Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ 11 2.1. Ehitusmaterjalide füüsika
Torude painutamine ja valtsimine Painutatakse tõmmatud ja kuivatatud terastorusid ning värvilistest metallidest ja nende sulamitest torusid. Olenevalt materjalist, painutatakse painutusraadiusest ja toru läbimõõdust painutatakse torusid täidetult või ilma täitmata. Täidis kaitseb painutamisel toru seinu kardude ja kortsude moodustumise eest paindekohtades. Täidisena kasutatakse hästi kuivatatud peenikese jõeliiva või sulakampolit, mis valatakse torusse. Painutamise kvaliteet sõltub painutamisraadiuse õigest valikust, mis omakorda sõltub toru läbimõõdust, seinapaksusest ja materjalist. Terasest ja duralumiiniumist torudel kuni 22mm võetakse painutamisraadius võrduks toru kahe välimise läbimõõduga. Torudel läbimõõduga üle 20mm on R min = 3D Väikese läbimõõduga torusid , millel on suurem painderaadius, võib painutada külmalt. Toru üks ots suletakse tihedalt puidust korgiga, teise kaudu aga täidetakse toru liivaga.
kaldvaltsimist c. pikivaltsimist kalibreeritud valtsidega d. ristvaltsimist Question 30 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Remove flag Question text Horisontaal-stantsimismasinail ei ole võimalik valmistada järgmisi detaile: Select one: a. c b. b c. d d. a Question 31 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Metallide survetöötluses on pidevprotsessiks Select one: a. lehtstantsimine b. sepistamine c. valtsimine d. vormstantsimine Question 32 Incorrect Mark 0.00 out of 1.00 Remove flag Question text Kõik lehtstantsimise operatsioonid teostatakse pressi ühe töökäigu jooksul ühes tööpositsioonis kasutades Select one: a. lihttoimestantse b. järjestiktoimestantse c. koostoimestantse d. koostoimestantse Question 33 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text
Küsimus 34 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Pressimise põhilisteks eelisteks võrreldes valtsimisega on Vali üks: a. väiksem omahind b. tööriistade suurem püsivus c. suurem täpsus ja venitustegur d. suurem tootlikkus Küsimus 35 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Remove flag Küsimuse tekst Loetlege survetöötlemise pidevmeetodid (pidevad survetöötlusprotsessid) Vali üks: a. valtsimine b. vormstantsimine c. lehtstantsimine d. rotatsioonvormimine Küsimus 36 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Millist (milliseid) lehtstantsimisoperatsioone kasutades toodetakse kausikujulisi tooteid? Vali üks: a. vedelikuga lehtstantsimine b. vormimine venitamisega c. reljeefstantsimine d. sügavtõmbamine Küsimus 37 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst
Küsimuse tekst Milliseid seadmeid kasutatakse ainult lehtstantsimisel? Vali üks: a. sepavaltse ja rotatsioonsepistusmasinad b. rõngavaltspinke c. vasaraid ja presse d. impulss-stantsimisseadmeid Küsimus 19 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Mitte märgistatudMärgista küsimus Küsimuse tekst Loetlege survetöötlemise pidevmeetodid (pidevad survetöötlusprotsessid) Vali üks: a. vormstantsimine b. valtsimine c. lehtstantsimine file://localhost/C:/Users/Sants/Desktop/TT%C3%9C/2.%20semester/Konstruktsioonimaterjalide%20tehnoloogia/test/Test%2... 7.05.2014 16:42:21 Test 4. Survetöötlus Page 6 d. rotatsioonvormimine Küsimus 20 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Mitte märgistatudMärgista küsimus Küsimuse tekst Õmbluseta torude tootmiseks kasutatakse
Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. Materjalide omadused ..........................
Vali üks või enam: a. Avardamine b. Plankimine c. Pressimine d. Hõõritsemine Küsimus 6 Osaliselt õige Hinne 2 / 4 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline neist on tripingi kinnitusrakis? Vali üks või enam: a. Spindel b. Kruustangid c. Padrun d. Torn Tagasiside 1 Küsimus 7 Õige Hinne 4 / 4 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised neist on mahtvormimise tüübid? Vali üks või enam: a. Sepistamine b. Pressimine c. Valtsimine d. Tõmbamine Küsimus 8 Õige Hinne 4 / 4 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised neist on lehtmetalli töötlemise protsessid? Vali üks või enam: a. Tõmbamine b. Treimine c. Painutamine d. Lõikamine Küsimus 9 Õige Hinne 4 / 4 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis seade on pildil? Vali üks: a. Tsentriteta ümarlihvpink b. Ümarlihvpink c. Tasalihvpink d. Universaallihvpink Küsimus 10 Õige Hinne 4 / 4
rabe. Kasutatakse näit. kuullaagrite valmistam. Kui sula-metalli lisada enne valamist veidi Mg ja/või Ce, tekib ülitugev malm, mis on ka piisavalt plastiline. Tõmbe-tugevuselt ja plastilisuselt lähedane terasele,kuid odavam. Kasut.näit.mootorite klappide valmistam. 8.Vask ja alumiinium, nende sulamid. Vormimise meetodid on stantsimine (ka sepistamine), valtsimine, survetöötlemine ja tõmbamine (joon 7-6). Vask ja tema sulamid Puhas vask on suure elektri- ja soojusjuhtivusega, kuid samal ajal väga pehme ja plastiline Puhast vaske saab
Kõik kommentaarid