Seljavalud ja peavalu. Valu on ebameeldiv tunne ja emotsionaalne kogemus, mis on seotud tegeliku või võimaliku koekahjustusega või kirjeldatud koe kahjustusena. Valu on alati negatiivne emotsioon. Kestvuse järgi: Äge peale oppi näiteks jms. valuravi hästi välja töötatud. Patsiendi enda poolt manustatav kogus (siiski piiranguga). Krooniline valu, mis kestab kauem kui mõistlik valu ette näeb (iga valu või juhtumi korral eri kriteeriumid). o Seljavalu üle 12 nädala o Peavalu üle 15 päeva kuus Patofüsioloogia: sama koht pidevalt vs mõni muu koht. Valu põhjused: Valu reaktsioon kaitseb meid Perifeerne ärritus Valu tundmine eluliselt oluline, ajus seetõttu suur osa pühendunud valu tundlikkusele. Nahal ärritus -> impulsid seljaajusse -> üli kiirelt peaaju poole (iga piirkonna jaoks on ka ajus eri piirkond, seetõttu meie reageering kiire ja ka arusaam, kus täpselt
1 Lahemaa Tervisekool 2007 REFERAAT ,,Alaselja vaevused" Kadri ja Valdo Herzmann ,,Täna peame endale ausalt tunnistama, et me ei tea, miks inimestel selg valutab. Küll teame seda, et 90%-l juhtudest on seljavalu iseparanev ning kõiksugu meditsiinilised ja mittemeditsiinilised ,,nipid" selle paranemise kiirendamiseks on teaduslikult tõestamata".1 Katrin Gross-Paju Neuroloog, meditsiinidoktor Lääne-Tallinna Keskhaigla Närvihaiguste Keskuse juhataja Lahemaa Tervisekool 2007 Valdo Herzmann Referaat ,,Alaselja vaevused" Kadri Herzmann
Metoodika peab olema teaduspõhine KKT (kognitiiv-käitumisteraapia) efektiivne enamike häirete ravis Patsiendid loovad hüpoteese maailma, iseenda ja tuleviku kohta, baseerub kriitilisel ratsionalismil (Popper 1959) Kognitiiv-käitumusliku teraapia üldprintsiibid Ravi planeerimise aluseks on individuaalse juhtumi kontseptualiseering sekkutakse häire säilimismehhanismi patsiendile õpetatakse teraapia tehnikaid uute oskustena patsient teeb kokkulepitud kodutöid teraapia on lühiajaline ja ettepoole suunatud ebakohast käitumist hinnatakse, modifitseeritakse kohasemaks käitumiseks modifitseeritakse ja uskumuste sisu, käitumist Uurimismeetodid neuroloogias Kliiniline hinnang Kaebused o Aeg o Haiguskriitika o Anamnees (Haiguse tekke-/eellugu) võib olla ainuke diagnoosimise meetod Peavalu Lähedaste hinnang Korduvad uuringud
ja Pärnus Merje Luugi juhendamisel. Sünnitus koosneb neljast erinevast etapist. 1) avanemisperiood (emakakael pehmeneb ja avaneb) 2) siirdumine e üleminekuperiood 3) väljutusperiood (laps laskub sünnitusteedesse ja sünnib) 4) väljutatakse platsenta ja lootekestad. Sünnitus algab igalühel erinevalt. Enamasti annavad sünnitusest märku tuhud e kontraktsioonid, mis meenutavad "päevade" valusid, seljavalusid, nimmepiirkonna valusid või kubemevalusid. Valud muutuvad korrapärasemaks, tihedamaks ja nende kestus pikemaks. See on märk emakakaela avanemisest. Rütmilised emakalihaste kokkutõmbed lükkavad last alla, suruvad tema pead vastu emakakaela, mille tulemusena emakakael lüheneb, õheneb ning avaneb. Kuni valud "lubavad", tee oma igapäevaseid toimetusi edasi. Kui valud intensiivsemaks muutuvad, otsi meelepärasemaid asendeid (kummuli hernekotil või padjakuhja najal, käpuli...), liigu ringi. Valude ajal on abiks ka puusade hööritamine
keemiaravi, kiiritusravi. Noortel patsientidel tüviraku siirdamine. Viimastel aastatel on klassikalise keemia ja kiiritusravi kõrvale lisandunud bioloogiline ravi: alfa interferooniga ja antikehadega. Kõrvetised ja refluks? REFLUX- maosisu tagasivool söögitorusse. Tekib juhul kui maosisu tagasivoolu sagedus ja maht põhjustab haigussümptomeid ja/või söögitoru limaskesta kahjustust. Välja on toodud söögitoru sulgurlihase normist sagedasem lõõgastumine. On kroonilise ja taastekkiva kuluga. Mao ülihappesus (põletik ja helikobakter) - soovitused haigele? GASTRIIT: mao limaskesta põletik. Närvisüsteemi pingete ja häirete ning vale toitumise tagajärg. Toimub mao limaskesta vereringe häire ja tekib põletik. Raskustunnne, kõrvetised, valu vasaku roidekaare all ( öösel, peale sööki) iiveldus, oksendus, kõhupuhitus, kõhukinnisus. Valud võivad olla väga tugevad. Dgn saadakse kaebustega, endoskoopial, biopsiaga
(luukasvaja)- tekib teadmata põhjuste tagajärjel ning osteoporoos, millel võib olla seos vananemisest tingitud muutustega. Ka nende haiguste puhul on füsioterapeut ravimeeskonna 2 Skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia Doris Vahtrik liige. Vaatamata sellele, et iga patsient erineb oma haigusest tingitult, esinevad haigetel sarnased sümptomid ning füsioteraapias kasutatavad tehnikad võivad olla erinevate patsientide juures samad. Nagu välja toodud- mõned sümptomid erinevad haiguse spetsiifilisusest tigituna, kuid paljud probleemide nagu valu, turse, lihaste nõrkuse ja funktsioonihäire ravi kattub teiste ortopeedilistest haigustest tingitud probleemide raviga. Kaasasündinud (kongenitaalsed) ja pediaatrilised ortopeedilised probleemid
Ülenurme Gümnaasium Migreen Referaat Koostaja: Liis Pirnpuu, 12.a Juhendaja: Evelyn Kostabi Ülenurme, 2009 SISSEJUHATUS Valisin teema migreeni, kuna mul on endal on tihti olnud probleeme peavaludega ja olen selle probleemiga palju tegelenud ka väljaspool kooli. Kartsin, et ka minu peavaludega võib seotud olls migreen ja tahtsin sellest haigusest lähemalt teada saada kuidas seda diagnoosida, millised on selle haiguse tüübid ja ravimid. Peavalud ja migreen on inimkonda piinanud juba aastatuhandeid. Igaüks meie hulgast kannatab vahel peavalude all. Migreen on üks enimlevinuim peavalu tüüp. Juhul, kui inimestel esinevad tihedad peavalud, kiputakse kohe arvama, et tegemist on migreeniga, kuna see on peavalutüüpidest levinuim. Tegelikuks põhjuseks võib olla, aga pingetest tingitud peavalu. Referaadi allikateks kasutasin tunnustatud raamatuid ja veebisaite, mis on ikka üle vaadatud j
SISUKORD SISUKORD 1. FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMING 2. ELUKAAR: SEOS FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMINGUGA 2.1. Väikelapse ja lapseiga 2.2. Murde- ja täiskasvanuiga 2.3. Vanurid 3. FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMINGUT MÕJUTAVAD TEGURID 3.1. Bioloogilised tegurid 3. 2. Pühholoogilised tegurid 3.3. Sotsiokultuurilised tegurid 3.4. Keskkonnategurid 3.5. Poliitilis- majanduslikud tegurid 3. ÕENDUSE INDIVIDUALISEERIMINE FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMINGUS 4. SUHTLEMINE 5. SUHTLEMISE ELAMISTOIMING 6.1. Elukaar: mõju suhtlemisele 6.2. Suhtlemisprotsess 6. SUHTLEMISE ELAMISTOIMINGUT MÕJUTAVAD TEGURID 7.1. Bioloogilised tegurid 7.2. Psühholoogilised tegurid 7.3. Sotsiokultuurilised tegurid 7.4. Keskkonnategurid 7.5. Poliitilis majanduslikud tegurid 7. AKTUAALSETE JA POTENTSIAALSETE PROBLEEMIDE IDENTIFITSE
Eritamine Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 2016 a Eritamise mõiste Eritamine on elamistoiming, mida kõik inimesed sooritavad kõrvalekaldumatu regulaarsusega kogu elu jooksul. Eritamisprotsess on oluline, eemaldamaks toimuvad ainevahetuse jääkprodukte. Eritamise produktide all mõistame antud käsitluses rooja ja uriini. Eritamist mõjutavad tegurid Bioloogilised tegurid Uriini eritamise põhieesmärk on vabaneda organismile mittevajalikust vedelikust ja lahustunud keemilistest ainetest. Rooja eritamise eesmärk on vabastada organism mitteseeduvast tselluloosist ja imendumata jäänud toidust. Uriineritus, erinevalt roojaeritusest, toimub ööpäevaringselt, kuigi magamise ajal üriini produtseerimine aeglustub. Eritamist mõjutavad tegurid Psühholoogilised tegurid Eritamisega seotud rohkete oskuste omandamiseks on vajalik intellektuaalsuse minimaalne tase. Inimeste hoiakud ja arusaamad
