Valitsemine, õigus (0)

Sarnased õppematerjalid

10

doc

Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine, kodanikuosalus

• USA president valitakse iga 4 aasta järel valijaskonna, täpsemalt valijameeste poolt. • President juhib riigi valitsust (administratsiooni) st täidab ise ka peaministri ülesandeid. Departemangude juhid ehk ministrid nimetab president ametisse Kongressiga ehk parlamendiga läbi rääkimata või Kongressi erakondlikku koosseisu arvestamata.usas seadusandlik võim on congress-kahekojaline parlament. Senat-kongressi ülemkoda. Alamkoda-esindajate koda.presidendil on veto õigus.-õigus lükata parlamendis vastu võetud seadus taagasi. Plussid: valitsus on püsivam . minus:congress võib presidendi tegevust takistada. POOLPRESIDENTALISM)rahvas valib presidenti ja parlamendi, president nimetab ametisse peaministri ning juhib temaga koos valitsust, parlament hääletab ametisse valitsuse() Prantsusmaa, Island, Portugal, Austria, Venemaa, Leedu. Rahvas valib presidendi. • President määrab peaministri, ministrid valib peaminister, saavad presidendi heakskiidu.

Ühiskond

30

doc

Demokraatliku ühiskonna valitsemine, kodanikuosalus

• USA president valitakse iga 4 aasta järel valijaskonna, täpsemalt valijameeste poolt. • President juhib riigi valitsust (administratsiooni) st täidab ise ka peaministri ülesandeid. Departemangude juhid ehk ministrid nimetab president ametisse Kongressiga ehk parlamendiga läbi rääkimata või Kongressi erakondlikku koosseisu arvestamata.usas seadusandlik võim on congress-kahekojaline parlament. Senat- kongressi ülemkoda. Alamkoda-esindajate koda.presidendil on veto õigus.-õigus lükata parlamendis vastu võetud seadus taagasi. Plussid: valitsus on püsivam . minus:congress võib presidendi tegevust takistada. POOLPRESIDENTALISM)rahvas valib presidenti ja parlamendi, president nimetab ametisse peaministri ning juhib temaga koos valitsust, parlament hääletab ametisse valitsuse() Prantsusmaa, Island, Portugal, Austria, Venemaa, Leedu. Rahvas valib presidendi. • President määrab peaministri, ministrid valib peaminister, saavad presidendi heakskiidu.

Ühiskond

26

docx

VALITSEMINE JA AVALIK HALDUS

ÕPIK PTK 4.1.-4.7. + TUNNIKONSPEKTID NING LISAMATERJALID SISUKORD 1.Võimude lahusus ja tasakaalustatus............................................................................3 Võimude lahusus.......................................................................................................... 3 Võimude tasakaalustatus............................................................................................. 3 2.Presidentaalne, poolpresidentaalne ja parlamentaarne valitsemine – ülesehitus ning plussid ja miinused......................................................................................................... 3 3.Presidendi roll presidentaalses ja parlamentaarses riigis.............................................4 4.Eesti Vabariigi presidendi ülesanded, tingimused kandideerimisel ja ametisseastumisel.......................................................................................................... 4 ÜLESANDED PS § 78. Vabariigi President:

Avalik haldus

7

doc

Ühiskonna konspekt

*Eesti põhiseadusliku korda ähvardava õhu puhul võib Riigikogu Vabariigi presidendi või Vabariigi valitsuse ettepanekul oma koosseisu häälteenamusega välja kuulutada erakorralise seisukorra kogu riigis, kuid mitte kauemaks kui kolmeks kuuks. Mis on lobism? Lobism ehk kuluaaripoliitika ehk katsed mõjutada poliitikuid, eriti parlamendisaadikuid, isiklike kontaktide ja vastastikku kasulike tehingute kaudu.  Kellel on Eestis õigus algatada seaduseelnõusid? Seaduseelnõu algatamise õigus on valitsusel, Riigikogu fraktsioonil, Riigikogu komisjonil ja ka üksiksaadikul. Kuidas toimub seaduseelnõude menetlemine Riigikogus? Kirjelda erinevaid etappe. [vt ka skeemi õpikus lk. 108] Seaduseelnõu algataja (vt eelmine küsimus) annab eelnõu üle Riigikogu juhatusele, kes määrab eelnõu menetlemiseks juhtivkomisjoni. Juhtiv komisjon annab esmase hinnangu eelnõule ja viimistleb muudatusettepanekud

Ühiskonnaõpetus

8

doc

Avalik haldus ja valitsemine

1944 Viimane seaduslik peaminister Uluots kuulutati presidendi kohusetäitjaks, kuid ta pidi põgenema. Paguluses tegutsenud eksiilvalitsus lõpetas tegevuse 1992. aastal, kuna Eestis olid valimised 1991-1992 Riigipeana toimis Ülemnõukogu Presiidium (esimees A. Rüütel), Eesti Komitee (T. Kelam) 1992-2001 Vabariigi President Lennart Meri 2001-2006 Vabariigi President Arnold Rüütel 2006-... Vabariigi President Toomas-Hendrik Ilves Demokraatia kui piiratud valitsemine Demokraatlik valitsemiskord ehk põhiseaduslikkuseks ehk konstitutsionalism Põhiseaduslikkus on valitsemine, kus võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil. Demokraatia on piiratud võim: · sisulised piirangud- keelavad teha võimuinstitutsioonidel teha teatud asju (valitsus ei tohi võtta vastu riigieelarvet) · protseduurilised piirangud- mingi toimingu sooritamisel tuleb järgida seaduses

Ühiskonnaõpetus

3

rtf

Valitsemine

2.kuidas valitsetakse?, vastuse sellel küsimusele saab põhiseadusest 3.mida otsustatakse? otsuste tegemine on poliitika, mis sõltub võimul olevatest erakondadest või mõjukatest survegruppidest. Huvide vormistamine seadusteks ja määrusteks on poliitilise protsessi esimene etapp. Selle teine etapp on nedne seaduste ja määruste ellu rakendamine, siin sõltub kõik ametnikest ehk bürokraatiast. Teine etapp ongi avalik haldus. Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine: Demokraatia on piiratud põhiseadusega. Need piirangud on: -sisulised piirangud - keelavad võimuinstitutsioonidel teha teatud asju. Nt. ei tohi valitsus võtta vastu riigieelarvet. -protseduurilised piirangud - tähendavad, et mingi toimingu sooritamisel tuleb järgida seaduses sätestatud korda. Nt võib valitsus võtta laenu, kuid laenulepingu peab ratifitseerima parlament. Presidentaalne võim: levinud enamasti Ameerikas. Niisuguse korralduse kohaselt kuulub täidesaatev võim presidendile

Ühiskonnaõpetus

6

docx

Ühiskonnaõpetus - Valitsemine

Too välja kolm erinevat moodust ja selgita kuidas 1. Sisekontroll – Juriidiline (et kõik ikka legit oleks) ja psühholoogiline (eetika ja käitumismallid). 2. Poliitiline kontroll - Varaline järelvalve ning kontroll kõrgete ametikohtade täitmise protseduuri üle. 3. Õiguslik kontroll – Peab tagama haldussuutlikuse ja vältima korruptsiooni, seda siis läbi kohtusüsteemi või spetsiialse Ombudsmani institutsiooni (kuhu kodanikul on õigus pöörduda adminstratiivse väärkohtlemise korral, nt said vähem pensioni kui oleksid pidanud saama) 6. Kirjelda Eesti kohtusüsteemi. Mis on iga kohtuastme ülesanded? 6p. Põhiseadus või tööleht. Õigust mõistab ainult kohus. Kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. Maa- ja linnakohtud ning halduskohtud on esimese astme kohtud. Arutavad tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju

Ühiskond

10

doc

Ühiskonna valitsemine ja haldamine

Demokraatia laiemalt tähendab elustiili, kindlaid väärtusi ja suhtlemispõhimõtteid. Otsene demokraatia - klassis hääletame ja vähemus peab alluma enamusele. Esindusdemokraatia - Eestis valitseb esindusdemokraatia, valitakse esindajad Demokraatia nurgakivid: 1) tuginemine põhiseadusele 2) võimude lahusus 3) kodanikuvabaduste ja -õiguste tagamine, kõigi võrdsus seaduste ees 4) regulaarne vabade valimiste korraldamine Põhiseaduslik valitsemine, mille puhul võimu teostatakse ja piiratakse, seadusega määratud viisil. Piirangud: a) sisulised ja b) protseduurilised Riike (umbes 200) Erinevad võimu korralduselt: 1) monarhiad a) piiratud ehk konstitutsiooniline monarhia (Suurbritannia) b) absoluutne monarhia (Brunei, Saudi Araabia) 2) diktatuurid (piiramatu võim) a) konstitutsiooniline diktatuur (ajutiselt antud võim, et luua demokraatlik riik) 3) autoritaarsed Kuuba, Põhja-Korea

Ühiskond

Kommentaarid (0)