Kas Valgustusajastu muutis Euroopat paremaks?
Valgustusajastu leidis aset 18. sajandi Euroopas, kuigi mõned allikad alustavad
selle perioodi dateerimist juba 17. sajandist. Ajastu peamised
muudatused seisnesid selles, et kui varem peeti ilmaliku võimu pead
riigi eesotsas Jumala saadikuks maa peal, siis nüüd asendus selline
mõtteviis ideega, et ilmalik võim peaks põhinema ikkagi kainel
mõistusel. Seesugune murrang ideoloogias muutis Euroopa ja kogu
maailma saatust drastiliselt.
Valgustusajastule
alusepanijaks loetakse Hollandi filosoofi Baruch Spinozat. Selle
ajastu filosoofid leidsid , et suuri mõtlejaid ning kirjanikke ei
tohiks piirata hirm rikkuda juba traditsiooniliseks saanud
põhimõtteid, neil tuleks lasta taga ajada tõde ükskõik mis
kujul. Liikumise suurkujude hulka kuuluvad veel näiteks prantsuse filosoof Montesqieu, kelle loodud võimude lahususe teooriat täna
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-01-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
126 laadimist
Kokku alla laetud
5 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
pliisi
Õppematerjali autor
TALLINNA ÜLIKOOL Õigusakadeemia Õigusteaduskond Referaat Valgustusajastu mõju Euroopa õiguse ajaloos Õppejõud: Peeter Järvelaid Koostaja: Viktoria Gratsjova Tallinn 2014 Sisukord Sisukord....................................................................................................2 Sissejuhatus..............................................................................................3 Valgustusajastu...............
Itaalia kaupmehed jm. Ristisõdasid toetas ka Bütsantsi keiser, selle tulemusel siis ristisõdijad sekkusid ka Konstantinoopoli siseasjadesse. VI ristisõda juhtis kuningas Friedrich II, kes oli tülides paavstiga, sõja käigus sõbrunes ta Jeruusalemmas sultaniga, sultan andis Jeruusalemma tema kontrolli alla, paavst heitis ta kirikust välja. Ajapikku ristisõjad hääbusid ning moslemid võtsid lõpuks kõik oma valdused tagasi. Hoolimata poliitilisest/ideelisest fiaskost ristisõjad tõid Euroopa pidevamasse kontakti Islamimaadega. See stimuleeris majanduslikku arengut ning kultuuriarengut, tekkis gooti stiil, käitumisnormid muutusid. Ristisõjad aitasid Prantsusmaal ja Inglismaal oma võimu kindlustada. Ristisõdadel olid ka poliitilised tagajärjed, paavsti võim suurenes paavstluse kõrgaeg. Ristisõjad aitasid kaasa ka Itaalia kaubalinnade arengule. Ristisõjad suurendasid ka inimeste mobiilsust, panid elu kiiremini liikuma Euroopa riikluse areng kõrgkeskajal
1848. Dual revolution. Kaks revolutsiooni ühel ajal, mis viis saksamaa uude ajajärku. Ka inglismaal on kasutatud dopeltrevolutsiooni mõistet. Inglismaal toimus revolutsioon varem. Tööstuse areng toimus samm-sammult. Seega pole revolutsiooni termin vb mõneti õige. Toimusid ka kultuurilised ja ideoloogilised üleminekud natsionalism, sotsialism ja liberalism. Kõik said oma alguse uusajal. Kõige tähelepanuväärsem rahvuslik äramine, kus järsku euroopa rahvad tundsid end kultuuriliselt ühtsena. Ajaloolased rahvusromantilistest ideedest mõjutatud. Eestis Hurt ja Jakobson. Tsehhi ajaloo isa Frantisek Palacky, Poolas Joachim Lelewel, kirjutas 20köitelise Poola ajaloo. Venemaal rahvuslik ajaloolane Karamzin, Inglismaal Macaulay. Viktooria ajastu Inglismaal 19. saj. Pärast inglismaa industriaalset revolutsiooni. Toimus ühtlane areng. PRANTSUSE REVOLUTSIOON 1789-1799
sotsiaalsed (kodanluse tõus, talurahva ja vaesema linnaelanike olukord, aadlikkonna suurus ja positsioon, demograafilised), Olukord oli kehv aadelkonna ja õukonna pillava eluviisi tõttu. Kodanlus oli tõusuteel. Valitses tööpuudus, toiduained kallinesid. Seisustevahelised kohustused ja õigused jagunesid ebaõiglaselt. I ja II seisusel puudusid riigi ees kohustused ja kõik jäi kanda III seisusele, sh maksud. Aadelkond oli üks Euroopa suurimaid ja nad olid muidugi maksust vabastatud ja priviligeeritud. Aadlite hulk 18. sajandil kasvas kõvasti, kuna tiitlit oli lihtne omandada- piisas teatud summast. 18 saj II poolel 25 000 aadliperekonda, Inglismaal paartuhat. ideoloogilised (valgustuslik kriitika, ,,despotism" (Montesquieu) Levis valgustusest tingitud despootia ja riigi juhtimisega halvasti hakkama saava absoluutse monarhia kriitika.
On tekkinud ettekujutus, millised võisid olla teiste maailma inimeste esteetilised traditsioonid. Meile on partamatu tunda euroopalikku esteetilist traditsiooni. Euroopas jaguneb: · Esiaeg Kreeka-Rooma antiik (ka Egiptus, Mesopotaamia, Pärsia, India) · Keskaeg kristlus, kui euroopat valitsenud ideoloogia, mis mõjutas ka esteetilisi debatte. · Uusaeg al 14.-15. saj renessanss, 18. saj valgustus · Kaasaeg al 1860 modernistlikud ja seejärel al 20. Saj teisest poolest postmodernistlikud esteetika-käsitlused, k.a spetsiaalesteetikad, nt muusika-, kirjanduse-, filmi-, arhitetuuri- jt kunstialade esteetika Mitte-läänelikud esteetikatraditsioonid: Vana-Hiina Kong Fuzi 5.saj ema Konfutsius tegeles esteetikaga. Pani eriti rõhku luulekunstile ja muusikale. Need toetavad rituaalide läbiviimist, etiketti ja aitavad inimesele lähemale tuua
ühiskonnale, kus keskaegsed traditsioonid põimusid uusaegsete uuendustega. Keskaegsete struktuuride edasipüsimise kõrval said alguse uued protsessid: ühiskonna ja riigi sekulariseerumine, rahvusriikide kujunemine, turumajanduslike algete juurdumine majanduselus, maailma koloniaalne hõivamine jpm. Euroopa varauusaega võib vaadelda üldise arengumudelina teel agraarühiskonnast industriaalühiskonda. Euroopa osakaal maailma ajaloos pole kunagi varem ega ka hiljem olnud nii määrav kui seda varauusajal. Seda tunnetati juba kaasajal. 1605. aastal kirjutas Tommaso Campanella, et nii nagu päike liigub idast läände, on kandunud ka inimühiskonna keskpunkt järk-järgult idast lääne suunas: alustades assüürlastest, meedialastest ja pärslastest, liikudes edasi kreeklaste ja roomlasteni, on see jõudnud nüüd järjega hispaanlaste kätte
vandekohus. Kohaliku valitsemise pärast olid ateenlased jaotatud sajaks demoseks, millesse kuulumine oli päritav. Kus iganes ateenlane ka elas, ta kuulus päritolu järgi ikka ühte ja ainsasse demosesse. Kandidaate esitati valimise ja liisu teel, demos valis kandidaadid vastavalt oma suurusele ning reaalsed ametikohad valiti liisuga. Liisk oli kreeklastele eriti demokraatlik vorm! Kümme kindralit (strateegi, strategoi) valiti otse ja neid võis valida ka korduvalt. Neil oli suur mõju Nõukogu ja rahvakogunemise üle. Viisajanõukogu. Igast suguharust kuulus sellesse liisu teel 50 liiget, ühe suguharu esindajad ajasid linna asju kümnendiku aastasest ametiajast. Need 50 moodustasid prütaneia, mida juhtis üks nõukogumees üheksast mitteametisolevast suguharust. See juht omas tegelikku kontrolli ning toimis kogu nõukogu nimel, ta valiti liisuga üheks päevaks ning ateenlane sai seda ametit pidada vaid päev elus
Kohaliku valitsemise pärast olid ateenlased jaotatud sajaks demoseks, millesse kuulumine oli päritav. Kus iganes ateenlane ka elas, ta kuulus päritolu järgi ikka ühte ja ainsasse demosesse. Kandidaate esitati valimise ja liisu teel, demos valis kandidaadid vastavalt oma suurusele ning reaalsed ametikohad valiti liisuga. Liisk oli kreeklastele demokraatliku valiku vormiks! Kümme kindralit (strateegi, strategoi) valiti otse ja neid võis valida ka korduvalt. Neil oli suur mõju Nõukogu ja rahvakogunemise üle. Kohtute liikmed määrati demoste poolt, igal aastal valiti u 6000 kodanikku, kelle hulgast valiti seejärel liisuga teatud kohtutesse ja teatud juhtumite üle otsustama. Kohtus osalemiseks pidi kodanik olema vähemalt 30-aastane. Kohtu keskmine suurus oli 500 inimest. Kohus hääletas süü ja seejärel otsuse üle. Ateenlased leidsid, et kohus toimis ja otsustas rahva nimel. Viisajanõukogu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid