Lähtus loodusõiguse teooriast.Tema poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism.Charles Montesquieu-Poliitiline teos ,,Pärsia Kirjad".Peateos ,,Seaduste vaim".Ideaalseks riigikorraks pidas konstitutsioonilist monarhiat.Võimude lahususe teooria.Seadusandlik,täitesaatev,kohtuvõim peaks eraldi olema. Jean-Jacques rousseau-Väljapääsu nägi rahva suveräniteedis,mis tähandab et võim on rahval.Põhiteos ,,ühiskondlik leping".Denis Diderot-Entsuklopeedia alusepanija ja väljaandja. Saksa valgustus Lähtus pietismist,mis pöörab tähelepanu vagadusele ja rõhutab kristlaste võrdsust. Gottfried Wilhelm Leibniz-Pööras tähelepanu teaduse arendamisele ja probleemidele.Arvas et teadus peaks tooma praktilist kasu.Wolff-Esitas terve mõistuse filosoofia.Oli ratsionalist. Friedrich II -Oli Preisi kuningas.Pidas vajalikuks piirata teotöö mahtu.Soode ülesharimine ningu uute külada ja talude rajamine.Õpetas preislastele kartulikasvatust.Arenes kooliharidus.Töötatti välja maakoolide
Valgustusajastu. Valgustusajastu mõiste võttis kasututsele saksa filosoof Immanuel Kant ühes oma 1784. aastal ilmunud artiklis, kuid valgustus kui mõtteviis oli kujunenud välja juba varem, sest vaidlused selle üle, kuidas valgustust defineerida algasid juba 18.ndal sajandil ja pole vaibunud tänapäevani. Kõige kujundlikumalt sõnastaski valgustuse olemuse Kant(1724 1804) VALGUSTUS ON INIMKONNA VAIMSE VABANEMISE PROTSESS. Ta kirjeldab valgustust kui inimese lõplikku täiskasvanuks saamist, inimese vabanemist teadmatuse ja eksituse alaealisusest. Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust rõhutas eriti Prantsuse filosoof Rene Descartes. Valgustusajastu valmistasid ette avastused loodusteadustes. Kõige
Tallinna Laagna Gümnaasium Anne-Liis Tänav Valgustusajastu algus. Valgustus Prantsusmaal ja Saksamaal Referaat 11.a. Tallinn 2010. Sisukord 1 Sissejuhatus uusaega 2 Valgustusajastu algus ja valgustus Prantsusmaal 2.1 Voltaire 2.2 Charles Montesquieu 2.3 Jean-Jacques Rousseau 2.4 Entsükopedistid 3 Valgustus Saksamaal 3.1 Gottfried Wilhelm Leibniz 3.2 Christian Thomasius 3.3 Christian von Wolff 3.4 Johann Gottfried von Herder 4 Kasutatud kirjandus 1. Sissejuhatus uusaega Uusaeg tähendab uut maailmapilti ja ideoloogiat ning pöördelisi arusaamu maailma ajoloolisest arengust. Selle mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid 15.-16. sajandil ,
Valgustusfilosoofia olemus ja selle rakendamine Euroopa riikide valitsemisel Valgustusajastu mõiste võttis kasutusele saksa filosoof Immanuel Kanti 1784.a. Selle nimetusega taheti väljendada inimkonna väljumist varjupimedusest ja uue maailmakäsitluse tulekut. Valgustusajastu oli 17.-19.saj. Selle hiilgeaeg oli 18.saj, mida kutsutakse ka valgustussajandiks. Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Valgustusajastu põhijooneks oli ratsionalistlik e. mõistusepärane maailmakäsitlus ning veendumus, et ideed muudavad maailma, kuid nende mõistmiseks peab olema teadmisi ja haridust. Samuti oli oluline lähtumine loodusseadustest ning uus humanism e. esiplaanile seati inimene oma kirgede ja vajadustega. Suurimaks ideoloogiks peetakse Voltaire'i. Tema põhiideedeks olid võitlus katoliku kirikuga, inimeste looduslikud õigused, isikuvabadus, aga ka sõna-ja trükivabadus. Tema poliitiline ideaal
Valgustus ajastu algus ja valgustus prantsusmaal: Valgustusajastu mõiste võttis kasutusele saksa filosoof Immanuel Kant. Taolise nimetusega taheti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedusest, uue maailmakäsitluse tulekut. Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Valgustajate jaoks oli kõigi hinnangute peamine kriteerium inimmõistus ja ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus. Valgustus ideoloogiale oli omane ka ,,uus humanism". Esiplaanile seati inimene oma vajadust ja krigedega. Võitlus katoliku kiriku ja üldse kirikliku ideoloogiaga oli eriti omane Prantsusmaale. VOLTAIRE Valgustajate vanema põlvkonna suurim ideoloog. Kesksel kohal Voltairei ühiskondlik poliitilises tegevuses oli võitlus katoliku kirikuga, mida ta pidas peavaenlaseks. - ,,Kui jumalat ei ole, tuleks ta välja mõelda". Ta lähtus ka loodusõiguse teooriast,
Ajaloo kontrolltöö Absolutism 1. Valgustus Inimkonna väljumine vaimupimedusest, uue maailmakäsitluse tulek. (17.saj lõpp-19.saj algus) Eeldus: teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Põhijooned: inimmõistus, ühiskond pidi olema mõistuspärane, ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus, ideed pidid maailma muutma (nendest aru saamiseks oli vaja haridust ja teadmisi), esskujuks oli loodus (kui mingi nähtus esines looduses, oli see mõistlik, vastupidine ei olnud); uus
Valgustusajastu Täpset definitsiooni valgustuse kohta olemas ei ole, selles suhtes sarnaneb ta mõistetega ,,armastus", ,,kunst", ,,kultuur". Üks parimaid sõnastusi valgustuse olemusest pärineb Saksa filosoof Immanuel Kantilt valgustus on inimkonna vaimse vabanemise protsess. Inimese täiskasvanuks saamine, vabanemine teadmatuse ja eksituse alaealisusest. Enamik valgustajaid elas ja valgustusfilosoofia kujunes välja 18. sajandil. Seetõttu on 18. sajandit tihti nimetatud ka valgustussajandiks. Keskaja lõpul humanistliku liikumisega alanud ja reformatsiooniga jätkunud protsess avardas inimeste maailmapilti. Tehnika areng tõi kaasa uusi teadmisi valdkondades, mis seni olid kättesaamatud
Tartu Kivilinna Gümnaasium Valgustus Prantsusmaa Juhendaja: Jullinen Piia Koostaja: Aigar Iva Tartu 2010 Sissejuhatus Valgustuseks nimetatakse ajastut Euroopas, mil hakati kritiseerima kirikule tuginevat mõtteviisi ning hakati mõtlema iseseisvalt. Usk mõistusesse, oli valgustuse juhtmõtteks.
Kõik kommentaarid