Valjala Sassi kool (0)

Sarnased õppematerjalid

18

doc

Haridus Eesti kultuuris

Põhjasõda, nälg ja katk viisid rahvaõpetuse mõningateks aastakümneteks täielikku madalseisu. 18. sajandil rajati uus koolivõrk. Sajand hiljem algas üldine koolikohustuse kehtestamine. 1880. aastatel muudeti koolid tsaarivõimu poolt venekeelseteks. Revolutsioonisündmused ja Eesti iseseisvumine andsid võimaluse rahvahariduse põhjalikuks ümberkorraldamiseks. Eesti vabariigis algas kooli kiire areng ja kooliuuendusideede rakendamine õppe-kasvatustöös. 2. Kool Eestis 13.-15. sajandini. Eesti rahva arengutee katkes 13. sajandil katoliku kiriku organiseeritud ristisõja tagajärjel. Kohalikud rahvad ­ eestlased, liivlased ja lätlased ­ langesid orjusse. Linnadesse asunud endised talupojad omandasid pikapeale alamsaksa keele, samu ka need eestilased ja lätlased, kes tõusid aadliseisusesse. Kirik koondas kogu kultuuri ja selle kultuuri iseloom oli usuline. Kihelkondade asemele moodustati kirikukihelkonnad

Euroopa tsivilisatsiooni ajalugu

38

doc

Jalgsema küla ajalugu

1.4. Jalgsema algkool (1850-1963) Jalgsema Algkool oli Praeguse Järva-Jaani Gümnaasiumi (2008/2009) koolipiirkonna üks vanemaid koole.. Kooli asutas kohalik pastor Ferdinand Gebhardt (1803-1869) umbes 1850.a. Esimeseks koolmeistriks oli olnud Rumberg 1861.a. tuli Jalgsemale õpetajaks Madis Kokk, kes oli olnud enne Võhmuta valla Tõrvaaugu koolis õpetajaks ja õppinud pastor Gebhardti poolt asutatud õpetajate ettevalmistamise koolis Puka karjamõisas. Algul asunud Jalgsema kool temale kasutada antud suitsutares (maja asus hilisema põlenud koolimaja krundi idapiiril vastu heinamaad). Õpetaja palgaks oli koolimaade kasutamine. Lisakohustusena tuli õpetajal igal laupäeval pidada Seliküla mõisas palvetundi. Tasuks sai ta pärast palvetundi süüa mõisa pereköögis tanguputru ja koju kaasa matt rukkeid (Anu Annuk ja Rein Puks. Jalgsema algkool. Uurimistöö, 1981 ,lk 5, 3 lõik). 9

Ajalugu

23

docx

Lahmuse Mõis

nimetatud Trojanowski mõisaks. Lahmuse peamiseks ilmestajaks on Lõhavere oja, mis mõisasüdame kohal paisub maaliliseks veskijärveks. 1837 a püstitatud härrastemaja on hilisklassitsistlike joontega. Mõisa tähtsamad hooned asuvad ümber härrastemaja esise väljaku, muud majapidamisega seotud veidi tagapool - pilkupüüdvam neist on kuuele sambale toetuva löövialusega tall. 1926.aastas tegutseb peahoones kool. Ja mõis on külastajale vaadeldav vaid väljaspoolt. Hoone keldrikorrusel asub söökla ja paar klassiruumi, esimesel korrusel paiknevad saal ning klassiruumid, teisel korrusel internaadi magamistoad.  Lahmuse mõisa tall-tõllakuur. Tänapäeval Lahmuse kooli võimla. Lahmuse mõisa ait. Tänapäeval asuvad seal Lahmuse kooli õppetöökoda, õpilaskodu ja tervisekeskus.

Ajalugu

28

docx

Eesti ajaloo historiograafia

Eesti ajaloo historiograafia II loeng Balti-Saksa valgustuslik ajalookirjutis 18. sajandi keskpaik ­ 19. sajandi algus. Rõhk harimisel, põhiliselt 18. sajandi mandri Euroopa. Sest rahulolematu feodaalkorraga, kodanluse esiletõus ja hariduse levik on eelduseks uue ideoloogia tekkele. Võimalik muuta maailma. Lähtub varasest ratsionalismist ja humanismist (inimese vabastamine teadmatusest, vabanemine vaimuvaldkonnas kiriku võimust. Valgustajate ideaal: iseseisev, kriitiliselt mõtlev inimene. Püüdlused ühiskonna teenistusse, teenida ühiskonda. Üleüldise hüve mõiste teke. ,,Ideed ja ühiskond" Balti valgustusliikumine. Balti provintsides vararatsionalism. Saksa pietismi katsed reformida sotsiaalset olustikku. Baltimaades ideede eripära, et lähtuvad poliitilistest oludest tugevalt. Vene tsentralismi taotlused kokkupõrkeks Balti autonoomiapüüdlustega (asehalduskord). Talurahvaküsimuse ümber käiv võitlus, pärisorjuse äärmuste terav arvustamine. Ühiskondlikust atm

Ajalugu

56

doc

Eesti ajalugu

Eestlased palusid abi venelastelt. Tartumaale tuligi Vjatsko (Vana Kurat), kellele lubati anda maa, mida ta suudab kaitsta. 1224 - Tartu piiramine. Selle vallutamisega oli eesti mandriosa hõivatud. 1226 - Paavsti saadik Modena Wilhelm käis eesti, sest eesti vallutajad olid tülli läinud (Ordu ja Taani). Ta pidi looma nn Vaheriigi Taani ja Ordu vallutuste vahel (Läänemaa, Järvamaa, Virumaa). Ei tulnud välja. 1227 - Saaremaal Muhu ja Valjala linnuse vallutamine. Viimasena võitles Muhu linnus, kuid Valjala alistus hiljem ilma võitlusetta. EESTI ALLAJÄÄMISE PÕHJUSED: Eestlased: 4 Puudusid reserv väed. Võitlesid killustatult. Relvastus ja sõjatehnika vilets. Eestlaste vastu oli mittu riiki: Saksamaa latgalite ja liivlastega, Taani, Rootsi, alguses Venemaa. Rüütlid: Elukuttselised sõdurid keda toodi iga aasta Saksamaalt juurde. Sõjatehnika ja relvastu kaasaegne.

Ajalugu

147

docx

Eesti XX sajandi algul

märkamatult ühiskonnas midagi muutuma. Toimus uute potentsiaalsete juhtide teket, alguses oli tegemist üliõpilastega. Eestlaste üliõpilaste arv hakkas sel perioodil suurenema. I maailma sõja alguseks oli saanud 1000 Eesti noormeest kõrgharidust. Paljud Eesti tudengid hakkasid tundma end kui eestlased ja ei tundnud häbi üle selle. Tähtsamad kõrgkoolid, kus eestlased said hariduse oli Tartu Ülikool, Tartu kõrgkoolid, Peterburgi sõjaväe ja meditsiini kool, Riia vaimulike seminar ja Riia Polütehnika. 1890ndatel EUS'is oli 50 aktiivset liiget ning oli paljud tudengid kontaktis, tegelesid kõnepidamisega. 1890ndatel aastatel rajati mitte formaalne rühmitus Jaak Soon, kuhu võeti vastu tudengeid, kes ei tahtnud minna EUS'i või ei võetud vastu. Üks tuntumatest liigetest on Konstantin Päts. 1897 alustas tegevust Peterburgi Eesti Üliõpilasselts, mis ühendas kõiki Peterburgi kõrgkoolides olevaid eestlasi.

Ajalugu

86

doc

Eesti uusima aja ajalugu

Otsustati asutada seltsid, mis võtaksid taoliste koolide asutamise enda peale. Kõigepealt loodi (juuli 1906) Tartus Eesti Noorsookasvatuse Selts ENKS. I MS puhkedes oli ENKSil juba üle 30 kohaliku osakonna. Tallinlased asutasid 1906 Eestimaa Rahvahariduse Selts EmRHS, kuid ENKSi tasemele ta ei küündinud. Asutati esimene erakool (Praegune Miina Härma) Keskkooli I juhatajaks oli folklorist Oskar Kallas, hiljem astus tema kohale Peeter Põld. 1913 saatis kool välja I lõpetajate lennu (veidi alla 400 õpilase) ­ kuid gümnaasiumilõputunnistust sealt väljastada ei saadud. Raamatukogude Seltsid, hakati asutama avalikke raamatukogusid. Algus tulenes Tlnast Tlna esimese estlasest linnapea Voldemar Lenderi eestvedamisel. 1907saadi luba asutamaks Eesti Kirjanduse Seltsi. Esimeheks Villem Reiman, aseesimeheks Jaan Tõnisson. Ca 40% liikmetest moodustasid õpetajad, praktiliselt kõik selleks ajaks kõrghariduse omandanud eestlased.

Eesti uusima aja ajalugu

37

odt

Esiajalugu

augustis vallutasid sakslased Viljandi; venelaste retk läbi Eesti eestlaste liitlastena. Jaanuaris sakslaste retk Harjumaale; augustis piirasid sakslased Tarbatu linnust, kogu 1224 Mandri-Eesti alistus ja võttis uuesti vastu ristiusu. Veebruaris vallutas sakslaste, lätlaste, liivlaste ja mandrieestlaste vägi Muhu linnuse; 1227 hävitati Valjala linnus; kogu Saaremaa allutati, rahvas ristiti. Võõrvõimu algussajand (1227–1343) Mõõgavendade Ordu allutas Tallinna ja kogu Põhja-Eesti; Tallinn sai Riia 1227 linnaõiguse. 1237 Mõõgavendade Ordu ühines Saksa Orduga Liivimaa Orduks. 1237–41 Saarlaste ülestõus. Taani ja ordu sõlmisid Stensby lepingu, millega taanlased said tagasi Tallinna ja 1238 kogu Põhja-Eesti.

Ajalugu

Kommentaarid (0)