Valkude tähtsus inimorganismile - esitlus (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

14

doc

Biomolekulid

Fosfolipiidid Glütserool + 2 rasvhapet Glütserooli 2 OH-gruppi on ühinenud rasvhapetega ja kolmas on ühinenud fosfaatgrupiga (negatiivse laenguga) Hüdrofiilse "pea" ja hüdrofoobse "sabaga"  Valgud Ühest või mitmest polüpeptiidahelast koosnevad biomakromolekulid. · Suured biomolekulid (=biomakromolekulid) · Koosnevad erinevatest aminohappejääkidest, see tagab valkude rohkuse ja mitmekesisuse · Koosnevad keskmiselt 300-st aminohappejäägist · Aminohappejääkide vahel on peptiidside · Mitmetasemeline srtuktuur · Spetsiifilised aktiivalad erinevate ainete sidumiseks · Sisaldavad lämmastikku · Valgud on unikaalsed ja asendamatud toitained, pikaajalised valguvarud meie organismis puuduvad · Täielikul oksüdeerumisel vabaneb energiat 17 kJ/g · Loomsed koed ­ 50% orgaanilisest ainest on valgud · Taimed:

Biokeemia

3

pdf

Biokoeemia mõisted

Lihtvalgud e proteiinid: Koosnevad ainult aminohappe jääkidest Aminohapped: Valke moodustavaid aminohappeid on 20, 8 aminohapet on sellised, mida inimorganism ise ei sünteesi, st ta peab need saama toiduga Valkude biofunktsioonid: Ensümaatiline ehk biokatalüütiline funktsioon: Inimorganismis on ligikaudu 50000...60000 erinevat 
 valku, neist umbes 2000...2150 on ensüümid, Ensüümid moodustavad inimorganismis valkude üldhulgast kõigest 3,5...4%, kuid kindlustavad kõikide biokeemiliste reaktsioonide toimumise vajaliku kiirusega 
 Bioregulatoorne funktsioon: ainevahetuse ja metabolismi reguleerimine valguliste hormoonide poolt, kõhunäärme insuliin ja glükagoon on vastandtoimega hormoonid, mis kontrollivad süsivesikute ainevahetust Retseptoorne funktsioon: retseptorid (näiteks rakumembraani pinnaretseptorid) on valgud

Biokeemia

4

docx

Toidulisandid

t. aminohapetest. (Otsus, 2006). Organismis on vabade aminohapete varu, kuid küllaltki piiratud. Enamik sellest on maksas, osa ka vereplasmas. See varu (nn. bassein) on pidevas "voolamises", sinna tuleb juurde aminohappeid seedetraktist ja oma valgustruktuuride lammutamisest ning sealt võetakse kehavalkude sünteesiks ja ka "põletamiseks". (Otsus, 2006) Kõigi kudede valgud on pidevas muutumises, toimub kaks üheaegset protsessi - valkude lammutamine aminohapeteks (katabolism) ja uute valkude süntees (anabolism). Selline valkude asendumine toiomub erinevates kudedes erineva kiirusega. Kiiresti kulgeb see näiteks soolestiku limaskestas, maksas, pankreases, neerudes, vereplasmas. Suhteliselt aeglaselt lihaskoes, ajus, nahas ja väga aeglaselt kõhres. (Otsus, 2006) Mingil ajahetkel on ühes koes ülekaalus valgusüntees, teises koes valkude lammutamine - see on loomulik. Ka organismis tervikuna võib teatud aja jooksul

Toit, toitumine ja sportlik saavutusvõime

39

ppt

Makrotoitained

Toitained on toiduainete koostisosad, mis vabanevad seedimisel ja toidavad organismi (valgud, rasvad, süsivesikud, mineraalained, vitamiinid). Makrotoitained Vajatakse päevas kümnetes või sadades grammides. Siia kuuluvad valgud, süsivesikud, lipiidid ja vesi. Neid vajatakse energia tootmiseks, kasvuks, asendamatute aminohapete ja rasvhapete allikana jne. Valgud 1 Sisaldavad lämmastikku ja kuuluvad kõige keerukamate orgaaniliste ühendite hulka. Valkude ülesanded organismis: Peamine ehitusmaterjal, millest luuakse lihas, närvi, ajukoed, veri, kuulub juuste, küünte ja luude komponentide hulka. Valgud moodustavad mitmesuguste kudede massist 30%. Ligi 2/3 inimkeha valkudest moodustab sidekoevalk kollageen. Rasvadest ja süsivesikutest valkusid sünteesida ei ole võimalik, seega vajab organism toiduga söödavat valku. Valgud 2 Biokatalüütiline ja regulatoorne roll

Toitumisõpetus

36

doc

Valgud ja nende ainevahetus organismis

...................................................................... 5 Valgu molekulide struktuur..............................................................................................................7 Lihtvalgud ehk Proteiinid.................................................................................................................8 Liitvalgud ehk Proteiidid..................................................................................................................9 Valkude ülesanded organismis.......................................................................................................10 Aminohapped................................................................................................................................. 11 Kokkuvõte.......................................................................................................................................... 12 Kirjandus.................................................................

Bioloogia

100

pptx

BIOKEEMIA, II osa - Orgaanilised ained

oligosahhariidid jt) ◦ biomakromolekulid (ehitusüksuste arv on suur nagu näiteks valgud, nukleiinhapped jt) ◦ Katabolism – ainete lammutamisprotsess, osa ainevahetuses ◦ Anabolism - ainete sünteesiprotsess VALGUD VALGUD  Valgud ehk proteiinid on inimese elutegevuseks vajalikud polüpeptiidid (makromolekulaarsed orgaanilised ühendid), mis koosnevad aminohappejääkidest. Elusaine tähtsamad koostisosad, rakkude põhilised struktuursed osad, nende peamised ehitusmaterjalid. Valkude süntees toimub ribosoomides.  Ööpäevas lammutub organismis u. 400 g kehavalke.  Valkude sisaldus ja jaotumine organismis • Kõige kiiremini uuenevad soole • Inimkehas on valke umbes 40-46% kuivkaalust. limaskesta valgud, samuti maksa, • Suurima valgusisaldusega on kopsud, põrn (82…84%), kõhunäärme, neerude ja

Biokeemia

13

docx

KORDAMISKUSIMUSED BIOKEEMIAST

N ehk lämmastik moodustab 2% põhibioelementide koguhulgast. Lämmastikku esineb peamiselt aminohapetes ja nukleotiidides/nukleiinhapetes, täiendab süsinikuskeletti ja muudab polaarsust molekulides. S ehk väävel moodustab vähem kui 2% põhibioelementide koguhulgast. Väävlit leidub aminohapetes, hepariini koostises, koensüüm A-s jm. Rohkesti sisaldub väävlit lihastes, nahas, küünte ja juuste valkudes. Tähtsus immuunsüsteemi stimuleerija; vajalik kasvuhormooni sünteesil ja luukoe ehituses, osaleb kehavõõraste ühendite kahjutukstegemisel maksas. P ehk fosfor moodustab vähem kui 2% põhibioelementide koguhulgast. Fosfor on üks osa orgaanilistest ühenditest, mis osalevad keemilise energia salvestamisel ja ülekandel toimuvates reaktsioonides, näiteks ühendite ATP (lämmastikualused,

Biokeemia

9

docx

Referaat valgud

Sisukord: · Toiduvalgud · Toiduvalkude roll · Valkude asendamatud ülessanded · Amino hapete ülesanded · Täis ja vähe väärtuslik toiduvalik · Valkudevajadus · Tarbimise ohtlikus · preparaadis TOIDUVALGUD Igapäevase koguse toiduvalkude saamine toiduga on äärmiselt vajalik seetõttu, et valgud on unikaalsed ja asendamatud toitained ning pikaajalised valguvarud meie organismis puuduvad. Valkude asendamatus võrreldes teiste toitainetega avaldub nende rohketes ja erilistes ülesannetes inimorganismis.

Toiduainete õpetus

Meedia

Kommentaarid (0)