perifeerias. Tsüanoos e. sinikus – tekib nahas ja limaskestades venoosse hüpereemia korral. Nahk on jahe ja omandab sinaka varjundi. Sinikust, mis tekib jäsemete perifeersetes osades, sõrmedes ja varvastes, nimetatakse akrotsüanoos.Südamepuudulikkuse, kopsuemfüseemi korral. Düspnoe-kellel esineb? Rauapuudusaneemia korral koormusdüspnoe, KOK-i puhul pingutusel, müokardi infarkti puhul, ägeda ja kroonilise südamepuudulikkuse korral. Uurimismeetodid: EKG, sonograafia, endoskoopia. ELEKTROKARDIOGRAAFIA – (EKG) on südames tekkivate elektriliste nähtuste graafiline registreerimine keha pinnalt. Rahuolekus on südamelihase rakud polariseeritud ehk laetud negatiivselt. Südamelihaserakkude aktiviseerumisel tekib elektriline ärritus ja toimub depolarisatsioon. Sellega kaasneb kontraktsioon. Erutuse taandumist nimetatakse repolarisatsiooniks
Võib esineda ka kohupiimasarnast voolust. Kubeme seenhaigus Haigus tunnus: äärest punetava selgepiirilise vallitaolise servaga rõngas. Kandidiaas nahavoldi piirkonnas Haigust iseloomustab ühtlaselt punetav ja sageli leemendav laik. Laigu servades võib esineda nn. satelliitkoldeid. Kandidiaas suu nurgas 5 Haigust iseloomustab valkjas katt, punetus ja valulikud lõhed. Värviline kliiketendustõbi Tegemist on kroonilise pindmise naha seenhaigusega. Rinnakul, seljal ja kaelal esinevad ümmargused, pruunikas-roosad või valged laigud. Peanaha seenhaigus, rahvasuus nn."kassihaigus" Loomadelt, peamiselt kassidelt ja koertelt, saadud nakkus, mis võib alata nahalööbega katmata kehapinnal. Haigus võib levida peanahale, kus tekivad madalalt murdunud juustega laigud. Tüüpilise haiguspildi korral ei teki jalgade seenhaiguse diagnoosimisel probleeme. Diagnoosi
jooksmine kõval pinnasel; jooksupinnase muutmine; kõrge kannakapiga jalanõu; pöiavõlvi lamenemine; pingul ja lühenenud säärelihased; korduvad hüppeliigese vigastused; ülemäärane kehakaal. Sümptomid: koormusel kannakõõluse piirkonnas; jooksu ajal võib valu väheneda, pärast jooksu tugevneda; valu on tugev hommikul ja pärast pikka istumist; valu trepist tõusmisel; katsudes kõõluse alguskoht ja kuni 2-3 cm kõrgemalt valulik; kõõluse ümber turse, võib esineda punetus; kroonilise põletiku korral tekivad kõõluse ümber väikesed paksendid. Ennetamine: koormata jalga võimalikult vähe; vajadusel tegeleda ajutiselt teiste spordialadega; venitusharjutused enne ja pärast jooksukoormust; vältida jooksu vahelduval maastikul (mägedes); pehme ja painduva tallaga jalatsid, ortopeedilised abivahendid. Paradenoniit. E. Kõõluse ümbruse põletik. Valu igasugusel kõõluse koormamisel ja ägeneb väsimisel. Katsudes valus
analoogne füüsikalise teooria mõistet kasutamise ja rakendamisega. Loogilise biheiviorismi kriitika. Psühholoogilisi väiteid ei saa tõlkida väideteks käitumise ja füüsikaliste protsesside kohta. Tsirkulaarsuse probleem: antud vaimuseisundit saab parimal juhul taandada käitumisele vaid teisi vaimuseisundeid vaikimisi eeldades. Käitumine pole vaimusündmuse esinemiseks ei piisav ega tarvilik tingimus. On juhtumeid, kus isikul on valus, aga ei väljendata seda käitumises(pole piisav) või inimene käitub nagu oleks valus, aga tegelikult ei ole(pole piisav). Biheiviorismi järgi puudub vaimuseisundite ja käitumise vahel põhjuslik seos. Peab lükkama tagasi arusaama, et vaimuseisundid põhjustavad käitumist. Käitumusliku analüüsi kitsikus. Biheiviorismi järgi on seos vaimuseisundi ning käitumise vahel paratamatu või analüütiline. Probleem: on võimatu seada vaimuseisundeid rangesse vastavusse käitumisega.
närvierutuse juhtimine piklikajju. Saab alguse Tagumiselt väädilt II neuroni kehad piklikajus ristumine SII ÜHINEVAD spinotaalamiline ja bulbotalaamilne : ajusillast erutuse juhtimine ajukoorde. Saab alguse ajusillast (spinotalaamiline ja bulbotalaamiline trakt ühinevad) sealt edasi talamusse (III) neuron sealt sisekihnuni ja lõpuks jõuab ajukoorde. Kahjustussündroomid · Perifeerse närvi kahjustus koos tundehäirega esineb motoorikahäire, sageli kaasnevad valud, tundehäire süveneb distaalselt. Põhjustavad: polüneuriit, kompressioonisündroomid (survest närvile), trauma. · Närvipõimiku kahjustus kõigi tundlikkuse liikide hüpesteesia (puutetundlikkuse vähenemine) või anesteesia vastaval innervatsioonialal ja valud. Põhjustavad: kompressioonisündroomid, trauma. · Närvijuure kahjustus tundehäired radikulaarsetes tsoonides, kahjustab kõiki tundlikkuse liike ning lisandub valu. Põhjustavad: radikulopaatia, polüneuropaatia, herpes.
(liigespõletikud), artroosid, lihaspinge, rasvumine, akne. Punktmassaaz ehk akupressuur on traditsiooniline idamaade massaaz, mis seisneb sõrme abil surve avaldamises bioaktiivsetele punktidele. Kasutusel on ka mehaanilisi abivahendedi. Akupressuuripunkte mõjutades kiirendatakse keha loomulikku enesetervenemist. Punktmassaazi loetakse nõelravi eelkäijaks. Punktmassaaz näidused: peavalu, artriid, külmetushaiguse, gripp, unetus, seljavalu, depressioon jne. 5 Krüoteraapia ehk külmaravi Külma kasutatakse enamasti vigastuste varajases ravis, eriti efektiivselt aga akuutsete traumade esmaabis. Külmaprotseduure korratakse kahel esimesel haiguspäeval 10-12 korda. Enim kasutatud külmaraviviisid on külm vesi, külmakotid, külmaspreid, jää, lumi ning külmageelid.
tugevusega, kiirgub selga või kõhtu, tekib äkiline kahvatus ning minestamine. · Kui äkki rindu löödud valuga kaasub tugev hingeldus. Kiirabi oodates saad haiget aidata järgmiselt: · Anna haigele kõige mugavam asend, milles tal on kõige kergem hingata. · Vabasta haige kaelus, nööbi lahti ülearused riided, mis suruvad või pigistavad teda. · Anna haigele temele väljakirjutatud rohtu valude vastu rinnus (nt nitroglütseriin) · Ära anna haigele süüa ega juua. · Kui haige seisund veelgi halveneb, helista tagasi 112. 5. Bronhiaalastma tunnused ja esmaabi Bronhiaalastma on hingamisteede põletikuline haigus, mille korral tekib erinevate ärritajate mõjul hingamisteede ahenemine ja hingamise raskenemine. Astma avaldub hingematmishoogudena, mis on tingitud bronhiseinades olevate silelihaste
neist on suus olev halb maitse ja lõhn, mis tuleneb nn. "mandlikorkidest"), pidev või episooditi esinev kurguvalu, kaela lümfisõlmede suurenemine ja üldine väsimus, isutus Üsna sageli esineb tonsilliidi ägenemist (kõrge palavikuga ja tugeva neelamisvalulikkusega haigestumine) üle 2-3 korra aastas. Dgn: vaatlus, põhjalik anamnees, AOS-tiiter. Ravi: Iga ägeda tonsilliidi järgselt lümfaatilne kude hävib ja atrofeerub. Tulemuseks on sidekoelised mandlid, mis tuleb eemaldada - kroonilise tonsilliidi puhul on ainsaks efektiivseks ravimeetodiks tonsilektoomia. Sage hommikune mööduv kurguvalu on ka kr. tonsilliidi sümptom. 8. Peritonsillaarne abstsess e mandlitagune mädanik: kliiniline pilt ja ravimeetodid Tavaliselt neelata ei saa, kaasub kõrge palavik. ,,Kuuma kartuli jutt", suu läheb lahti vaid cm jagu, sest mälumislihased on valu tõttu kontraheerunud (ja mehhaaniline piiratus). Lümfadenopaatia. = mädakogumis peritonsillaarselt, kujuneb ägeda
neist on suus olev halb maitse ja lõhn, mis tuleneb nn. "mandlikorkidest"), pidev või episooditi esinev kurguvalu, kaela lümfisõlmede suurenemine ja üldine väsimus, isutus Üsna sageli esineb tonsilliidi ägenemist (kõrge palavikuga ja tugeva neelamisvalulikkusega haigestumine) üle 2-3 korra aastas. Dgn: vaatlus, põhjalik anamnees, AOS-tiiter. Ravi: Iga ägeda tonsilliidi järgselt lümfaatilne kude hävib ja atrofeerub. Tulemuseks on sidekoelised mandlid, mis tuleb eemaldada - kroonilise tonsilliidi puhul on ainsaks efektiivseks ravimeetodiks tonsilektoomia. Sage hommikune mööduv kurguvalu on ka kr. tonsilliidi sümptom. 8. Peritonsillaarne abstsess e mandlitagune mädanik: kliiniline pilt ja ravimeetodid Tavaliselt neelata ei saa, kaasub kõrge palavik. ,,Kuuma kartuli jutt", suu läheb lahti vaid cm jagu, sest mälumislihased on valu tõttu kontraheerunud (ja mehhaaniline piiratus). Lümfadenopaatia.
Mediaator ei jää sünapsipilusse, vaid ta likvideeritakse ja sellega erutusülekanne katkeb Neuroloogilise haige uurimine. Haige küsitlemise eesmärgiks on saada ülevaade tervisehäirest ja sellega kaasuvatest probleemidest laiemalt. Üksikasjalikku anamneesi võtmist on keerukas sõnastada, sest see sõltub alati haigest ja tema kaebustest, patsiendi haritusest, oskusest oma vaevusi väljendada. Neuroloogilise haiguse korral on tihti oluline ka see, kuivõrd patsient suudab kontakteeruda. Oluline on arsti oskus küsitleda üksikasjalikult, kuid delikaatselt, mittepealekäivalt ning soov saada aru haiguse olemusest. Küsimused tuleb haigele esitada, lähtudes kindlast neuroloogilisest sündroomist või oletatavast haigusest. Kaebused tuleb jäädvustada võimalikult haige sõnastuses. Vajadusel võib pakkuda ka mõned vastusevariandid või kirjeldused, kuid seejuures ei tohi haigele "sõnu suhu panna". Vahel tuleb haiget vastamisel
abreaktsiooni tulemusena. Somatoformsed häired On püsivad kehalised kaebused, kuigi orgaanilist kahjustus ei leita ja kliiniliste testide näidud on normis. Kui kehalised häired esinevadki ei seleta need piisavalt sümptomite iseloomu ega ulatust, kaasuvat distressi ega ülemäärast hõivatust. Kui sümptomite algus on seotud ebameeldivate elusündmuste, raskuste või konfliktidega, tõrgub patsient psühholoogilisi seletusi omaks võtmast. Somatisatsioonihäire Somatisatsioonihäire korral on patsiendil väga mitmekesised, korduvad ja sageli muutuvad kehalised sümptomid. Diagnostilised juhised: 1. Vähemalt 2 aastat kestnud palju väga mitmekesiseid kehalisi sümptomeid, millele ei ole leitud somaatilisis seletusi 2. Patsient püsivalt ei nõustu arstide arvamusega, et sümptomid pole kehalised 3. Sümptomid ja nendest tulenev käitumine on kahjustanud sotsiaalset ja
Tartu 2013 Sissejuhatus Sooritasin ,, Geriaatrilise õendusabi " praktika SA TÜK Uroloogia ja neerusirdamise osakonnas alates 08.04.2013.a. kuni 10.05.2013.a. Geriaatrilise õendusabi praktikat juhendasid: Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õpetaja Erle Remmelgas ja Uroloogia osakonna õde Piret Pennar. Akadeemilise õendusloo haigeks valisin eesnäärme healoomulistkasvajat põdeva eaka meespatsiendi kellel on olnud mõned varasemad kokkupuuted haigla statsionaarse raviga. Patsient hospitaliseeriti plaaniliselt eesnäärme resektsiooniks. Oli huvitav jälgida, kuidas inimene leppis oma haigusseisundiga ja tegi haiglas olles kõik, et oma seisundit parandada. Patsient järgis kõiki tervistavaid juhendeid ning nõuandeid, mida talle jagas arst ja õde. Andmed patsiendi kohta 1.Üldandmed · Mees · 1950 a, vanus 63a. · Tartu linn · Vanaduspensionär · Haiglas viibimise aeg 09.04.2013.a.- 15.04.2013.a. · Mina jälgisin patsienti 09.04
olukorrad, näiteks abielupaari kaugenemine teineteisest aegamööda. Teisisõnu on depressiooni psühholoogiline vallandaja äkiline ning ka ilmne või järkjärguline ja varjatud tegur. Igal juhul on päästikuks konkreetne elumuutus. Psühholoogilise depressiooni sümptomid on puhtalt psühholoogilised/emotsionaalsed. Inimese bioloogilisele funktsioneerimisele see mõju ei avalda. Bioloogilised depressioonid: Selle vallandab mingi füüsiline muutus organismis, mitte aga elumuutus või valus kogemus. Sellepärast tundub bioloogiline depressioon tulevat nagu välk selgest taevast. Bioloogiliste sümptomitega psühholoogilised depressioonid: Sellesse rühma kuuluvad paljud inimesed, segatüüpi depressiooni vallandab mingi kindel sündmus. Nii psühholoogilise kui bioloogilise depressiooni puhul võib tekkida lisasümptomeid: ·lühimälu häired ·keskendumisraskused ·liigne muretsemine oma tervise pärast ·ülitundlikus ·mõnuainete kuritarvitamine ·tihedad paanikahood
Inimene reageerib kaotusele leinaga täpselt nii, nagu haav jookseb verd. Elult hoope saades öeldakse sageli: "Mul on depressioon." Kuid tähtis on meeles pidada, et kurbus ei tähenda alati depressiooni. Kliiniline depressioon erineb tavalisest kurvameelsusest viiel moel: Depressioon on piinavam. Depressioon kestab kauem. Depressioon segab inimese igapäevaelu Depressioon on destruktiivne emotsioon (erinevalt leinast, mis on valus, kuid mis viib tervenemisele). Depressioon on tavaliselt midagi muud kui lihtsalt piinav tunne. Depressioon kujutab endast sündroomi või sündroomikimpu, mis on seotud probleemidega inimestevahelistes suhetes, käitumises, mõtlemises ja bioloogilises talitluses. Täiemõõduline kliiniline depressioon pole sugugi haruldane nähtus. See tabab mingil eluhetkel iga viiendat inimest; iga viieteistkümnendat nii rängalt, et ta vajab haiglaravi.
viia võhiklus meditsiiniterminite alal. Haigele koju kutsutud arst helistab välja kiirabi ja teatab diagnoosiks „Melaena“ (verine väljaheide). Häirekeskuse töötajale on see sõna tundmatu ja ka tema arvutis puudub meditsiinisõnaraamat. Ebameeldivas olukorras töötaja üritab leida arsti, kuid kohalik arst on välja läinud. Dispetšer otsustab kohale saata kopteri. Helikopteri meeskond on muidugi hämmastunud, kui patsient neile omal jalal vastu kõnnib, kott käes, ja ulatab arsti saatekirja: „Võib käia, palun viia lähimasse kirurgiahaiglasse.“ 1.1. Meditsiinilised oskussõnad Inimkeha tasandid Inimkeha saab käsitleda kolme telje suhtes: horisontaal vertikaal sagitaal Liikumised: flektsioon – painutamine ekstensioon – sirutamine pronatsioon – käelaba/pöia pööramine pihuga/tallaga allpool
Tervisekäitumine. Seksuaalsel teel levivad haigused (tüüpilisem tunnus igale soovit fotod) . Riskikäitumine ja selle põhjused. Kuidas (ja millised) saab noorsootöötaja viia teadmised nooreni? TERVISEKÄITUMINE- käitumine, mida inimesed võtavad ette oma tervise parandamiseks ja heaolu suurendamiseks; haiguste ennetamiseks ja avastamiseks; või oma tervise kahjustamiseks. Meditsiiniteenuste kasutamine, nt arstlikud kontrollid, vaktsineerimine, sõeluuringud. Arstilt saadud soovituste ja ravireziimi järgimine, nt toitumissoovitused, diabeedi või kõrgvererõhutõvega seotud ettekirjutused. Iseseisvalt sooritatud tervisekäitumised, nt toitumine, kehaline aktiivsus, suitsetamine, alkoholi liigtarvitamine, riskiv seksuaalkäitumine. Viimase saja aasta jooksul on vähenenud ägedate nakkushaiguste (tuberkuloos, leetrid, lastehalvatus) esinemine seoses ravi paranemisega ja avalike tervisestandardite muutustega (prügimajandus, kanalisatsioon),
on see tunnuseks haigusest. Holistlikus lähenemises ei saa inimese tervislikku seisundit lahutada tema enda arvamusest selle kohta (eelmise vaate puhul piisas füüsilisest läbivaatusest, inimese enda seisukoht polnud oluline). Kui biostaatilise lähenemise eesmärgiks oli haiguseelse olukorra (tervise) taastamine, siis siin aidatakse patsiendil läbimõtestada oma elu selle haigusega (kui nt kroonilise haiguse puhul pole täielik tervenemine võimalik). Nii ei pruugi tagajärjeks alati olla tervenemine, kuid on võimalik taastada patsiendi terviklikkust, mida haigus algselt ohustas. Mitmed vaidlused inimese olemuse üle (ja sellest tulenevate rakenduste üle meditsiinis) taanduvad küsimusele ihu ja hinge omavahelisest suhtest. Järgnevalt vaatame, kuidas seda suhet on püütud lahendada. 1
Üld- ja sotsiaalpsühholoogia Lugemismaterjali: 1) Henry Gleitman „Psühholoogia“ 2) P. Zimbardo „Psychology: core concepts“ Psühholoogia – käitumiste ja psüühiliste protsesside teadluslik uurimine ● Agressiivse emotsiooni (nt. viha) väljaelamine võib tekitada seda tegelikkuses juurde, mitte maha rahustada. Psühholoogia juured ● Filosoofia ja religioon - vana-kreeka ja rooma: ideed teadvuse kohta; meele ja emotsioonide olemus; tajud ja välise maailma tõlgendamine. Platon – moonutatud reaalsuse ideed ● Shamanism ● Budismi õpetused ● Keskaeg – „pime ajastu“ ● Uus aeg ja renessanss Decartes – pakkus välja, et inimese käitumine ja tajud sõltuvad närvisüsteemi tööst ● Teaduslik alguspunkt 1879 – esimene teaduslik labor Saksamaal (asutaja W. Wundt)
TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja
Agraafia- kõne täielik häiritus Aleksia- lugemise täielik häiritus Motoorse afaasiaga patsiendil on raske sõnu leida ning kõne on aeglane ja vaevaline. Laused on lihtsad, taandudes mõnikord üksikutele sõnadele, osa sõnu jäetakse vahele või neid kasutatakse valesti. Selline afaasia esineb eriti neil, kellel on kahjustused Broca piirkond, millel on oluline osa kõne kavandamisel. Sensoorse afaasia puhul võib patsient soravalt kõnelda, kuid tema jutt ei tähenda suht sageli suurt midagi, sest häälikud ja sõnad võivad olla ära vahetatud, ilma, et patsient ise sellest aru saaks. Põhjuseks on kõnest arusaamise häire. Seda sorti häire esineb Wernicke piirkonna kahjustuse puhul. 38. Arvutusvilumuste häire Düsmaatik on see kellel on arvutusvilumuste häire. Esineb arvutamisvilumuse häiret üksjagu, kuigi lugemis- ja õigekirjaoskuse häire on rohkem levinud. Häiret on võimalik
Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks Tundlikkuse juhteteed I – I neuroni keha (spinaalganglionis, seljaaju segment, tagumine juur, närvipõimik, perifeerne närv). Tundlikkuse juhteteed II – vt slaidi külgväät, eesmine väät, tagumine väät(seljaaju, piklikaju). Tundlikkuse juhteteed III – ajukoor, sisekihn, talamus, ajusild. Kahjustussündroomid – perifeerse närvi kahjustus (koos tundehäirega motoorikahäire, sageli kaasnevad valud, tundehäire süveneb distaalselt, üksiku närvi kahjustusel konkreetse innervatsiooniala tundehäire, trauma). Närvipõimiku kahjustus (kõigi tundlikkuse liikide hüpesteesia v anesteesia vastaval innervatsioonialal, valud, kompressioonisündroomid, trauma). Närvijuure kahjustus(tundehäired radikulaarsetes tsoonides, kõik tundlikkuse liigid, valu, radikulopaatia, herpes zoster). Seljaaju tagaservade kahjustus (dissotsieeritud tundlikkusehäire-temperatuuri ja valutundlikkus,
ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin ESMAABI ÕPPEMATERJAL Koostanud: Esmaabi õpetaja Marju Karin "TALLINN 2007" ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin SISUKORD 1. ESMAABI EESMÄRGID ......................................................................................3 1.1. SÜNDMUSPAIGA HINDAMINE.....................................................................3 1.2. LIIKLUSÕNNETUSED .....................................................................................3 1.3. PRIORITEETNE TEGEVUS ESMSAABI OSUTAMISEL..............................4 2. ABIKUTSE ESITAMINE HÄIREKESKUSELE (112) KUIDAS KUTSUDA KIIRABI?.......................................................................................................................4 2.1. ABISTAMISE ALGORITM, KANNATANU HINDAMINE..........................5 3. VEREJOOKSUD..........................................................
vaid sellepärast, et elad. See asi ootab sind ka pärast paranemist; terveks saades oled sa põgenenud mitte surma, vaid haiguse eest. (7) Tuleme nüüd tagasi selle tõelise ebameeldivuse juurde: haigusega kaasuvad suured piinad. Kuid need teevad talutavaks vaheajad. Sest ülimale valule tuleb peagi lõpp. Valu ei saa kellelgi olla väga suur ja samaaegselt kestev. Nõnda on korraldanud meile ülisõbralikult meelestatud loodus, et valu on tema tahtel kas talutav või lühike. (8) Suurimad valud on võimalikud kõige õrnemates kehaosades; soontes, liidustes ja muudes tundlikes osades hakkab pööraselt valutama, kui hädad koonduvad väiksemale alale. Kuid need osad muutuvad kiiresti tuimaks, kaotades valu enese läbi valutunde; kas siis sellepärast, et eluvaim pärast loomuliku ringkäigu takistumist ja halvaks muutumist kaotab oma jõu, tänu millele püsib ta ise ja annab meilegi endast märku, või seetõttu, et riknenud vedelik, mitte leides enam kokkuvoolamiseks
4. MAANIA · Maania on raske meeleoluhäire,mida iseloomustavad meeleolu ülemäärane tõus või ärrituvus,kõrgenenud enesehinnang,mõttetegevuse kiirenemine ja lausa ekstaasi sattumine,vähenenud unevajadus,kõnevool,liigne familiaarsus,kergesti erutatavus ja kasvanud toimekus või rahutus,mis võivad olla tülikad.Maniaki meeleolu on lõbus ja optimistlik,ta veiderdab ja naljatab ning on oma liigutustes üliaktiivne.Ehkki patsient on tähelepanelik,lendavad ta mõtted ühelt asjalt teisele,mistõttu ta on rahutu ja kannatamatu.Maania on traditsiooniliselt moodustanud ühe poole klassikalisest maniakaal-depressiivsest vaimuhaigusest,mille nimeks on tänapäeval bipolaarne meeleoluhäire. 5. AGRESSIIVSUS · Agressiivsus on käitumisviis,mille eesmärgiks on kahju tekitada.See ei ole terviklik haigus ega sümptom,vaid selle taustaks võib olla mitmeid eri tüüpi tegureid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
