Rakumembraani kostises esinevad transpordivalgud, mis juhivad kindlat tüüpi molekule nii rakku sisse kui ka sealt välja. Sellele tuginedes saab järeldada, et valgud täidavad organismis transpordifunktsiooni. Rakumembraanis esineb mõningaid valke, mis edastavad väliskeskonna infot raku sisemusse. Seda nimetataksegi valgu retseptorfunktsiooniks. Tänu retseptorvalkudele liigub amööb toiduosakese suunas ning kingloom eemaldub vette asetatud keedusoola kristallist. Valkude kaitsefunktsioonid avalduvad väga eriilmeliselt. Inimorganismi sattunud võõrvalkude,- nukleiinhapete ja teiste organismile mitteomaste orgaaniliste ühendite vastu moodustuvad veres antikehad. Biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad valgud, mida nimetatakse ensüümideks. Neid iseloomustab kõrge spetsiifilisus, sest iga reaktsiooni juhib oma ensüüm. Inimese süljes esinev valk amülaas lagundab tärklist. See ensüüm lõhustab toiduga suhu
Koos peremeesraku jagunemisega kanduvad viiruse geenid järgneva põlvkonna tütarrakkudesse. Tingimuste muutudes võib viiruse DNA aktiveeruda või peremeesraku koostisest väljuda ja järgneb uute viirusosakeste moodustamine. Lüütiline tsükkel--- Raku nakatumiseks peab viirus esmalt sellele kinnituma. Sabandi koostises olevad valgud lagundavad rakukesta ja membraani viiruse kinnituskohas. Bakterirakku sisestatakse faagi DNA, mille geenides paikneb info viirusele vajalike valkude sünteesiks. Nakatumisele järgneval perioodil sünteesitakse viiruse DNA alusel regulaatorvalke, mis korraldavad ümber bakteri ainevahetuse. Nende valkude vahendusel pidurdub bakteriraku geenide transkriptsioon. See aitab kaasa uute viirusosakeste moodustamisele. Molekulaargeneetika--- Teadusharu, mis uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel. Promootor---DNA nukleotiidne järjestus, millega transkriptsiooni läbiv ensüüm peab sünteesi alustamiseks ühinema
järjestusega). 2. Seejärel alustab RNA-polümeraas uue RNA-ahela sünteesi. Polümeraas katkestab vesiniksidemed DNA-ahelate vahel. Ensüümi möödumisel taastuvad DNAs olevad vesiniksidemed kohe. Sünteesitav RNA on komplementaarne ühega kahest DNA- ahelast. 3.Ribonukleotiide üksteise külge kinnitades liigub RNA-polümeraas piki DNAd edasi, kuni jõuab geeni lõpuni. Seal värskelt sünteesitud RNA vabaneb ja RNA- polümeraas lahkub DNAlt. PÄRILIK INFO AVALDUB VALKUDE SÜNTEESI KAUDU Valgud elusorganismides mitmesuguseid ül täitvad biomolekulid, mis koosnevad paljudest omavahel ühendatud aminohapetest Aminohapped aminorühmast, karboksüülrühmast ja kõrvalahelast koosnevad molekulid, millest osa kuulub valkude koostisesse, osa aga täidab organismis muid olulisi ülesandeid Peptiidside ühe aminohappe karboksüülrühma ja teise aminohappe aminorühma vahel tekkiv keemiline side, mis seob eri aminohapped kokku valkudeks
Lk 44-45 Kas esitatud laused on tõesed või väärad? Vale väite korral lisage õige lause eitust mitte kasutades! 1. Makroelemendid kuuluvad üksnes orgaaniliste ainete koostisse.-Väär Makroelemente võib esineda enamike ainete koostises. 2. Anorgaanilised ja orgaanilised ained esinevad kõigis organismides.-Tõene 3. Ebasobivates elutingimustes kasutavad taimed energia saamiseks tselluloosi.- Tõene 4. Valkude lagunemise vabaneb kaks korda rohkem energiat kui sama koguse lipiidide oksüdeerumisel.-Väär Valkude lagunemise vabaneb kaks korda vähem energiat kui sama koguse lipiidide oksüdeerumisel. 5. Kõigil valkudel on esimest järku struktuur.-Tõene 6. Aminohape on DNA monomeer. -Väär Aminohape on valkude monomeer 7. DNA kuulub kromosoomide ehitusse. -Tõene 8. RNA molekul on kaheahelaline biheeliks.-Väär DNA molekul on kaheahelaline biheeliks
moodustatakse viiruse valgud. Kapsiid ehk valguline kest. Mõndadel viirustel on ümbris, mille saavad rakult kus nad moodustati. 11. Kirjelda,kuidas toimub viiruse paljunemine rakus.(vihikus) 12. Võrdle lüütilist ja lüsogeenset tsüklit. Lüütiline- Raku nakatumiseks peab viirus esmalt sellele kinnituma. Sabandi koostises olevad valgud lagundavad rakukesta ja membraani viirue kinnituskohas. Bakterirakku sisestatakse faagi DNA, mille geenides paikneb info viirusele vajalike valkude sünteesiks. Nakatumisele järgneval perioodil sünteesitakse viiruse DNA alusel regulaatorvalke, mis korraldavad ümber bakteri ainevahetuse. Nende valkude vahendusel pidurdub bakteriraku geenide transkriptsioon. See aitab kaasa uute viirusosakeste moodustamisele. 13. Viiruste tähtsus looduses ja inimese elus. Põhjustavad haigusi Organism muutub tugevamaks Transduktsioon- viirus viib ühe isendi geene teise isendisse Suurendab bioloogilist mitmekesisust
Helikaas ensüüm, mis katkestab vesiniksidemed ja kerib DNA-kaksikheeliksi lahti. DNA-polümeraas ensüüm, mis viib läbi replikatsioni. RNA-polümeraas ensüüm, mis viib läbi transkriptsiooni. Promootor geeni alguses asuv piirkond, millega RNA- polümeraas peab transkriptsiooni alustamiseks seonduma. Mutatsioon DNA replikatsiooni käigus tekkinud vead DNA-ahelas, mida ei suutete ära parandada. Pärilik info avaldub valkude sünteesi kaudu Valgud mitmeid ülesandeid täitvad biomolekulid, mis koosnevad omabahel ühentatud aminohappedefa. Aminohappe aminorühmast (-HN2), karboksüül rühma (-cooh) ja kõrvalahel. Peptiidside ühe karbosüülrühma ja teise aminorühma vahel tekkinud keemiline side- Translatsioon valkude sünteesimine ehk aminohappeahela koostamine vastavalt mRNAs olevatele juhistele. Ribosoomid rakuorganellid, kus sünteesitkse valke.
raku elutegevuse; struktuurgeenides moodustatakse viiruse valgud. KAPSIID ehk valguline kest. Mõndadel viirustel on ümbris, mille saavad rakult kus nad moodustati. Võrdle lüütilist ja lüsogeenset tsüklit. LÜÜTILINE- Raku nakatumiseks peab viirus esmalt sellele kinnituma. Sabandi koostises olevad valgud lagundavad rakukesta ja membraani viirue kinnituskohas. Bakterirakku sisestatakse faagi DNA, mille geenides paikneb info viirusele vajalike valkude sünteesiks. Nakatumisele järgneval perioodil sünteesitakse viiruse DNA alusel regulaatorvalke, mis korraldavad ümber bakteri ainevahetuse. Nende valkude vahendusel pidurdub bakteriraku geenide transkriptsioon. See aitab kaasa uute viirusosakeste moodustamisele. LÜSOGEENNE- Rakku sisenenud viiruse genoom võib lülituda peremeesraku kromosomi koostisse. Koos peremeesraku jagunemisega kanduvad viiruse geenid järgneva põlvkonna tütarrakudesse. Tingimuste
moodustamiseks. Kodeeriv ahel - DNA ahel, mis on RNA-ga identse järjestusega. 22. Geeniekspressiooni regulatsioon. Diferentseerumise käigus kaotab rakk selektiivselt osa oma geenidest. Rakkude diferentseerumine on üldjuhul geenide valikulise ekspressiooni tulemus. Hulkrakses organismis esinev rakutüüpide mitmekesisus on põhjustatud sellest, et rakkude samasuguselt DNA-lt sünteesitakse erinevates rakkudes erinevaid RNA ja valkude molekule.Informatsioon DNA-lt valguni kandub mitme etapina, kõiki neid etappe on võimalik reguleerida (kontroll transkripstiooni tasemel, kontroll RNA protsessingu tasemel) 23. Histoonid, nende modifitseerimise mõju geeniekspressioonile. Globulaarsed valgukompleksid, mille ümber DNA molekul keerdudena pakitakse. Modifitseeritud histoonid võivad geeniekspressiooni nii soodustada kui ka takistada, see oleneb konkreetselt, mitmendas positsioonis olevat aminohapet on modifitseeritud. 24
Kõik kommentaarid