Valkude kontrolltöö küsimused ja vastused (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

5

pdf

Organismide koostis. Vesi. Süsivesikud. Lipiidid. Proteiinid. Nukleiinhapped.

17. Nim. põhjused, miks on kolesterool hea ? - Kolesterooli on vaja hormoonide ja D-vitamiinide sünteesimiseks 18. Selgita HDL ja LDL näitel, miks on suitsetamine kahjulik ?(lk. 39) a) Kolesterooli transpordivad vereringes kahte tüüpi valgud - Ühed valgud (HDL) suudavad kolesterooli ära viia arterite vereseintelt - Teised (LDL) aga mitte. Suitsetamise tagajärjel suureneb veres LDL valkude hulk ja väheneb HDL valkude hulk. Selle tõttu ei kanta kolesterooli veresoontest minema ja need ummistuvad 19. Millest on moodustunud fosfolipiidid? Miks on nad rakkudes tähtsad ? Fosfolipiidid on liitpiidid, mis koosnevad fosforhappejäägist ja kahest pikast süsinikuahelast ehk lipiidsest osast. Nende omadused on ideaalsed, et moodustada vesilahuse membraane rakkudes 20. Lipiidide ülesanded organismis + näited. a) Varuaine - varuaineks on rasvad, mis kogunevad rakkudesse naha alla

Bioloogia

26

docx

Biokeemia täielik kordamine

elusorganismide keemia ei ole põhimõtteliselt erinev eluta aine keemiast 20. sajandi esimesel poolel algas biokeemia kiirem areng. Võeti kasutusele kaasaegsed analüüsimeetodid, tehti kindlaks peamised ainevahetusrajad (O. Warburg, O. F. Meyerhof, H. A. Krebs, M. Calvin jpt). 1944 tõestasid Oswald Avery ja Colin MacLeod lõplikult nukleiinhapete seose geenidega. Järgnev biokeemia areng on toimunud tihedas seoses molekulaarbioloogia arenguga, olulisemateks sündmusteks näiteks valkude struktuuri avastamine 1951 Linus Paulingi poolt ning DNA struktuuri avastamine 1953 James Watsoni ja Francis Cricki poolt. Meditsiinilise biokeemia baasteadmised on aluseks füsioloogiale, immunoloogiale, farmakoloogiale, farmaatsiale, endokrinoloogiale, molekulaarbioloogia, molekulaargeneetika, geenitehnoloogia, bioinformaatika, molekulaarmeditsiin jt uutele spetsiifilistele arengutrendidele. 2. Keemilised elemendid ja ühendid loomorganismis

Biokeemia

29

doc

Biokeemia kordamine

metaboolse(ainevahetus) energia(ATP) vormis. Kuulub kõikide biomolekulide koostisesse N-lämmastik. Täiendab süsinikuskeletti, reaktiivsust tõstev element. valkudes, nukleiinhapetes, energiat kandvas ühendis ATP-s ja vitamiinides P-Fosfor- Osaleb makroergiliste sidemete moodustamised nt ATP. Leidub Nukleotiidides/nukleoiinhapetes, fosfolipiidides S-Väävel- Tsüsteiini tioolirühmas annad tsüsteiinsidemeid (ka disulfiidside, -S- S-) Valkude kõrgemate struktuuritasemete tagamine. Leidub tsüsteiini ja metioniinis, vitamiinide B1 ja H koostises.  2 Biofunktsioone ioonidena täitvad bioelemendid: Ca2+- luude ja hammaste tarbeks. suur roll närvisüsteemis, lihaste normaalses talitluses (kokkutõmbed ja lõdvestumine), vere hüübimises, organismi energiavahetuses, vererõhu ja kolesterooli taseme reguleerimises ja D-vitamiini ainevahetuses.

Biokeemia

20

docx

BIOLOOGIA orgaanilised ja anorgaanilised ühendid

 *osaleb hapniku transpordis  *oluline roll hapniku sidumises  *annab verele punase värvuse 5. MAGNEESIUM  *taimel klorofülli koostises  *loomal seotud DNA või RNA-ga  *kuulub luude koostisesse  *osaleb lihastöös  *taimerakkude kestade koostises  *osaleb nuleiinhapete ja valkude sünteesil  *reguleerib südamelihase tööd 6. JOOD  *osaleb kilpnäärmehormooni türoksiini sünteesis, valkude sünteesis, kilpnäärme töös  *joodi puudus põhjustab kilpnäärme haigust struumat  *sellest sõltub ainevahetuse kiirus, väikelaste kasv ja vaimne areng ORGAANILISED ÜHENDID -süsinikku sisaldavad ühendid, millest organismid

Bioloogia

98

doc

Spordibiokeemia - eksami kordamisküsimused

Kui võtta 8 enamlevinud keemilist elementi maakoorest ja inimese kehast, näeme, et 3 neist langevad kokku – O (mk 47%, ik 25,5%); Ca (mk 3,5%, ik 0,31%); K (mk 2,5%, ik 0,06%). Maakoor : I O – 47%; II Si – 28%; III Al – 7,9%. Inimese keha : I H – 63%; II O – 25,5%; C – 9,5%. 3. H, O, C, N kui peamised keemilised elemendid, millest koosnevad elusad rakud: Hapnik – osaleb oksüdatsiooniprotsessides, millel põhineb kogu bioenergeetika. Vesinik – Valkude ja nukleotiinhapete struktuuri stabiliseerija. Vabade vesinikioonide kontsentratsioon keskkonnas määrab selle aktiivse reaktsiooni – aluselisuse/happelisuse. Lämmastik – kuulub aminohapete, valkude, nukleotiidide ja nukleiinhapete koostisse. Süsinik – biomolekulide peamine koostisosa, kuna selle elemendi aatomite omadus moodustada ühiste elektronpaaride kaudu kovalentseid sidemeid nii omavahel kui ka teiste elementide aatomitega

Spordibiokeemia

48

pdf

Biokeemia I test

Kreeni ja T. Randla koostatud ,,Biokeemia õppematerjal" I, II, III ja IV osadest ning kasutades internetti. Sinul pole selle faili üle õigusi! Ära levita edasi! BIOKEEMIA AINE. RAKU EHITUS 2 VESI JA VESILAHUSED. TERMODÜNAAMIKA ALUSED 6 AMINOHAPPED. PEPTIIDID 9 PRIMAARSTRUKTUUR. VALKUDE ISELOOMUSTUS JA BIOLOOGILINE ROLL 14 VALKUDE RUUMILISED STRUKTUURID 16 SISSEJUHATUS ENSÜMOLOOGIASSE 21 ENSÜÜMIKINEETIKA 25 ENSÜÜMIKATALÜÜSI KEEMILISED MEHHANISMID 30

Biokeemia

15

docx

Molekulaar - ja rakubioloogia I kontrolltöö kordamisküsimused

Aspartaat. Polaarsed: Türosiin, Histidiin, Lüsiin, Arginiin, Aspartaat, Glutamaat, Treoniin, Seriin, Aspargiin, Glutamiin. Mittepolaarsed: Alaniin, Valiin, Leutsiin, Isoleutsiin, Fenüülalaniin, Metioniin, Proliin, Trüptofaan. 2. Valemid Hüdrofiilsed aminohapped Hüdrofoobsed ja mittepolaarsed aminohapped  3. Peptiidside, C-ja N-terminus Peptiidside - kovalentne amiidside aminohapete vahel. Valkude primaarstruktuuri alus. Kondensatsioonireaktsioon, eraldub vesi. . Peptiidside on planaarne, osaliselt kaksiksidemelise olemusega- tänu resonantsefektile. Tagab ka peptiidsideme pikkuse 1,33A (vs.1,45A tavaline). Peptiidside on jäik ja samatasapinnaline- trans peptiidside. Osaliselt laetud: amiidrühma N on osaliselt positiivne, karbonüülrühma O osaliselt negatiivne. Keemiliselt väheaktiivne – stabllisus suur. Pro- tsükliline kõrvalahel välistab pöörde-cis peptiidsidemed- b-

Molekulaar - ja rakubioloogia loengud

23

pdf

Bioloogia alused ja elu keemia

KT - Rakkude koostis SISUKORD BIOLOOGIA ON ELU UURIV TEADUS Valgud osalevad kõikides rakus Elu tunnused lk 8-13 toimuvates protsessides lk 46-51 Mõisted Mõisted Elu 8 tunnust Valkude ülesanded Kordamisküsimused Kordamisküsimused Eluslooduse organiseerituse tasemed lk Nukleiinhapetes on raku elutegevuse 14-19 juhend Mõisted Mõisted Kordamisküsimused Nukleiinhapped ELU KEEMIA DNA ülesanded organismis Millest organismid koosnevad lk 26-29 RNA

Üldbioloogia

Kommentaarid (0)