Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Valgustusajastu (3)

3 KEHV
Punktid
 
Säutsu twitteris
Tartu Kivilinna Gümnaasium



Valgustusajastu , sõjanduse ja teaduse areng
Referaat



Nimi: Ron Türnpu
Klass:10b
Õpetaja: Piia Jullinen




Tartu 2007

Üleminek keskajast uusaega tõi kaasa palju muudatusi. Hakati teistmoodi mõtlema, teaduslikud uurimustööd läksid põhjalikemaks ja avastused olid kiired tulema. Ka sõjandus arenes. Sõjad muutusid lühikeseks ja ainult kindlal eesmärgil. Uusaeg tõi endaga kaasa ka valgustuse kui inimesed hakkasid riigi heaks reforme tegema ja uut mõttelaadi levitama.
Mõiste valgustusajastu võttis kasutusele ametlikult saksa filosoof Immanuel Kant 1784 aastal kuigi selle mõtteviis oli alguse saanud juba tükk maad varem. Selle lähteks oli eelnenud ajastu seisuslikku ühiskonna ideoloogia teravalt vastustanud uus inimesekäsitus, mille kohaselt inimese põhiolemuseks on mõistus. 18. sajandit nimetatakse valgustussajandiks kuigi esimesed valgustajad olid juba 17 sajandil. Valgustuse kujunemise põhieelduseks loetakse teaduse arengut, mis tõstis esile inimmõistust.
Kõigele sellele pani aluse filosoof René Descartes . Ta astus vastu Aristotelese loogikale ja rõhutas, et teadmiste allikas on mõistus ja mitte midagi muud. Descarteselt pärineb ka lause ma mõtlen, järelikult olen olemas. Valgustajate jaoks oli peamine kriteerium inimmõistus .Vana korda ja maailmakäsitust peeti mõistusvastaseks ja lubamatuks , tulevane ühiskond pidi aga kujunema mõistuspäraseks . Valgustajad uskusid mõistuse kõikvõimsusesse ja olid veendunud ,et ideed võivad muuta maailma. Sellest tulenes arusaam , et on vaja levitada uusi ideid kuigi nende mõistmine eeldab haridust ja teadmisi .
Saksa valgustuse erines Prantsusmaa valgustusega eelkõige asjaolus , et saksa mõtlejatele ei olnud omane vaenulikkus kiriku vastu ja seejuures usu eitamine kuid see oli prantslastel. Saksa valgustusideoloogia lähtus enamasti pietismist – luterliku kiriku sees kujunenud voolust , mis pööras tähelepanu ja mis rõhutas kõigi kristlaste võrdsust .
Pietismi rajajaks oli Philipp Jakob Spener . Paljud loevad pietismi liikumise ametlikuks alguseks Speneri raamatukese Pia Desideria (vagad soovid) ilmumist aastal1635. Spener ei hüljanud luterlikku õpetust, kuid kritiseeris selle praktikat, kutsudes inimesi üles "südame usule". August Hermann Francke oli pietismi organisaator. 1687 elas ta läbi pöördumise, kui oli jutlust ette valmistamas. Francke tegi oma pöördumiskogemusest omamoodi "tõelise kristluse mõõdupuu", kuigi kindla pöördumiskuupäeva "ettenäitamine" polnud nõutav. Francke ühines Speneri programmiga, mille eesmärgiks oli luterliku kiriku ümberkorraldused. 1690 aitas ta organiseerida pietistliku Halle ülikooli. Ümberkorralduste käigus asutati koole , hooldekodusid ning saadeti esimesed protestantlikud misjonärid Indiasse . August Hermann Francke toonitas koolide rajamise vajadust . Pietismi peeti ühiskonnakorra täiustamist usu abil mitte aga selle muutmist .
18 sajandil tekkinud väljaanne Entsüklopeedia ( teaduste , kunstide ja käsitööde seletav sõnaraamat ) omas erilist tähtsust valgustusideede levitamist haritlaskonna seas. Entsüklopeediale pani aluse filosoof Denis Diderot , kelle toimetuse ilmuski 1751 . aastal esimene köide . Uue väljaande vastu astus katolik kirik ja ametivõimud ning selle esimesed 2 köidet määrata hävitamisele. Kuigi entsüklopeedia oli ära keelatud jätkas Diderot selle välja andmist illegaalselt.
Voltaire kelle pärisnimi on François Marie Arouet oli prantsuse deistlik filosoof, kirjanik, ajaloolane ja üks Euroopa valgustusliikumise juhtkujudest. Ta sai kuulsaks näitekirjaniku ja poeedina, hiljem oli tuntud John Lockei ja Isaac Newtoni vaadete populariseerijana. Muuhulgas võitles ta sallivuse ja kodanliku avalikkuse eest ning katoliku kiriku piiramatu türannia vastu. Poliitilise ideoloogia väljakujunemisel lähtus Voltaire loodusõiguse teooriast , kus inimühiskond peab lähtuma loodusseadustest. Voltaire arvates oleks õiglane ühiskond, mille aluseks oleks vabadus. Ta rõhutas isikuvabadust , mille all ta mõtles trükivabadust ning sõltumist ainult seadustest , mis on ette antud. Tema ideaal oli valgustatud absolutism . Selle all mõtles ta tihedat liitu valitseja ja filosoofide vahel. Valgustatud monarhideks on peetud Preisimaa kuningat Friedrich II Suurt, Saksa- Rooma keisrit Joseph II-t, Rootsi kuningat Gustav III-t, Venemaa keisrinnat Katariina II-t, Hispaania kuningat Carlos III-t ja mitmeid Saksa väikevürste. Samuti viisid valgustusliku sisuga reforme ellu ka mitmed teised monarhid , näiteks Austria valitsejanna Maria Theresia, keda mõnikord on samuti arvatud valgustatud monarhide hulka.
Charles Montesquieu oli liberalismi üks suurimaid algusepanijaid. Tema lõi aluse võimude lahususele. Ta arvas , et seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema eraldi. Seadusandlik võim kuulugu parlamendile, täitesaatev võim jäägu kuningale ning kohtuvõim vaid sõltumatutele kohtutele. See takistab ühte võimu omavolitsemast ning kodanike õigused on nõnda paremini kaitstud - seda pidas ta ideaalseks riigikorraks.
Gottfried Wilhelm Leibniz oli filosoof ja matemaatik, kelle vaadete lähtekohaks oli kujutlus monaadidest. Need on looduse vaimsed alged, mida on lõputult palju, kusjuures iga monaad on ka kogu universumi peegeldus . Kõige krooniks on Jumal, kes aga maailma loomisel polnud vaba, vaid pidi lähtuma temast mitteolenevatest igavestest ideedest. Leibnizi arvates ei olnud mõistuse- ja faktitõdesid küllaldaselt eristatud seega ta kirjeldas nad ise uuesti lahti. Mõistusetõed on nt geomeetria ja aritmeetika väited. Leibnizi arusaama järgi taanduvad matemaatika teoreemid analüüsi tulemusel definitsioonidele, aksioomidele ja postulaatidele. On olemas geomeetria ja aritmeetika lihtideed, mida ei saa defineerida ning aksioomid ja postulaadid, mida ei saa tõestada – nad on meie hinges sünnipäraselt olemas. Kuid, rõhutas Leibniz, me ei arutleks nende üle, kui me poleks kunagi midagi näinud või muud moodi meeltega kogenud. Meie hinges on järelikult ideed ja printsiibid , mis ei pärine meelelisest kogemusest, kuid mille teadvustamist viimane ajendab. Faktitõed on aga väited konkreetsete faktide kohta – näiteks Praegu sajab vihma – või üldistused faktide alusel (st induktiivsed järeldused) – näiteks Vesi keeb saja kraadi juures. Kogemusest võime Leibnizi arvates saada teadmisi selle kohta, mis on, kuid mitte
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

Vasakule Paremale
Valgustusajastu #1 Valgustusajastu #2 Valgustusajastu #3 Valgustusajastu #4 Valgustusajastu #5 Valgustusajastu #6 Valgustusajastu #7 Valgustusajastu #8 Valgustusajastu #9 Valgustusajastu #10 Valgustusajastu #11 Valgustusajastu #12 Valgustusajastu #13
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-02-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 132 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor doglinn2 Õppematerjali autor

Lisainfo

Teaduse ja sõjanduse areng. 13lk

Märksõnad

Mõisted


Kommentaarid (3)

kristiii- profiilipilt
kristiii-: võiks olla kirjas ka sajandid, mis ajast täpsemalt siis

muidu väga hea töö :))
18:56 21-09-2008
irwenzo profiilipilt
ABC DEF: Aitäh! Oli kindlasti abiks!
15:08 12-12-2012
lockpock profiilipilt
lockpock: Väga hea
15:35 04-01-2009


Sarnased materjalid

13
doc
Valgustusajastu
19
doc
Valgustusaeg Euroopas
10
doc
Valgustusajastu
7
doc
Absolutism ja valgustus ajastu
4
doc
Valgustusajastu
11
doc
Valgustusajastu
3
doc
Valgustusajastu
23
doc
Euroopa 16 - 19-sajand





Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun