50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 13 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-02-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
137 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
doglinn2
Õppematerjali autor
sajandil hakkas keskaegse rüütlikaitseväe osatähtsus Euroopas vähenema selle asemel tuli palgaline sõjavägi.18.sajandil Euroopas domineerisid sõjad.Sõda oli tollal väga tugevalt seotud ühiskonna arengule. Teaduses tehti palju uusi avastusi ja leiutati väga palju uusi asju,mis on ka kasulikud ja vajalikud tänapäeval. Valgustus Prantsusmaal ja Saksamaal 3 Valgustusajastu mõiste võttis kasutusele saksa filosoof Immanuel Kant ühes oma 1784. aastal ilmunud artiklis, kuid valgustus kui mõtteviis oli kujunenud välja juba tunduvalt varem. Taolise nimetusega taheti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedusest, uue maailmakäsitluse tulekut.Valgustusideoloogia eelkäijad ja esimesed valgustajad elasid 17. sajandil, selle hiigelaeg langes 18. sajandisse, mida on nimetatud ka valgustussajandiks, kuid vastav mõtteviis ulatas ka 19
................................................................................................................... 12 Kommunikatsioon.............................................................................................................................. 13 2 Valgustus Prantsusmaal ja Saksamaal Valgustusajastu mõiste tuleneb saksa filosoof Immanuel Kant'i 1784. aastal ilmunud artiklis, kuid mõtteviisina oli valgustus tekkinud palju varem. Taolise nimetusega taheti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedusest, uue maailmakäsitluse tulekut.Esimesed valgustajad ja mõtteviisi kandjad elasid 17. sajandil, selle hiigelaeg langes 18. sajandisse, mida on nimetatud ka valgustussajandiks, kuid mõtteviis jäi ka järgmise sajandi algusesse. Valgustus kujunes teaduse arengust, kui inimesed hakkasid
inimesi ravima hakata, ning seni surmalemääratuid taas elule aidata. Suudeti hoida ära rõugeid, mis olid siiani väga suur ja laialdaselt levinud haigus, mis võttis palju inimelusid, ning jättis allesjäänutele koledaid arme. Inimelusid hakati päästma ka sõjatandritel, nimelt soositi haavatute ravimist, mida korraldas Punane Rist. Samas vaadati üle ka sõjaseadused, ning kuulutati välja milline sõda on õiglane ja milline mitte. Valgustusajastu idee tulemuseks võib pidada valgustatud absolutismi, Ameerika Iseseisvussõda ja Suurt Prantsuse revolutsiooni. Kasutatud kirjandus 1. http://en.wikipedia.org/wiki/Age_of_Enlightenment 2. http://www.ucl.ac.uk/philosophy/LPSG/contents.htm 3. http://www.sullivan-county.com/nf0/y2k/age_enl.htm 4. http://www.ut.ee/REAM/Teadusajalugu.htm#_Toc93805032 5. http://miksike.ee/docs/referaadid/valgustusajastu_liina.htm
märts 1596 11. veebruar 1650 Descartese põhiteos ilmus 1637. aastal pealkirjaga ,,Arutlus meetodist". Descartes rõhutas, et teadmiste ainus allikas on mõistus. Selgitamaks välja tõde on vaja kahelda kõiges. Tema filosoofia põhiprintsiip oli: ma mõtlen, järelikult olen olemas, mis on tänaseni laialdaselt kasutatav mõte. Valgustusajastu põhijooned Valgustusajastu ja sellega kaasneva mõtteviisi põhiidee on väärtustada inimest ja inimmõistust. Ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus. Valgustajad seadsid inimestele eeskujuks looduse. See tähendas seda, et looduses oli alati kõik õige ja inimene pidi sellest õppima. Valgustusideoloogiale oli omane ka uus humanism, mis tähendas et esiplaanile seati inimene kõigi oma kirgedega ja vajadustega.
Teadus 19. sajandil Õpilane: Õpetaja: Teemad 1. Elekter 2. Positivism 3. Bioloogia 4. Põllukeemia 5. Evolutsiooniõpetus - Cuvier 5.1 Jean-Baptiste de Lamarck 5.2 Charles Darwin 11. Desinfitseerimine 6.1 Steriliseerimine 1. Elekter · 1782. itaallane Alessandro Volta ehitab esimese patarei · 1820. taanlane Hans Christian Orsted märkis, et elektrivool mõjutab kompassinõelaelekter sünnitab magnetismi. · Ostred'i seosest elektri ja magnetismi vahel järeldas inglise teadlane Michael Faraday , et kehtib ka vastupidine väide(magnet tekitab elektrit) ning leiutas 2. Positivism · 1830. 1840. välja arenenud uus filosoofiline suund · Rajajaks prantsuse filosoof Auguste Comte · Eraldas teaduse arengus 3 astet: I aste teoloogiline(usuline); maailma mõistmine ja seletamine usu abil II aste metafü�
Tallinna Laagna Gümnaasium Anne-Liis Tänav Valgustusajastu algus. Valgustus Prantsusmaal ja Saksamaal Referaat 11.a. Tallinn 2010. Sisukord 1 Sissejuhatus uusaega 2 Valgustusajastu algus ja valgustus Prantsusmaal 2.1 Voltaire 2.2 Charles Montesquieu 2.3 Jean-Jacques Rousseau 2.4 Entsükopedistid 3 Valgustus Saksamaal 3.1 Gottfried Wilhelm Leibniz 3.2 Christian Thomasius 3.3 Christian von Wolff 3.4 Johann Gottfried von Herder 4 Kasutatud kirjandus 1. Sissejuhatus uusaega Uusaeg tähendab uut maailmapilti ja ideoloogiat ning pöördelisi arusaamu maailma ajoloolisest arengust. Selle mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid 15.-16
Ajalugu on muutnud ja muudavad edaspidigi esmapilgul vähemärgatavad isikud ja sündmused, mille kohta ajaloolased oskavad alles aastakümneid hiljem sõltumatuid hinnanguid anda. Uusaeg on ajalooperiood umbes 1500 kuni umbes 1914-1918, seega suurtest maadeavastustest ja renessansist Esimese maailmasõjani, kuid uusaja algust pole kindlalt kokku lepitud. Sel ajal elasid mitmeid tähtsaid avastusi teinud teadlased. Inimeste maailmavaadet muutid oluliselt filosoofid. Arusaamad elust ning uued leiutised panid aluse hüppelisele teaduse arengule. Astronoomia ja füüsika: Galileo Galilei 16. saj oli Mikolaj Kopernik väitnud, et Maa tiirleb ümber päikese, ja esitanud seega heliotsentrilise (Päikese-keskse) maailmasüsteemi idee. 1600. aastal põletati ketserina tuleriidal Giordano Bruno, kes oli jõudnud järeldusele, et universum ei ole loodud vaid eksisteerib igavesti. Eriti panid talle pahaks õpetust maailmade paljususest. 17.saj jätkasid teadlased universumi ehituse uurimist. Uu
VALGUSTUS 18. sajandit ehk valgustussajandit peetakse kõige olulisemaks vaimseks liikumiseks Euroopas pärast reformatsiooni. [1] Usk mõistusesse kui maailma tunnetamise peamisesse allikasse, oli valgustuse juhtmõtteks. Valgustusliikumine leidis tuge nii Prantsuse ratsionalismist (René Descartes), mis rõhutas mõistuse ja kriitlise mõtlemise tähtsust ning ka Inglise empirismist(Francis Bacon), mis vaatles kõigi teadmiste allikana kogemust: vaatlust, mõõtmist, eksperimenti. Kuigi valgustus on seostatud enamati just prantslastega, on valgustusliikumine tegelik kodumaa siiski Inglismaa. Prantsuse valgustajatele andis tõuke vahetu kokkupuude Inglismaaga. Jean Baptiste d´Alembert ja Denis Diderot avaldasid 35-köitelise ,,Entsüklopeedia ehk teadusi, kunste ja ametioskusi seletava sõnaraamatu". [1] Uus käistus riigivõimust ja selle kujunemisest kujunes koos valgustusega. Thomas Hobbes, kes oli inglane, väitis, et kuningavõim pole jumalast, vaid rahvast. Hobbesi käsitus mo
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
muidu väga hea töö :))
Kõik kommentaarid