Lembit Õunapuu, PhD, dotsent Tartu Ülikool Sisukord SISUKORD............................................................................................................................................. 1 VALIMID KVANTITATIIVSETES JA KVALITATIIVSETES UURIMUSTES........................................... 2 VALIMI MÕISTE...................................................................................................................................... 2 KVANTITATIIVSE JA KVALITATIIVSE UURIMUSE VALIMITE ERIPÄRAD............................................................ 2 TÕENÄOSUSLIKE VALIMITE REPRESENTATIIVSUS...................................................................................... 3 VALIMI KOOSTAMISE TÕENÄOSUSLIKUD JA MITTETÕENÄOSUSLIKUD MEETODID .........................
Pealkiri: UURIMISTÖÖ ALUSED JA METOODIKA 2 SISUKORD 1.TEADUSTÖÖ ALUSED............................................................................................4 1.1Teadustöö põhimõisted..........................................................................................4 1.2Teaduskraadid ja nimetused.................................................................................. 8 1.3Teaduslik tunnetus.................................................................................................9 1.4Teaduslik tunnetus realiseerub teadustöö kaudu.................................................12 1.5Teadustöö tingimused..........................................................................................12 1.6Uurimuse kolm huvi............................................................................................13 1.7Mitmesugused uurimissuunad: induktsioon ja dedukts
1921 P. White raamat turu uurimistest. 1923 a. A. C. Nielsen oma turu-uuringus termin “turuosa” ja G. H. Gallup tegeles reklaami lugejaskonna analüüsimisega. G.H. Gallup lõi Instituudi The American Institute Of Public Opinion. G.H. Gallup on andnud nime üldmõisteks gallupile (avaliku arvamuse uuring: ühiskonna aktuaalsed probleemid, valitsuse, parteide, ühiskonnajuhtide tegevus, inimeste väärtushinnangud, seisukohad, ootused, nende muutused; kasutatakse esindava valimi küsitlust). 1930. aastate lõpuks oli USA-s turuinfot pakkuvaid firmasid mitu. 1941-1950 – teaduslikkuse etapp Sõjajärgsetel aastatel pöörati tähelepanu sotsioloogilistele uuringutele ning see tõi kaasa uuringufirmade buumi. 1951- 1960 – eksperimentalne etapp Turunduskontseptsiooni üha laiem tunnustamine põhjustas turundusuuringute järsu kasvu. Firmad jõudsid järeldusele et uuringul on nõuandev roll. 1961 – 1970 – Kvantitatiivne etapp.
Antud juhul valitakse kõik venelased (rahvus = 2). Tingimuste lahtrisse tuleb sisestada muutujate väärtuste koodid! Tähelepanu! Et analüüs sassi ei läheks, tuleb pidevalt jälgida, kas filter on peal või mitte. SPSS-i tabeli akna all paremal nurgas on vastav indikaator (“Filter On”). Uute muutujate moodustamine Transform – Recode – Into Different Variables Vasakpoolsest kastist saab noolenupuga keskmisesse tuua muutuja, mida soovime uueks muutujaks ümber kodeerida. Output Variable’i alla Name lahtrisse tuleb sisestada uue muutuja nimi. Selle viimiseks keskmisesse kasti tuleb vajutada nupule Change. Nupu Old and New Values… alt saame määrata ümberkodeerimise tingimusi: 1. Old Value aknapooles saame sisestada vana muutuja väärtusi kas ühekaupa (Value,
Küsitlemistel eristatakse järgmisi alaliike : - anketeerimine ehk sisuliselt kirjalik küsitlemine; - intervjuu ehk sisuliselt suuline küsitlemine e. usutlemine. ANKETEERIMINE. Anketeerimine on ankeedi vormis küsimuste esitamine uurimuseks. Algandmed kogutakse teatud hulga inimeste käest, kasutades selleks küsitluslehti ankeete. Võib küsitleda kõiki või teatud osa inimesi, kes esindavad teatud gruppi inimesi. Representiivne valim juhuvalim kõigil võimalikel valimisse lülitatud vastajatel on võrdne võimalus sattuda valimisse. Oluline on järgida 3 põhitõde : 1. juhuslik ja representatiivne vastajate valim; 2. vastajatel ei tohi olla võimalust valimit kuidagi kujundada; 3. küsitleja peab teadma vastava elanikkonna karakteristikuid. Küsitluse variandid : 1. silmast silma küsitlus, küsitleja täidab ankeedi ( kas paberkandjal või arvutis ); 2
1. Turunduse olemus: Turundus ehk marketing sai oma nime turu järgi, kus vanasti toimusid kauba vahetused raha või teiste toodete vastu linna keskel oleval turuplatsil. Turundus tähendab firma juhtimist turust lähtuvalt. Hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turunduskanalite valikut, hinnapoliitikat, reklaami, müüki ennast jpm. Ajalooliselt on levinumad kolm turundustõlgendust: · Turundus kui kaubandustegevuse organiseerimine · Turundus kui kaupade realiseerimise organisatsiooniliste, tehniliste ja kommertsfunktsioonide süsteem · Turundus kui tootmise juhtimise turukonseptsioon Turunduse 5 põhialust · Kõige tähtsam on tarbijakesksus; · Tarbijad ei osta toodet, vaid probleemilahendust; · Turundus on liialt oluline jätmaks see üksnes turundusosakonna mureks; · Turud on heterogeensed; · Turud ja tarbijad on pidevas muutumises. 2.Kogu turundustegev
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse 2008. aasta looduskaitseprogrammi projekt nr. 193 „Kaitsealade külastuskoormuse hindamine“ Koostajad: Antti Roose, Kalev Sepp, Varje Vendla, Miguel Villoslada, Maaria Semm, Henri Järv, Janar Raet, Ene Hurt, Tuuli Veersalu Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................................... 4 VÕTMEMÕISTED...................................................................................................................................................................... 6 1. KAITSEALADE KÜLASTUSSEIRE ALUSED .......................................................................................................... 9 1.1 KÜLASTUSSEIRE ARENDAMINE MAAIL
LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Kaubandusökonoomika õppekava Hanna Kuldsaar NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS Lõputöö Juhendaja: Eva Vahtramäe MA Mõdriku 2012 SUMMARY Final paper is composed on Changes of consuming habits in category of clothes and beauty products among female customers. Paper is presented on 54 pages and it includes one extra. The paper has been appearenced with three charts and 16 graphs. Beauty has became the keyword of our society and, therefore, everybody tries to change their appearance close to perfection. Over the years the societal pressure on women has enourmosly increased. Research is necessary because the last ten years people have more and wider options. People increasingly give special attention t
Kõik kommentaarid