Valitsus, kohtusüsteem, kodakondsus (0)

Sarnased õppematerjalid

3

doc

Konspekst

1) Õigus tööle ja puhkusele. 2) Õigus kvaliteetsele toidule ning joogiveele. 3) Õigus inimväärsele elatustasemele. 4) Õigus sotsiaalsele kindlustatusele. 5) Õigus tervise kaitsele ja arstiabile. Inimõigused kultuuri vallas on : 1) Õigus haridusele ja kultuurile. 2) Õigus rahvuskultuuri ja ­keele säilitamisele. 3) Õigus teabele. 1. Inimõiguste eripärad võrreldes teiste õigusliikidega : o Inimõigustest kinnipidamiseks vajalikud tingimused peavad looma riik ja valitsus. o Inimõigused on kujunenud välja rahvusvaheliselt. 2. Inimõigused tõusid päevakorda peale II MS. o Saksamaa ja tema liitlaste purustamine oli loonud tingimused demokraatia võimulepääsuks. o Globaalsed purustused, hukkunute arv näitasid, et inimelu pole midagi väärt. 3. Inimõiguste mõiste võttis kasutusele ÜRO 1945.a., et vältida ulatuslike konfliktide teket. 4. Inimõigused peegeldavad üldisi inimlikke väärtusi ja ideaale. KÜSIMUSED : Kodanikuosalus. 1

Ühiskonnaõpetus

2

doc

Inimeste õigused, kohustused ja vabadused

3. õigus inimväärsele elatustasemele 4. õigus sotsiaalsele kindlustatusele 5. õigus tervise kaitsele ja arstiabile Inimõigused kultuuri vallas: 1. õigus haridusele ja kultuurile 2. õigus rahvuskultuuri ja ­keele säilitamisele 3. õigus teabele 1. Inimõiguste eripärad võrreldes teiste õigusliikidega : · inimõigustest kinni pidamiseks vajalikud tingimused peab looma riik ja valitsus · inimõigused on kujunenud rahvusvaheliselt 2. Inimõigused tõusid päevakorda peale 2. maailmasõda:  · Saksamaa ja tema liitlaste purustamine oli loonud tingimused demokraatia võidulepääsuks · globaalsed purustused ja hukkunute arv näitasid, et inimelu pole kaitstud 3. Inimõiguste mõiste võttis kasutusele ÜRO 1945. aastal, et vältida ulatuslikke konfliktide teket 4. Inimõigused näitavad üldisi inimlikke väärtusi ja ideaale

Ühiskonnaõpetus

15

doc

KORDAMINE TASEMETÖÖKS UUE ANU TOOTSI ÕPIKU JÄRGI

17) Lõpeta lause. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte, et üks inimene ei saa samaaegselt olla ametis seadusandlikus, täidesaatvas ja kohtuvõimus. Riigivõimu kolmikjaotus tähendab selle jaotamist järgmisteks võimuharudeks: seadusandlikuks, täidesaatvaks ja kohtuvõimuks. Seadusandliku võimu institutsiooniks on Riigikogu ehk parlament, mille peamiseks ülesandeks on seaduste vastuvõtmine. Täidesaatva võimu institutsiooniks on Vabariigi Valitsus, mille ülesanneteks on seaduste koostamine ja Riigikogus vastu võetud seaduste elluviimine. Kohtuvõimu institutsiooniks on 3-astmeline kohtusüsteem (I aste: maakohtud, linnakohtud, halduskohtud; II aste: ringkonnakohtud; III aste: Riigikohus), mille ülesandeks on õigusemõistmine. 18) Kuidas toimub järgmiste institutsioonide moodustamine või kinnitamine? a. Rahvas valib 101 liiget Riigikokku 4 aastaks. b

Ühiskonnaõpetus

1

doc

Kodanikud ja demokraatia

joogiveele; inimväärsele elatustasemele) 4) Kultuurilised õigused (õigus haridusele ja kultuurile; rahvuskultuuri ja ­ keele säilitamisele; teabele) Kodanikkond ­ elanikud, kes asuvad riigi territooriumil seaduslikult ning omavad riigiga õiguslikku sidet. Kodanik ­ ühiskonna elus aktiivne isik, kes omab seadustega sätestatud õigusi ja kohustusi. Kodakondsuse omandamise viisid: 1) Kodanikuks sünnitakse ­ aluseks on sel juhul kas sünnikoht või vanemate kodakondsus. 2) Kodakondsus saadakse vastava õigusliku protseduuri läbimise e. naturalisatsiooni korras ­ kodakondsuse omandamise tingimused kehtestab riik seadusega. Eestis tuleb naturalisatsiooni korras kodakondsuse saamiseks elada siin vähemalt viis aastat, sooritada riigikeele ja põhiseaduse tundmise eksam, kirjutada avaldus koos kinnitusega jääda lojaalseks Eesti riigile ja põhiseaduslikule korrale. 3)

Ühiskonnaõpetus

17

doc

Ühiskonna kokkuvõte eksamiks

parlamendis, kui talle hääli anti (Eetsis) DEMOKRAATLIKUD INSTITUTSIOONID VÕIMUDE LAHUSUS – Riiki ei valitse üks võimuorgan, vaid võim on jagatud kolmeks, kes teineteisest sõltuvad: seadusandlikuks, täidesaatvaks ning kohtuvõimuks. Need kontrollivad teineteise tegevust. EESTIS KA! Võimu nimetus Seadusandli Täidesaatev Kohtuvõim k võim võim Võimuorgan Riigikogu Valitsus Kohus (Riigikohus)  Ülesanne Seaduste Riigi igapäeva Seisab hea selle väljatöötamine, sise- ja eest, et igaühe muutmine, välispoliitika õigused ja tühistamine, elluviimine vabadused

Ühiskond

16

doc

Ühiskonna eksami õppimine .

VÕIMUDE LAHUSUS ­ Riiki ei valitse üks võimuorgan, vaid võim on jagatud kolmeks, kes teineteisest sõltuvad: seadusandlikuks, täidesaatvaks ning kohtuvõimuks. Need kontrollivad teineteise tegevust. EESTIS KA! Võimu nimetus Seadusandlik Täidesaatev Kohtuvõim võim võim Võimuorgan Riigikogu Valitsus Kohus (Riigikohus) Ülesanne Seaduste Riigi igapäeva sise- Seisab hea selle väljatöötamine, ja välispoliitika eest, et igaühe muutmine, elluviimine õigused ja

Ühiskond

12

docx

Ühiskonnaõpetus põhikoolile

ÜHISKONNAÕPETUSE EKSAMIKS 1.Tänapäeva ühiskond on keeruline, moodustades süsteemi Avalik sektor- sinna kuuluvad riigiasutused ja ettevõtted, mille ül-deks on ühiskonna elu korraldada NT: Vabariigi valitsus, Eesti Pank Erasektor- sinna kuuluvad eraettevõtted, mille eesmärgiks on teenida tulu pakkudes tooteid või teenuseid NT: Tallinna Vesi, Swedbank OMADUS: tunned ära AS, OÜ, FIE järgi Kodanikuühiskond- inimeste poolt loodud vabatahtlikud organisatsioonid/ühendused, mille eesmärgiks ei ole tulu teenida NT: Nõmme Kalju FC OMADUS: tunned ära MTÜ, S, SA järgi 2.Eesti rahvastik Kõige rohkem inimesi on vanuses 30-33, kõige vähem 10-15

Ühiskonnaõpetus

2

doc

Parteide jaotus ja kodanikuõigused, kodakonsus

juurde toimetamist, õigus saada ebaseadusliku kinnipidamise eest kompensatsiooni. Kohtujärgses: õigus nõuda kiiret ja avalikku protsessi; õigus süütuse presumptsioonile; õigus kaitsta end ise või advokaadi vahendusel; poolte võrdsus ja mõlema poole ärakuulamine; enesesüüdistuse välistamine. 4. Kodanikuõigused ja inimõigused Inimõigused peegeldavad üldisi inimlikke väärtusi ja ideaale. Inimese rahvus, nahavärv, keel, usk, jõukus või kodakondsus ei piira tema inimõigusi. Vabadus, lugupidav suhtumine kaasinimestesse, normaalsed elutingimused, võimalus oma elu korraldada ­ põhimõtted, mida hindavad kõik rahvad. Kõikjal ei tõlgendata inimõigusi täpselt ühtemoodi. Riigis valitsev ideoloogia, majanduslikud olud ja traditsioonid mõjutavad seda, kui palju riik pingutab inimõiguste tagamiseks. Inimõigused jaotuvad: Põhiõigused; poliitilised õigused; sotsiaalsed ja majanduslikud õigused; kultuurilised õigused

Ühiskonnaõpetus

Kommentaarid (0)