Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Valiku põhiparameetrid (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist


Eesti Maaülikool




Mihkel Raudsepp

Liha-ja piimatehnoloogia

II kursus


Valiku põhiparameetrid


Referaat




Juhendaja : E. Orgmets



Tartu 2010

Sisukord


Sissejuhatus……………………………………………………3
1.Jõudlus…………………………………………....................4
1.1Piimajõudlus………………………………………...4
1.2Lihajõudlus………………………………………….4
1.3Villajõudlus…………………………………………5
1.4Munajõudlus………………………………………...5
1.5Veojõudlus………………………………………….6
2.Eksterjöör…………………………………………………...6
2.1Pea…………………………………………………..7
2.2Kael…………………………………………………7
2.3Turi………………………………………………….7
2.4Õlgmik………………………………………………7
2.5Rind…………………………………………………7
2.6Selg………………………………………………….7
2.7Lanne………………………………………………..8
2.8Kõht…………………………………………………8
2.9Laudjas……………………………………………...8
2.10Udar………………………………………………..8
2.10.1Piimalehmade udar ……………………….8
2.10.2Sigade
Vasakule Paremale
Valiku põhiparameetrid #1 Valiku põhiparameetrid #2 Valiku põhiparameetrid #3 Valiku põhiparameetrid #4 Valiku põhiparameetrid #5 Valiku põhiparameetrid #6 Valiku põhiparameetrid #7 Valiku põhiparameetrid #8 Valiku põhiparameetrid #9 Valiku põhiparameetrid #10 Valiku põhiparameetrid #11 Valiku põhiparameetrid #12 Valiku põhiparameetrid #13
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-01-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 28 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor MihkelRa Õppematerjali autor
Kirjeldab aretuses kasutatavaid valiku põhiparameetreid

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
11
docx

Veisekasvatus

Veisekasvatus 1. Jõudluskontroll ja selle olulisus Jõudluskontroll on loomade jõudlus ja põlvnemisandmete regulaarne kogumine, õigsuse kontrollimine, registreerimine, töötlemine, säilitamine ja analüüsimine nende geneetilise väärtuse hindamiseks. Olulisus: infoks aretajale, kelle eesmärgiks on karja jõudluse parandamine. Peale selle annab teavet lehmade individuaalsetest andmetest nagu nt kuu, aasta ja laktatsioonitoodangust. 2. Veiste märgistamine ja selle viisid Kollane kõrvamärk ehk nn euromärk: varustatud inventarinumbriga, mis pannakse veise mõlemasse kõrva. Elektroonilised kõrvamärgid: sisaldab teavet vähemalt kõrvamärgil nähtava teabe kohta, mis kinnitatakse veise vasakusse kõrva. Kõrvade sälkimine: kasutatakse spetsiaalset sälkimisvõtit. Värvimine: number värvimitalse veise laudjale või mõnele teisele hästi silmapaist

Loomakasvatus
thumbnail
28
docx

Aretusõpetuse vastused

Georges de buffon (1707...1788) Töötas välja prantsusmaal ristamismeetodi koduloomade väärtuse parandamiseks.Caspar Friedrich Wolff (1733....1794) alles XVIII sajandi lõpus tekkis epigeneesiteooria ehk pärastkujunemiseõpetus.Robert Bakewell (1725....1795) pole kirjutanud oma aretustöö meetoditest, aga tema osavõtul aretati kolm loomatõugu, kes eksisteerivad tänapäevalgi. Eriti tähtis aretusõpetuse arengule oli XIX sajandi II pool. Valiku ja liikide kujunemise teooriale andis väga palju Charles Darwin (1809...1882), kes üldistas oma paljude ekspeditsioonide tulemused seaduspärasustena teosesse "Liikide tekkimine" (1859). Väljapaistvaks aretuse teoreetikuks ja tõuloomakasvatuse organisaatoriks Balti kubermangudes ja Venemaal tuleb pidada Peterburi akadeemikut Aleksander Theodor von Middendorffi (1815...1894). A.T.v. Middendorff veendus, et tõuomaduste kiiremaks parandamiseks on vaja sisse tuua teistest

Aretusõpetus
thumbnail
14
doc

Veisekasvatus

protsentides. Veisekarja struktuur: a) lehmad b) tiined ja seemendusealised mullikad c) lehm- (lehmikud) ja pullmullikad (pullikud) d) lehm- ja pullvasikad Veisekarja uuendamise ehk taastootmise all mõistetakse karjast väljaprakeeritud lehmade asendamist noorloomadega. Mida lühem on lehmade eluiga ja mida suurem on praakimine, seda kiirem on karja käive. 21. Veiste aretusväärtuse, hindamine ja praktiline valik. Veiste aretusväärtuse, hindamise ja valiku teostab loomaomanik koos aretuskonsulendiga. 1)Esimene valik toimub juba vasikaeas(alles jäetakse lehmikud, pullikud lähevad müüki) 2)Otsustav valik tehakse 6-kuu vanuselt ­ lehmikud valitakse karja täienduseks 3)Teine otsustav hindamine ja valik toimub mullikate hulgas -seemendatakse, realiseerit.lihaks või müüakse 4) valik noorlehmade hulgas ­ hinnatakse piimajõudlust 5)Seemenduspullide esmane valik - toimub 3-kuuselt, hinnatakse nende kasvu, arengut ja põlvnemist

Loomakasvatus
thumbnail
9
docx

Loomakasvatuse konspekt

Peab olema isoleeritud teistest populatsioonidest erinevate isolatsioonivormide kaudu. Ristamine- aretusmeetod, kus omavahel paaritatakse erineva tõu loomad. On elujõulisemad ja kiirema kasvuga kui puhtatõulised loomad-heteroos. Puhasaretus-paaritatakse ühte ja samasse puhtasse tõugu kuuluvaid loomi. Tõu kujunemise etapid: I- toimub aretuskomponentide valik ja paaridevalik vastavalt aretuseesmärgile. II- toimub tõu- ja jõudlusomaduste järgi karja ühtlustamine eesmärgipärase valiku teel. III- ehk kultuurtõu perioodil on tõu jõudlusomadused, konstitutsioon ja kehaehitus väljakujunenud ja kõige paremal taseme. IV-tõu mandumine, kus ei toimu enam vajalike tunnuste paranemist, pigem vastupidi 5. Veisetõugude klassifikatsioon. 1. Kohalikud tõud-kohaliku tähtsusega tõud, millised on aretustööga oluliselt muutmata. On saadud nn rahvaselektsiooni tulemusena. Suguloomadeks on valitud juhuslikult paremaid loomi, enamasti väiksekasvulised, madala toodanguga, kuid

Loomakasvatus
thumbnail
22
docx

Aretusõpetuse kordamisküsimused

· Piimajõudlust hinnatakse suhtelise piimajõudluse aretusväärtuse (SPAV) järgi · Pulli hindamisel tütarde välimiku lineaarne hindamine (min 12 tunnust) - SVAV 51. sigade aretusväärtuse hindamine Hindamine toimub karjatestina, · algandmetele lisaks määratakse Piglog 105 abil kasvikute * küljepeki paksus, * seljapikimalihase läbimõõt, * arvutatakse tailihasisaldus. · Nende näitajate alusel toimub sugusigade valik. 52. valiku mõiste ja meetodid Valik on diferentseeritud sigimine. · Inimene või looduslikud tingimused annavad võimaluse sigida (anda järglasi) ainult väljavalitutele. · Mida väiksem on nende arv, seda rangem on valik ja väljavalitud erinevad kogu populatsiooni keskmisest olulisemalt. · Efektiivse valiku eeltingimuseks on kõikide või suurema osa isendite täpne hindamine. · Et enamik jõudlusnäitajad on paljugeensed e

Aretusõpetus
thumbnail
42
docx

Veisekasvatuse vastused

Lihaveiste tõug Aberdiin-angus *Pärineb Sotimaalt Aberdiini-Anguse krahvkonnast. Aretust alustati 18. sajandil. Loomad leplikud, peavad vastu kehvades tingimustes. Sobiv ristamiseks kerge poegimise ja vasikate elujõulisuse tõttu. Keskmise suurusega tõug ­ lehmad 600...700 kg, pullid 1000 kg. Mustad, kuid on ka punakaspruune. Nudid ­ tunnus pärandatakse kindlalt järglastele. Lehmad on küllaldase piimakusega; neil on head emaomadused. Head karjamaa- ja koresöödakasutajad. Pikaealised, taluvad hästi madalaid temperatuure. Nende liha maitseomadusi peetakse parimaks. Aastast 1917 jäi domineerima must karvavärv. Eestisse toodi seda tõugu veised Soomest 1994. Aastal. Limusiin *Pärit Prantsusmaa keskosast Limousini ja Marche`i mägialadelt. Juba 17. sajandil kasutati neid nii veo- kui ka lihaloomadena. Esimene tõuraamat ilmus1886. Aastal. Suuruselt keskmine tõug- lehmad 650...850 kg, pullid 1000...1200 kg. Värvuselt kuld- või helepruunid. Valdavalt sarvedega, kuid leidub k

Veisekasvatus
thumbnail
158
pdf

Veisekasvatuse alused

I etapis toimub aretuskomponentide valik ja paaridevalik vastavalt aretuseesmärgile. Harilikult toimub plaanipärane ristamine kohaliku ja parandaja tõu vahel. Ristandite hulgast valitakse aretuseesmärgile sobivad loomad, et kujundada uut tõurühma. Selle etapi lõpus saadakse suur ja omavahel sarnaste jõudlusomadustega loomade massiiv. II etapis toimub tõu- ja jõudlusomaduste järgi karja ühtlustamine eesmärgipärase valiku teel. Sellel etapil võidakse kasutada veel mõnda aretuskomponenti mingi konkreetse tunnuse parandamiseks. See etapp lõpeb tavaliselt tõu tunnustamisega ja talle nime andmisega. Alustatakse tõuraamatu pidamist. III etapil ehk kultuurtõu perioodil on tõu jõudlusomadused, konstitutsioon ja kehaehitus väljakujunenud ja kõige paremal tasemel. Vajadusel täiustatakse tõu genofondi sugulastõugudega.

Põllumajandus
thumbnail
10
docx

Veisekasvatus

Tal peab olema kindel leviala. Tõude kujunemine 1. Etapp ­ toimub aretuskomponentide valik ja paaride valik vastavalt aretuseesmärgile. Toimub plaanipärane ristamine ja ristandite hulgast valitakse sobivad loomad, et kujundada uut tõurühma. Etapi lõpuks saadakse suur ja sarnaste jõudlusomadustega loomade massiiv. 2. Etapp ­ toimub tõu- ja jõudlusomaduste järgi karja ühtlustamine eesmärgipärase valiku teel. Etapp lõppeb tõu tunnustamisega ja tõuraamatut hakatakse pidama. 3. Etapp ­ tõu jõudlusomadused, konstitutsioon, ja kehaehitus välja kujunenud kõige paremal tasemel. 4. Etapp ­ tõu mandumine, tõug on ennast ammendanud ja ei vasta enam majanduslikes tingimustes põstitatud nõuetele. Alustatakse uue tõu loomist. 5. Veisetõugude klassifikatsioon ­ Arenguastme järgi: 1. Primitiivsed tõud ­ aretuskomponendiks uute tõugude loomisel, 2

Veisekasvatus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun