Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Valitsus ja kohalik omavalitsus (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Valitsus ja kohalik omavalitsus #1 Valitsus ja kohalik omavalitsus #2 Valitsus ja kohalik omavalitsus #3 Valitsus ja kohalik omavalitsus #4 Valitsus ja kohalik omavalitsus #5 Valitsus ja kohalik omavalitsus #6 Valitsus ja kohalik omavalitsus #7 Valitsus ja kohalik omavalitsus #8 Valitsus ja kohalik omavalitsus #9 Valitsus ja kohalik omavalitsus #10 Valitsus ja kohalik omavalitsus #11 Valitsus ja kohalik omavalitsus #12 Valitsus ja kohalik omavalitsus #13 Valitsus ja kohalik omavalitsus #14 Valitsus ja kohalik omavalitsus #15 Valitsus ja kohalik omavalitsus #16 Valitsus ja kohalik omavalitsus #17 Valitsus ja kohalik omavalitsus #18 Valitsus ja kohalik omavalitsus #19 Valitsus ja kohalik omavalitsus #20 Valitsus ja kohalik omavalitsus #21 Valitsus ja kohalik omavalitsus #22 Valitsus ja kohalik omavalitsus #23 Valitsus ja kohalik omavalitsus #24 Valitsus ja kohalik omavalitsus #25 Valitsus ja kohalik omavalitsus #26 Valitsus ja kohalik omavalitsus #27 Valitsus ja kohalik omavalitsus #28 Valitsus ja kohalik omavalitsus #29 Valitsus ja kohalik omavalitsus #30 Valitsus ja kohalik omavalitsus #31 Valitsus ja kohalik omavalitsus #32 Valitsus ja kohalik omavalitsus #33 Valitsus ja kohalik omavalitsus #34
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 34 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-01-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor dagne567 Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
11
docx

Kohalik omavalitsus

järelvalvetava õigus Kontroll- kontroll valikuline ise või teise taotluse alusel. Järelevalve- pidev jälgimine. Inerntne kt- teenistuslik järelvalve, revisjonikomisjoni kt, poliitliline kt Eksterne- riiklik järelvalve, arvestuskt, ÕK järelvalve, kohtukt Teenistuslik- kt, mida teevad kõrgemad organid, ametnikud neile alluvate suhtes, et kt otstarbekus ja seaduslikkus. KOVi puhul valitsus: ettekirjutus, peatada akti kehtivus, toimingu sooritus, tunnnistada akt keht. Ebaotstarbekus- ei vasta KOV põhimõttele, vara/eelarve vahendite ebaratsionaalne kasutamine Revisjonikt- valituste tegevus kt seaduslikkusele, raapatupidamine asutustel, tulude sissenõue ja kulude vastavus, lepingute täitmine, Poliitiline kontroll- interpellatsiooniõigus: volikogu liikme õigus aru pärida teiselt, resolutsiooniõigus- volikogu õigus esitada üleskutse sooritada toiming või hoiduda, ankeetõigus-

Keskkonnaõigus
thumbnail
22
ppt

Kohalik omavalitsus

Kohalik omavalitsus 12. klass Ühiskonnaõpetus · Administratiivse ülesehituse põhimudelid: tsentraliseeritud mudel ­ haldusfunktsioonide täitmiseks luuakse kohalikud valitsused, mis sõltuvad tugevasti keskvalitsusest: ­ kõik otsused lähtuvad ülalt ­ keskvõimust ­ keskvalitsus kontrollib ressursse ja otsuste täitmist ­ regionaaltasandit juhib suurte volitustega keskvõimu esindaja ­ regionaalvalitsus on vahendaja keskvõimu ja kohalike võimude vahel ­ kohalikule omavalitsusele jääb vastutus vaid kultuuri valdkonnas ja kohalikus majanduses (turism) (kahetasandiline halduskorraldus) Detsentraliseeritud mudel ­ kohalikku elu korraldavad iseseisvad omavalitsused. ­ kohalikul võimul suur otsustusvabadus ­ suure osa tuludest kogub munitsipaalvõim ise ­ kohalik omavalitsus täidab paljusid funktsioone

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
10
ppt

Kohalikud omavalitsused

Kohalikud omavalitsused Kristel Laurits Kohalik omavalitsus ehk KOV · Kohaliku omavalitsuse piirid määrab riigi territooriumi haldusjaotus. · Eestis on 227 KOV üksust, s.h 33 linna ja 194 valda. (Tartus on 22 omavalitsusüksust) · KOV üksused on vallad ja linnad. (PS §155) · KOV teostab võimu: · demokraatlikult moodustatud esindus ja võimuorganite kaudu, · kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel. KOV ülesanded · Kohalikud omavalitsused (KOV) ­ elamu ja kommunaalmajandust, otsustavad ja korraldavad kõiki ­ kanalisatsiooni ja veevarustust, kohaliku elu küsimusi, KOVd ­ heakorda ja jäätmehooldust, tegutsevad seaduste alusel ­ territoriaalplaneerimist, iseseisvalt. (PS §154) ­ valla või linnasisest

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
75
doc

Kohaliku omavalitsuse õigus

KOHALIKU OMAVALITSUSE ÕIGUS Dots. Vallo Olle 2009 Konspekt loengute, slaidide, osaliselt seaduste ja õpik ,,Munitsipaalõigus loengud" V.Olle põhjal ____________________________________________________________________________________________________ § 1. MUNITSIPAALÕIGUSE ALUSED ____________________________________________________________________________________________________ 1. Kohaliku omavalitsuse mõiste ja aine Munitsipaalõiguse mõiste - avalik-õiguslike õigusnormide kogum, mis KOV realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib: 1) kohaliku omavalitsuse üksuste (Eestis vallad, linnad) õiguslikku seisundit, organisatsiooni, ülesandeid, tegevusvorme ja nende

Õigus
thumbnail
40
docx

Kohaliku omavalitsuse õigus

1) õigusliku seisundit, korraldust, ülesandeid, finantse ja tegevuse kontrolli; 2) õigussuhteid teiste - nii avalik-õiguslike kui ka eraõiguslike - õigussubjektidega. Seega on kohaliku omavalitsuse õiguse puhul tegu nii inertse (nt KOVi organite sisemine tööjaotus, ja korraldus) kui eksternse (nt valla ja linna õigussuhted oma elanikega reguleerivad avalik-õiguslikud õigusnormid) õigusega. 2. Kohaliku omavalitsuse õiguse liigitus õigusinstituutide kaupa 1) omavalitsuskorraldusõigus - kohaliku omavalitsuse üksuste õiguslik staatus, sisemine struktuur ja ülesanded ning nende organite õiguslik staatus 2) omavalitsushaldusõigus - kohaliku omavalitsuse üksuste materiaalsed funktsioonid, mis rajanevad kohaliku omavalitsuse õiguse normidel 3) omavalitsusfinantsõigus - kohaliku omavalitsuse üksuste ülesannete täitmiseks vajalike rahaliste vahendite soetamine, eraldamine ja

Õigus
thumbnail
62
docx

Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012

Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit ­ esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsused), teine ehk erasektor (eraettevõtted) ja kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ­ühendused). Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed ­ mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. o Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond) - nüüdisühiskond vormus koos rahvusühiskondade/rahvusriikidega 19. sajandil. Nüüdisühiskond ­ TÄNAPÄEVA ARENENUD ÜHISKOND, MIDA ISELOOMUSTAVAD AVALIKU

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
23
pdf

Ühiskonna valitsemine

Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord ehk põhiseaduslikkus. Lk.96 Osalus- ja elitaardemokraatia Lk.62 Demokraatia on valitsemisviis või poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe. Kontrolli tagab õigusriik, kus austatakse ja järgitakse seadusi, kus kehtivad isiku-, informatsiooni- ja sõnavabadus, võimude lahususe põhimõte ja sõltumatu kohtuvõim

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
54
doc

Kodanikuõpetuse kursus

Kodanikuõpetus II kursusele RIIK Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Riigi mõiste (status ­ ladina k `seisukord, seisund, olukord' inglise state, saksa der Staat ) Euroopas kasutusele keskaja lõpul ja uusaja alguses. Antiikajal kasutati mõisteid politeia (kreeka `kodanikkond', `kodanikkonna osavõtt linnriigi elust' poliitika) , civitas (ladina `linn', `kodanikkond') ning res publica (ladina `avalikud asjad', `poliitika'). Mõiste status väljendab sotsiaalset süsteemi, organisatsiooni. Keskseks muutus võim ja selle teostamine. Riik peab kindlustama ja arendama seda korda, mis parasjagu kehtib, kaitsma oma huve teiste riikide ees. Peab olema kolm põhitunnust: 1) maa-ala ehk territoorium 2) rahvas e elanikkond

Ühiskonnaõpetus



Lisainfo

Valitsuse moodustamine, kohalikud omavalitsused

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun