Ühe fraktsiooni liikmed on ühest parteist. Fraktsioonides arutatakse läbi, kuidas käituda seaduseelnõude menetlemisel ja hääletamisel, milliseid parandusettepanekuid või küsimusi esitada. Fraktsiooni kuulumine ei ole kohustuslik. Fraktsioonis on saadikutel oht sattuda partei juhtkonna tugeva surve alla. Fraktsiooni kuuluvad parlamendisaadikul on oma ettepanekute elluviimiseks reaalsemad võimalused kui üksiksaadikul. Avalik haldus ja bürokraatia Bürokraatia mõiste ja tugevuse põhjused Bürokraatia ehk ametnikkond tegeleb riigivõimu otsuste igapäevase täideviimise ehk avaliku haldusega, mille üheks põhijooneks on püsivus. Püsivad töökogemus tõstab ametnike professionaalsust. Bürokraatia võimu tugevdab ka selle arvukus. Viimastel aastakümnetel on ette võetud mitmeid avaliku halduse reforme, eesmärgiga vähendada bürokraatia ebaefektiivsust ja muid loomuomaseid puudusi ehk bürokraatia patoloogiad
· poliitilised läbirääkimised, juhib värske peaminister · saadikumandaadist tuleb ministriks oleku ajal loobuda · parim võimalus üheparteiline enamusvalitsus · paraku pole see aga tihti võimalik, kuna partei ei oma tavaliselt parlamendienamust · tuleb moodustada koalitsioonivalitsus · läbirääkimised kinniste uste taga Enamusvalitsus- kontrollib vähemalt pooli saadikukohti parlamendis Vähemusvalitsus- pole parlamendi enamuse toetust Avalik haldus ja bürokraatia Bürokraatia ehk ametnikkond Avalik haldus- riigivõimu otsuste igapäevane elluviimine · püsivus=professionaalsus · arvukus Bürokraatia patoloogiad- loomuomased puudused (ebaefektiivsus) Bürokraatia funktsioonid: · poliitika elluviimine a) madalama astme ametnikud suhtlevad kodanikega b) kõrgema astme ametnikud poliitika kujundajatega I. valmistavad ministritele ette materjale kabinetiistungiks II
Vähemusvalitsus pole parlamendi enamuse toetust. Õnnestub siis, kui opositsiooniparteidel puudub üksmeel. · Parteispektri iseloom. · Ministrikohtade jaotus erakondade vahel. Euroopa püsivaimad valitsused on Suurbritannias, Luksemburgis (keskmiselt 45 kuud), Iirimaal, Austrias, Saksamaal (37-38 kuud), kõige lühemaealised aga Itaalias, Prantsusmaal ning Soomes (10-15 kuud). 5 AVALIK HALDUS JA BÜROKRAATIA Bürokraatia ehk ametnikkond ametnike võim, rangete reeglite ja hierarhia alusel toimiv juhtimiskorraldus. Ametnikkond tegeleb riigivõimu otsuste igapäevase täideviimise ehk avaliku haldusega. Ametnikkonna ülesanded: · Poliitika elluviimine. · Süsteemi stabiliseerija, vahekohtuniku funktisooni täitmine. · Iseenda taastootmine, aerndamine ja inimressursi juhtimine.. Alamastme ametnikud suhtlevad peamiselt kodanikega, kõrgemad ametnikud aga poliitika kujundajatega:
Presidentaalne: *Riigipea keskne poliitiline figuur, täidab nii valitsusjuhi kui riigipea ülesandeid *Kodanikud valivad presidendi ja parlamendisaadikud *Pres. Juhib riigivalitsust, täites ka peaministri ülesandeid(nim. Ametisse ministrid). * Valitsuse koosseis vahetub pärast presidendi-, mitte parlamendivalimisi. *Seadusandliku võimu institutsiooniks parlament *President tihedamalt seotud täidesaatva võimuga. *Võimuharude autonoomia suurim Parlamentaarne: *Rahvas valib parlamendi, kes omakorda valib presidendi *Riigipea on erapooletu, iseseisev võimuinstitutsioon, kes tasakaalustab parlamendi&valitsuse suhteid *President nim ametisse kõrged ametnikud, täidab tseremoniaalseid kohustusi *Valitsus moodustatakse parlamendivalimiste tulemuste põhjal *Seaduseelnõusid koostab valitsus& saadab parlamendile menetlemiseks *Seadusandlik ja täidesaatev võim tugevas vastastikuses seoses Ühe- ja kahekojalisus Seaduse järgi on parlamendi kojad võrdsed. Kahekojalised: Sb, Pr, It, S
juhtimiskorraldus. Ülesanded: poliitika elluviimine , süsteemi stabiliseerija ja vahekohtunik , iseenda taastootmine, arendamine ja inimressursi juhtimine, Ametnike hierarhia : Riigiteenuste ametikohad : 1) Kõrgemad ametnikud : Valitsusametnikud,Juhid, Nõunikud 2) Vanemametnikud 3) Nooremametnikud Bürokraatia kontroll : Formaalsed : poliitiline järelvalve, juriidiline järelvalve, administratiivne järelvalve. Mitteformaalsed : ametkondlik järelvalve, avalik järelvalve. Õiguse harud : 1) Eraõigus : Majandusõigus Tsiviilõigus : võlaõigus,asjaõigus,perekonnaõigus,tööõigus. Kaubandusõigus 2) Avalikõigus : Rahvusvaheline õigus, Riigiõigus, Kirikuõigus, Haldusõigus, Finantsõigus, Protsessiõigus, Kriminaalõigus. Eesti kohtusüsteem, erinevus USA omast : I astme kohtud : maakohus( tsiviilasjad, väärteod ja kriminaalasjad), halduskohtud (haldusasjad) Tallinn, Tartu
Järjestage sammud valitsuse moodustamisel, alustades parlamendi valimisega ja lõpetades valitsuse ametisse astumisega. Valitsused Enamusvalitsus Vähemusvalitsus JOONIS - ÕPIK, lk 113 Valitsuse eluiga 1 Sõltub põhiseaduslikust ülesehitusest 2. Parlamendi erakondlikust jaotusest 3. Ministrikohtade jaotusest erakondade vahel 4. Kas enamus- või vähemusvalitsus? 5. Opositsiooniparteide koostööst 6. Vaatame tabelit õpik, lk 114 AVALIK HALDUS JA BÜROKRAATIA 1. Bürokraatiat seostatakse negatiivse mõttega ebaefektiivsus, jäikus, pikad ja tülikad protsessid. 2. Kuid ilma bürokraatiata ei ole võimalik saada 3. Bürokraatia tekkis seadustele tuginev võimuideaal, heaoluriik, ametnikkond 4. Avalik haldus ametnikkond tegeleb iga päevaselt riigivõimu otsustega. Seda iseloomustab püsivus, professionaalsus. 5. Arvukus avaliku sektoriga riikides moodustub
Sisukord Sissejuhatus .....................................................................................2 Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine .........................3 Seadusandliku võimu ülesehitus .........................................4 Parlamendi ülesanded ja töökorraldus..............................................6 Täidesaatev võim tänapäeva valitsemissüsteemis.....................7 Avalik haldus ja bürokraatia..............................................9 Kohtuvõim.................................................................10 Regionaalne ja kohalik valitsemine....................................10 Valitsemiskorraldus Euroopa Liidus...................................11 1 Sissejuhatus Valitsemise tähendus on viimastel aastakümnetel märgatavalt laienenud. Tänapäeval
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium VALITSEMINE JA AVALIK HALDUS Koostaja: Klass: 12 klass, ekstern Tallinn 2015 Valitsemine ja avalik haldus Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 4 1.Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine....................................................5 1.1Demokraatia kui piiratud valitsemine.............................................................5 1.2Presidentalism ja parlamentarism..................................................................5 2.Seadusandliku võimu ülesehitus........................
Kõik kommentaarid