Valimised ja parlament (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

82

pdf

Riigiõigus - Riigikogu

Riigikogu PS IV peatükk • Eesti on vastavalt 1992. aastast kehtivale põhiseadusele demokraatlik vabariik, kus kõrgeima võimu kandja on rahvas • PS § 56 „kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu Riigikogu valimisega“ Riigikogu valimised • Riigikogu 101 liiget valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõtte alusel. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed ning toimuvad iga neljanda aasta märtsikuu esimesel pühapäeval • Sõltuvalt saadud häälte arvust võib Riigikogu liikmeks saada isiku-, ringkonna- või kompensatsioonimandaadiga Valimise põhimõtted • Lähtuvalt põhiseaduse §-st 60 on Riigikogu valimised: • Vabad valimised ehk valijal on õigus hääletada ilma surveta, oma tahte kohaselt. Valimistel on õigus osaleda kõigil hääleõiguslikel kodanikel

Riigiõigus

3

doc

Parlamentarism

Parlamentarism-rahvas valib parlamendi. Parlament valib presidendi. Riigipeal eelkõige esindusfunktsioonid. Valitsuse koosseis sõltub parlamandi toetusest. Uus valitsus astub ametisse peale parlamendivalimisi. Parlamentaarse riigikorralduse puhul on tähtsaim võimuinstitutsioon parlament. Seadusandlik ja täidesaatev võim on väga tugevas vastatikus sõltuvuses. Inglismaa, eesti, saksamaa, šveits, iirimaa. Presidentalism-rahvas valib parlamendi. Rahvas valib presidendi. Riigipea täidab nii riigi esindaja kui ka valitsusjuhi ülesandeid. president komplekteerib valitsuse oma äranägemise järgi. Uus valitsus astub ametisse peale presidendivalimisi. Presidentaalse riigikorralduse puhul on president tihedamalt seotud täidesaatva võimuga.Võimuharude

Ühiskonnaõpetus

22

doc

Eesti Põhiseadus

Hääleõiguslik ei ole Eesti kodanik, kes on kohtu poolt tunnistatud teovõimetuks. § 58. Seadusega võib piirata nende Eesti kodanike osavõttu hääletamisest, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannavad karistust kinnipidamiskohtades. IV peatükk RIIGIKOGU § 59. Seadusandlik võim kuulub Riigikogule. § 60. Riigikogul on sada üks liiget. Riigikogu liikmed valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõtte alusel. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane. Riigikogusse võib kandideerida iga vähemalt kahekümne ühe aastane hääleõiguslik Eesti kodanik. Riigikogu korralised valimised toimuvad märtsikuu esimesel pühapäeval neljandal aastal, mis järgneb riigikogu eelmiste valimiste aastale. Riigikogu erakorralised valimised toimuvad põhiseaduse §-des 89, 97, 105 ja 119 ettenähtud juhtudel varemalt kakskümmend ja hiljemalt nelikümmend päeva

Ühiskonnaõpetus

76

docx

RIIGIÕIGUS konspekt eksamiks

riigivõim PS-eelsed dokumendid  15nov 1917. a otsus kõrgemast võimust  24.veebruar 1918.a manifest kõigile Eestimaa rahvastele nn iseseisvumismanifest  4juuni 1919. a. Asutava kogu poolt vastuvõetud Eesti Vabariigi valitsuse ajutine kord 1920. a põhiseadus  Väga põhjalik põhiõiguste kataloog  Riigikogu valiti kolmeks aastaks proportsionaalsete valimiste teel  Riigikogusse kuulus 100 liiget  Erakorralised valimised said PS kohaselt toimuda juhul, kui mõni eelnõu lükati rahvahääletusel tagasi või rahvahääletusel võeti vastu Riigikogus tagasilükatud seadus.  Presidenti ei olnud.  Seadusi kuulutas välja Riigikogu juhatus  1920.a põhiseaduse muutumine 1933.a  Riigikogu koosseis vähendati 50 liikmeni, valimisperioon pikenes 4 aastani.  Riigivanemaõigusi suurendati, rahvas valis 5.a  Valitsuse etteotsa pidi saama peaminister 1938

Riigiõigus

9

doc

Kursus Eesti valitsemissüsteem

aastased, teovõimelised ja ei kanna hetkel reaalset vanglakaristust. Riigikogu valimistel saavad siis kandideerida kas erakond ( kanditaatide nimekirja alusel: ringkonnanimekirjad või üleriigilised nimekirjad) või üksikkanditaat. Eestis toimub Riigikokku valimine proportionaalse süsteemi alusel. Eestis jagatakse 101 riigikogu mandaati 12 ringkonna peale, kus siis sõltuvalt valijate arvust on igale ringkonnale eraldatud 8-11 kohta. Valimised toimuvad Eestis 3 vooru alusel.: · 1 .voorust osutavad valituks need kandidaadid kes saavutasid lihtkvoodiga võrde või kõrgema taseme ( ca 7590) . 3 · 2 voor on tähtis just erakondadele, sest antud vooruss elgub milline erakond saab kohti Riigikokku. Selleks tehakse kindlaks millised erakonna nimekirjad said vähemalt 5% valijate häältest

Avalik haldus

9

doc

Ühiskonna valitsemine

ÜHISKONNA VALITSEMINE Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted

Ühiskonnaõpetus

8

doc

Avalik haldus ja valitsemine

võimu mõju on nõrk võimu mõju on nõrk sõltuvuses. Olulisemad tunnused Riigipea on ka Pres. nimetab valitsusjuht. Pres. peaministri. Vastutab Presidendi valib nimetab ametisse välis-, kaitse- ja parlament. valitsuse ja meediapoliitika eest. Vetoõigust pole vabastab. Autonoomia suurim Riigipea roll Peab arvestama Esindusfunktsioon. Valitsusjuhi parlamendiga. Erapooletu ülesanded

Ühiskonnaõpetus

26

docx

VALITSEMINE JA AVALIK HALDUS

Peab kõnesid, annab autasusid. Nimetab ametisse kõrged ametnikud. 4. EESTI VABARIIGI PRESIDENDI ÜLESANDED, TINGIMUSED KANDIDEERIMISEL JA AMETISSEASTUMISEL ÜLESANDED PS § 78. VABARIIGI PRESIDENT: 1) esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises; 2) nimetab ja kutsub tagasi Vabariigi Valitsuse ettepanekul Eesti Vabariigi diplomaatilised esindajad ning võtab vastu Eestisse akrediteeritud diplomaatiliste esindajate volikirjad; 3) kuulutab välja Riigikogu korralised valimised ja vastavalt põhiseaduse §-dele 89, 97, 105 ja 119 Riigikogu erakorralised valimised; 4) kutsub kokku Riigikogu uue koosseisu vastavalt põhiseaduse §-le 66 ja avab selle esimese istungi; 5) teeb Riigikogu esimehele ettepaneku Riigikogu erakorralise istungjärgu kokkukutsumiseks vastavalt põhiseaduse §-le 68; 6) kuulutab välja seadused vastavalt põhiseaduse §-dele 105 ja 107 ning kirjutab alla ratifitseerimiskirjadele; 7) annab seadlusi vastavalt põhiseaduse §-dele 109 ja 110;

Avalik haldus

Kommentaarid (1)