Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Valitsemine: Demokraatlik ühiskond (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
ühiskond - Isegi need väikesed ühiskonnad, millesse laps kõige enne sisse kasvab – perekond ja mänguseltskond, on talle tähtsad vaid üksikvahekordade kaudu

Lõik failist

VALITSEMINE
Demokraatlik ühiskond
Demokraatia jaguneb:

  • Otsene e. osalusdemokraatia – riigi tasemel peamiselt referendumid , kodanikualgatused, streigid , kampaaniad jne.
  • Esindusdemokraatia – rahvas valib esindajad, kes rahva nimel valitsevad
  • Eliitdemokraatia – võim on koondunud väikese grupi otsustajate kätte
    Demokraatia võimalused:
    • Valitsejate piiratud võib kaitseb üksikisikut ja tema vabadust
    • Inimestel on võimalus olla informeeritud ja osaleda valitsemises
    • Edendab nii ühiseid kui ka individuaalseid huve
    • Poliitikute aruandmiskohustus tagab poliitilise stabiilsuse

    Demokraatia kriitika:
    • Osalusprobleem-tavakodanikud pole kuigi hästi kaasatud riigi valitsemisse
    • Suhteliselt kesine valimisosalus
    • Poliitikud lähtuvad enamasti partei huvidest, riik jääb tahaplaanile
    • Populismi vohamine -jagatakse populaarsuse nimel katteta lubadusi
    • Sundparteistamine-võimule pääsemiseks tuleb liituda mõne erakonnaga

    Survegrupp :
    • Teatud põhimõtete toetajate ühendused
    • Piiritlemata liikmeskonnaga
    • Probleemipõhised-tekivad ja hääbuvad vastavalt vajadusele
    • Eelistatakse otseseid sanktsioone
    • Tuntuimad on naisliikumised, gei- ja lesbiliikumised jne

    Ideoloogiad
    Ideoloogia on ideede kogum, mis propageerib kindlaid väärtusi.
    Poliitilised ideoloogiad jagunevad:
    Parempoolsus
    • Riigi vähene sekkumine
    • Ei toetata kõrgeid makse ja rohkeid seadusi ning eeskirju
    • Panustatakse rohkem erasektorisse
    • Sotsiaalsed erinevused

  • Konservatism
    • Alalhoidlikkus, vanameelsus
    • Eelistatakse tasast arengut ilma järskude muutusteta
    • Kollektiiv ja kogukond on üksikisikust tähtsamad
    • Väärtustatakse traditsioonilist peremudelit ja usul põhinevat moraali

  • Sotsiaalliberalism

  • Kristlikud demokraadid
    • Konservatiivide mõõdukas haru
    • Pooldavad mõõdukat heaoluriiki ja korralikku sotsiaalpoliitikat

    Vasakpoolsus e. sotsialism
    • Eesmärgiks sotsiaalne võrdsus
    • Levinuim vool sotsiaaldemokraatia
    • Kõigile võrdsed võimalused
    • Tugev sotsiaalkindlustussüsteem e. panustamine avalikku sektorisse
    • Tulude ja kulude ümberjaotamine e. rikkamad peavad maksma kõrgemaid makse, et vaesematele tagada toetused
    • Segamajandus
    • Palju riigiettevõtteid

    Äärmusideoloogiad
    • Kindlate põhimõtete pealesurumine kõigile ühiskonnaliikmetele
    • Riigi jõuline sekkumine kuni täieliku kontrollini välja
    • 20 . sajandi mõjukaimad natsism , fašism, kommunism
  • Vasakule Paremale
    Valitsemine-Demokraatlik ühiskond #1 Valitsemine-Demokraatlik ühiskond #2 Valitsemine-Demokraatlik ühiskond #3 Valitsemine-Demokraatlik ühiskond #4 Valitsemine-Demokraatlik ühiskond #5 Valitsemine-Demokraatlik ühiskond #6 Valitsemine-Demokraatlik ühiskond #7
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-05-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 33 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor AnnaAbi Õppematerjali autor
    Konspekt

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    10
    docx

    Valimised

    3.2. - 3.4. VABAD VALIMISED. PEAMISED VALIMISSÜSTEEMID. VALIMISKÄITUMINE Valimisõigus · valimisõigus - kodanike õigus osaleda saadikute valimisel esinduskogudesse või sinna ise kandideerida; õigus osaleda valimistel või mitte osaleda · aktiivne valimisõigus e. hääleõigus - kodanike õigus osaleda saadikute valimisel esinduskogudesse või osaleda referendumil, EV alates 18.eluaastast · passiivne valimisõigus e. kandideerimisõigus - kodanike õigus kandideerida esinduskogudesse jm KOV volikogu - alates 18. eluaastast RK - alates 21. eluaastast EP - alates 21. eluaastast President - alates 40. eluaastast · mandaat - saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve (koht esinduskogus) EV põhiseadus hääleõigusest § 56. Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu: 1) Riigikogu valimisega; 2) rahvahääletusega. § 57. Hääleõigusli

