôppevahendeid Â ĂŒhest  ruumist  teise, humanitaarainetes. Kuid haridus traditsioonid Ă”pilased aga kaotasid koduklassi ja oma pingi. eesti koolis olid siiski tugevad, ja hĂ€id Ôpetajaid, PĂ€rast  lĂŒhiajalist  katsetust  11Âaastase rÀÀkimata andekatest Ôpilastest, leidus ka kĂ”ige Ă”ppeajaga  muudeti  kĂ”ik  NĂ”ukogude  Liidu raskema ideoloogilise surutise aegadel. keskkoolid  1964.  aastal  taas  10Âklas
Eesti olĂŒmpiavĂ”itjad Hannastiina Villand KK13-PE Ants Antson â SĂŒndinud 11. novembril Tallinnas â Endine kiiruisutaja â VĂ”itis IX taliolĂŒmpiamĂ€ngudel 1500 meetri kiiruisutamises kuldmedali â 11. veebruaril 1964 Oslos pĂŒsitas ta maailmarekordi â 1964 Eesti Aasta sportlane â 2001 Eesti Punase Risti 2. astme teenetemĂ€rk Gerd Kanter â SĂŒndinud 6. mail 1979 Tallinnas â Kettaheitja â 2008 OlĂŒmpiavĂ”itja, 2012 pronksmedali vĂ”itja â MaailmameistrivĂ”istlustel on vĂ”itnud nii kuld-, hĂ”be- ja pronksmedaleid â Universiaadil vĂ”itis kuldmedali â 2006 ValgetĂ€he 4. klassi teenetemĂ€rk â 2007, 2008 ja 2011 aasta meessportlane â 8. detsember 2008 anti talle Eesti OlĂŒmpiakomitee teenetemĂ€rk â 2009 ValgetĂ€he 1. klassi teenetemĂ€rk â 2010 Aasta KergejĂ”ustiklane Johannes Kotkas â 3. veebruar 1915 - 8. mai 1998 â Maadleja â 1952 OlĂŒmpiavĂ”itja Kreeka-Rooma maadlus, raskekaal âą 1953 hĂ”bemedal MaailmameistrivĂ”istl
KÔik kommentaarid