    Ühiskond
    thumbnail
    8
    doc

    Ühiskonnaõpetus

    Reiljan, E. Tuiksoo, J. Marrandi, K. Rüütli o 2010 A. Sirendi, J. Aare, Andrus Blok · + Treial, Sild, Närska, Sakjas, Tölp, Miljand, Pöör, Sarv, Kaldjärv, Liblikmann, Kõrve · Liikmeid üle 9 000? · Väärtustavad Eesti küla, Eesti põllumajanduse kestmist Erakond Eestimaa Rohelised (2006) · Erakonna esimene eestkõneleja: A. Lotman + Trapido, Veber, Laane, Lahtvee, Ots, Põvvat, Siplane, Vaabel · Liikmeid üle 1 500 Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine (4.1) · Demokraatlik valimiskord ­ põhiseaduslikkus, konstitutsionalism o Võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil o Kehtib võimude lahusus ja tasakaalustatus · Kahe demoktraatiavormi eristamisel lähtutakse kahest kriteeriumist o Kas riigipea on seotus rohkem seadusandliku või täidesaatva võimuharuga o Kui suur on võimuharude iseseisvus Presidentalism ­ USA, Mehhiko, Argentiina, Tsiili, Egiptus, Gruusia · President on ühtlasi valitsusjuht ja koostab valitsuse

    Ühiskonnaõpetus
    thumbnail
    23
    pdf

    Ühiskonna valitsemine

    valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord ehk põhiseaduslikkus. Lk.96 Osalus- ja elitaardemokraatia Lk.62 Demokraatia on valitsemisviis või poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe. Kontrolli tagab õigusriik, kus austatakse ja järgitakse seadusi, kus kehtivad isiku-, informatsiooni- ja sõnavabadus, võimude lahususe põhimõte ja sõltumatu kohtuvõim. Võimu omandamine, kasutamine ja vaheldumine on vaba poliitilise võistluse tulemus

    Ühiskonnaõpetus
    thumbnail
    7
    docx

    DEMOKRAATLIK VALITSEMINE

    Näiteks Läti, Soome, Suurbritannia, Saksamaa, Rootsi jpt. Presidentaalse demokraatia korral valib rahvas otse nii parlamendi kui presidendi. Valitsuse moodustab president, kes on sisuliselt ka peaministri ülesannetes, esindab riiki rahvusvahelises suhtlemises ja on relvajõudude ülemjuhataja. Näiteks USA, Venemaa, Prantsusmaa. 2.2. Eesti kui parlamentaarne demokraatia EV põhiseaduse I peatükk riigikorraldusest. Paragrahv 1. Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu. Eesti on riiklikult korralduselt ühtne riik, mille territooriumi haldusjaotuse sätestab seadus." Paragrahv 2. Eesti riigi maa-ala, territoriaalveed ja õhuruum on lahutamatu ja jagamatu tervik. Paragrahv 3. Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel

    Ühiskonnaõpetus
    thumbnail
    9
    doc

    Ühiskonna valitsemine

    tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord lk.96, Demokraatia on rahva võim Kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Rahvas teostab kõrgeimat võimu PS alusel ­ vt. III ptk § 56 ° Riigikogu valimiste ° rahvahääletuse ehk referendumi kaudu Põhilised valitsemisvormid ehk reziimid · Demokraatlikud reziimid (konstitutsioonilised reziimid) - seadusega piiratud valitsused: · Mittedemokraatlikud reziimid (autoritaarsed, totalitaarsed) - valitsuste võimupiirid on tegelikkuses määramata

    Ühiskonnaõpetus
    thumbnail
    14
    docx

    Ühiskonna kordamisküsimused: demokraatlik ühiskond

    Kordamisküsimused 2 DEMOKRAATLIK ÜHISKOND  Monarhia – veresuguluse alusel päritav, ainuisikulise võimuga riik. Jaguneb kaheks: 1)Piiramatu monarhia- diktatuurriik, kus kogu võim kuulub ühele valitsejale 2)Piiratud monarhia- demokraatlik riik. Monarh jagab võimu koos parlamendiga  Vabariik- valitava võimuga demokraatlik riik  Demokraatia- rahvavõim, rahvas saab oma esindajate kaudu võimust osa  Otsene demokraatia- riigikorraldus, kus rahvas otseselt osaleb otsustamises  Esindusdemokraatia- vorm, mille puhul rahvas teostab võimu kaudselt läbi esindajate  Osalusdemokraatia- tähendab esindusdemokraatiat. Vorm, mille puhul rahvas kaasatakse otsustusprotsessi, nt rahvareferendum, erinevad kodanikualgatused.

    Ühiskonnaõpetus
    thumbnail
    42
    doc

    Ühindkonna eksami kordamine

    1. NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis ÜHISKONNA MUDEL ASUSTUS MAJANDUSE ERIPÄRA Küttide ühiskond ajutine jaht Nomaadide ühiskond ajutine karjakasvatamine Agraarühiskond püsiv, küla hajali, linnad kui kõige olulisem on maaomand halduskeskused Industriaalühiskond püsiv, suurlinnad masstootmine, tootmisvahendid

    Ühiskond
    thumbnail
    21
    doc

    Ühiskonna eksami konspekt

    1. NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis ÜHISKONNA MUDEL ASUSTUS MAJANDUSE ERIPÄRA Küttide ühiskond ajutine jaht Nomaadide ühiskond ajutine karjakasvatamine Agraarühiskond püsiv, küla hajali, linnad kui kõige olulisem on maaomand halduskeskused Industriaalühiskond püsiv, suurlinnad masstootmine, tootmisvahendid

    Ühiskonnaõpetus




    Kommentaarid (1)

    gerdaolen profiilipilt
    gerdaolen: Asjalik materjal.
    15:44 16-01-2013



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun