Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Valgustus - sarnased materjalid

filosoof, valgustus, rousseau, voltaire, goetheunst, werther, torm, emile, valgustajad, draamairjanduslik, defoe, robinson, candide, schiller, julie, crusoe, trag, rdsed, revolutsioon, puni, itisutsel, nnip, hindas, ajaloolane, gulliveri, vaimus, bastille, swift, friedrich, ebav, elut, harima, aadeluulsaks, htsaks, progressi, heloise, noormehe
thumbnail
3
doc

Valgustus

Liikumine sai alguse Inglismaalt liikudes edasi Prantsusmaale ja Saksamaale. Valgustajate ülim püüdlus oli juurutada ühiskonnas haridust ja teadmisi. Usuti kindlalt, et inimkonna hädades on süüdi vaimupimedus, harimatus ja keskajast pärit dogmaatika ja fanatism. Nende teiseks ideaaliks oli nn loomulik inimene. Teadmiste talletamiseks loodi entsüklopeediaid. Tuntuim entsüklopedist oli Denis Diderot. Valgustusaja kirjanikud on: Montesquieu, Voltaire, Diderot, Rousseau, Schiller, Goethe, Defoe, markii de Sade, Faehlmann. Valgustusajal olid hinnatud romaanid ja draamad.Valgustusaja olulisemad ideed on: vastuhakk autoriteedile (kulmineerus 1789.a revolutsiooniga), ratsionalism (mõistuspärasus), valgustusidee (pedagoogikateaduse algus), kultuurioptimism, tagasi looduse juurde, humaniseeritud kristlus (jäeti välja dogmad), inimõigused (võitlus tsensuuri, neegerorjuse vastu ja naisteõigused). 2. Jonathan Swifti peateos on ,,Gulliveri reisid"

Kirjandus
43 allalaadimist
thumbnail
5
odt

Valgustusajastu

Valgustusajastu Referaat Juhendaja: , 2008 Ajastule iseloomulikku Valgustus on 18. sajandi (täpsemalt 1680.-1780. aastatel) vaimne suundumus Euroopas , mis sai alguse Inglismaalt, kuhu prantsuse haritlased sõitsid uute ideedega tutvuma. Sealt leviski valgustus edasi Prantsusmaale ja ülejäänud Euroopasse. Valgustusajastu tõi endaga kaasa usu inimmõistusesse ja selle võimesse maailmat tunnetada, mis viis ka traditsioonide ja autoriteedi hülgamiseni. Juba Prantsuse filosoof Rene Descartes ütles ,,Mõtlen, järelikult olen olemas," mis kutsus kahtlema kõiges ja usaldama oma mõistust. Taheti religioossel pärimusel püsivat elukorda muuta. Toimus ühiskondlik edasi liikumine, mida oli enne pidurdanud pärimuslik religioon. Oluliselt kasvas

Kirjandus
222 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Valgustus

Valgustus 1. Valgustus 18.saj- oli vaimne liikumine, mis toetas haridust, demokraatiat, võrdseid võimalusi ja olid vastu iganenud kirikule, pärilikule kuningavõimule, vananenud poliitikale. Mõistuse abil rajatakse tee õnnele ja õiglasele ühiskonnale. Võõrtusatati tööd, toimetulekut, looduse valitsemist. Levis kogu Euroopas. Prantsusmaal tõusis esikohale proosa, tekkis filosoofiline romaan, püüti välja mõelda täiuslikke riigikorraldust ja ühiskonda. Kirjandus oli filosoofiline.

Kirjandus
113 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Valgustus

demokraatlike ideede levikut. Kujunes kõike hõlmavaks maailmavaateks, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Ülimaks väärtuseks kuulutati inimene. Mis toimus Euroopas valgustusajastul - · Prantsuse valgustusliikumine ­ 1)oli kõige võitluslikum, usuti optimistlikult, et uut ühiskonda on võimalik ehitada mõistuse toel. 2)absolutism pidas vastu peaaegu terve sajandi lõpuni. 3)Suur Prantsuse revolutsioon 1789.a. 4)Prantuse filosoofid Voltaire ja Rousseau kujundasid tollase ja järgneva Euroopa vaimse palge. · Inglise valgustusliikumine ­ 1)Kodanlik pööre toimus kõige varem. 2)Kirjanduses sentimentaalse, demokraatliku suunitlusega romaan. 3)Kuulsaimad valgustajad: D. Defoe ­ ,,Robinson Crusoe", Jonathan Swift ­ ,,Gulliveri reisid". · Rousseau valgustuslikud ideed, teosed ­ Valgustuslikud ideed - 1) Tsivilisatsioon ei ole hea ega isegi mitte neutraalse väärtusega, vaid selgelt taunitav nähtus. 2) Me

Kirjandus
41 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Valgustuskirjandus

Valgustuskirjandus Valgustus oli vaimne liikumine, mis tähistas demokraatlike ideede levikut, tõusva kodanluse vestuseisu iganenud poliitilistele süsteemidele ja dogmaatilisele kirikuideoloogiale. Liikumise eesotsas seisid filosoofid ja kirjanikud. Ülimaks väärtuseks kuulutasid valgustajad inimese. Valgustus 18. Sajandil Euroopas · Miks tekkis? Toimus demokraatlike ideede levik, kodanluse vastuseis aegunud poliitilistele süsteemidele, aadli tähtsus vähenes · Kus tekkis? Kõigepealt tekkis Inglismaal ­ John Loche'i ja Isaac Newtoni ideed levivad. Kirjanik Daniel Defoe `' Robinson Crusoe'' ja J.Swift `'Gulliveri reisid''. Tekkis Prantsusmaal ­ Rousseau ja Montesquieu! Inglismaal viibides sattusid nad

Kirjandus
135 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Valgustuskirjandus

Tartu Kivilinna Gümnaasium VALGUSTUSKIRJANDUS Referaat Koostaja: Margus Raag 10C Juhendaja: Urve Parveots Tartu 2011 Sissejuhatus 2 Valgustusajastu algas Euroopas 18. sajandil. Valgustus tähendas inimestele vabade ning demokraatlike mõtlemisviiside levikut ning kodaniku elujärje paranemist. Valgustusajastu tõi elus esikohale inimese enda ning valgustajate mõtlemist mööda pidi inimene õnnelikult elama ning kõik see, mis võis õnne rikkuda, tuli ära kaotada. Euroopa valgustusideed algasid Inglismaalt. Prantsusmaale tõid ning hakkasid seda levitama humanistid Montesquieu ning Rousseau, keda vaimustasid inglise filosoofide mõtted ja vaated

Kirjandus
29 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Valgustusajastu

Kehra Gümnaasium Valgustusajastu Referaat Kehras 2008 Ühes oma 1784. aastal ilmunud artiklis võttis saksa filosoof Immanuel Kant kasutusele valgustusajastu mõiste. Valgustus kui mõtteviis oli välja kujunenud ammu enne artikli ilmumist. Valgustusajatu mõistega taheti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedusest ning uue maailmakäsitluse tulekut. Esimesed valgustajad ja valgustuseideloogiaeeskäijad elasid 17. sajandil, kuid valgustusajastu hiilgeaeg langes 18. sajandisse. Valustusajastu mõtteviis levis ka 19. sajandi algusesse. Valgustuse kujunemist mõjutas oluliselt teaduse areng. Teadus pani inimese kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Mõistuse ja kriitlilise mõtlemise tähtsust rõhutas eriti prantsuse filosoof René Descartes. Valgustus oli peamiselt kirjanduslik ja filosoofiline liikumine, mille juured ulatusid 17

Kirjandus
140 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Valgustusajastu

pedagoogid ja poliitikud. Euroopas hoogustus demokraatlikke ideede levik. Teoloogia (usuteaduse) kohale astus filosoofia, religiooni väliste vormide asemele loomulik ja vahetu usutunne. Kunstile seati praktilisi ülesandeid ­ kasvatada ja mõjutada inimesi, kirjandus pidi levitama vaimuvalgust. Inglismaa kodanlik pööre toimus kõige varem ­ nii sai muule Euroopale esmaseks eeskujuks tollane Inglise ühiskonnakorraldus. Prantsuse valgustus oli seevastu kõige võitluslikum, sest sealne absolutism pidas vastu peaaegu sajandi lõpuni, lõppedes Suure Prantsuse Revolutsiooniga 1789. aastal. Just prantsuse filosoofid Voltaire ja Rousseau kujundasid tollase ja järgneva Euroopa vaimse palge. Vaimupimeduse vastase võitluse sümboliks sai Voltaire. Rousseau idee kõigi inimeste looduslikust ehk loomulikust võrdsusest pani aluse uue kultuuritüübi ­ romantismi ­ sünnile XVIII saj lõpus.

Kirjandus
91 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Valgustuskirjandus

 Iseloomulik on sügav usk mõistusesse ja väärikusse.  Ülim väärtus inimene.  Kõik, mis inimesele kahju teeb tuleb maa pealt kaotada, õigeks tunnistati see, mis inimesele õnne ja kasu toob.  Looduse ees on kõik võrdsed.  Valgustusideed Euroopas said alguse Inglismaalt  Euroopa valgustuse palge kujundasid prantslased Voltaire ja Rousseau.  Hakati koostama entsoklüpeediaid. 2. Prantsuse valgustuskirjandus  Valgustajad pidasid inimeste hädade põhjuseks harimatust ning vaimupimedust.  Õnneliku elu pidid kindlustama mõistuse ja teadmiste levitamine.  Nende filosoofia teiseks ideaaliks oli inimene.  Filosoofide ideed mõjutasid nüüd rohkem rahvast ja sotsiaalseid protsesse.

Kirjandus
12 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Valgustuskirjandus 2

regivärsi näiteid. "Tormi ja tungi" rühmituse liikmeid (nt Lenz, loomingu algul Goethe, hiljem liitunud Schiller), ühendas mäss isiksust ahistavate ühiskondlike ja esteetiliste normide vastu. Oma loomingus nõudsid nad vabadust, võrdsust ja õiglust kõigile inimestele, neilt tuli nn tugeva geeniuse idee. "Torm ja tung" valmistas ette saksa romantismi. 10.Torm ja tung:Noorte saksa kirjanike liikumine,mis oli kantud ennekõike Rousseau ja herderi filosoofilistest ideedest,alustasid teiste seas oma loometeed Goethe ja Schiller.See liikumine valmistas ette romantismi.Liikumises osalejad rõhutasid üksikisiku rolli ajaloos ja kutsusid üles tegelikult aktiivselt mõjutama ,,Tormlejate" looming oli täis teravat ühiskonnakriitikat ja kunsti alal võitles liikumine klassitsismi karmide,isiksust ahistavate esteetiliste normide vastu. 11. Goethe elu ja looming: 14. Goethe 1745-1832. Sündis Frankfurdis kindlustatud kodaniku peres

Kirjandus
66 allalaadimist
thumbnail
12
pptx

Valgustus Inglismaal

Valgustus Inglismaal Oliver Nurmik Karoliina Voldek Aat Purje Martin Savitski Valgustuskirjandusest · 18. sajandit on Euroopas nimetatud valgustusajastuks. · Valgustus oli vaimne liikumine, mis tähistas demokraatlike ideede levikut, tõusva kodanluse vastuseisu iganenud poliitilistele süsteemidele ja dogmaatilisele kirikuideoloogiale. · Liikumise eesotsas seisid filosoofid ja kirjanikud. Valgustus Inglismaal · Valgustusideede tekkekohaks on Inglismaa. · Valgustusajastu Inglismaa kirjanduses oli juhtivaks zanriks oli roman. · Valsustus ideed levisid Inglisamaal ajakirjanduse kaudu. · Inglismaal levis valgustus empirismi suunas Valgustus Inglismaal · Inglismaalt levis valgustus edasi Saksamaale, Prantsusmaale ja teistesse Euroopa riikidesse. · Valgustusega kaasnes orjuse kaotamine, inimeste seaduste muutmine, jt. Poliitiline taust

Kirjandus
6 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Valgustusajastu

Käsitusest, et inimene on olemuslikult arukas ja hea, sugenes üldine optimism ja usk ühisk. progressi, mida seni olid takistanud feod. ühisk. institutsioonid ja eeskätt pärimuslik religioon. Oluliselt kasvas teaduse ja teadusliku maailmakäsituse mõju. Valgustusajastu peamiseks jõuks oli arenev kodanlus ja nn. valgustatud absolutismi ideest mõjutatud aadel. Valgustusajastule omase maailmakäsituse alged kujunesid inglise empirismis. Ajajärgule andsid nime Voltaire ja J.G.von Herder, üldkasutatavaks sai see pärast I.Kanti artikli "Was ist Aufklärung" ilmumist. Toetudes R.Descartes´i ratsionalismile ja inglise empirismile, vastandasid valgustajad kirikudogmadele ja skolastika autoriteetidele mõistuse ja rõhutasid ilmaliku hariduse ning teadmiste tähtsust. Nad olid veendunud, et ideed määravad ühiskonna arengu. Nad idealiseerisid ühiskonna ürgset looduselähedast seisundit ja tähtsustasid loomuõigust

Ajalugu
45 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Valgustusajastu

VALGUSTUS 18. sajandit ehk valgustussajandit peetakse kõige olulisemaks vaimseks liikumiseks Euroopas pärast reformatsiooni. [1] Usk mõistusesse kui maailma tunnetamise peamisesse allikasse, oli valgustuse juhtmõtteks. Valgustusliikumine leidis tuge nii Prantsuse ratsionalismist (René Descartes), mis rõhutas mõistuse ja kriitlise mõtlemise tähtsust ning ka Inglise empirismist(Francis Bacon), mis vaatles kõigi teadmiste allikana kogemust: vaatlust, mõõtmist, eksperimenti. Kuigi valgustus on seostatud enamati just prantslastega, on valgustusliikumine tegelik kodumaa siiski Inglismaa. Prantsuse valgustajatele andis tõuke vahetu kokkupuude Inglismaaga. Jean Baptiste d´Alembert ja Denis Diderot avaldasid 35-köitelise ,,Entsüklopeedia ehk teadusi, kunste ja ametioskusi seletava sõnaraamatu". [1] Uus käistus riigivõimust ja selle kujunemisest kujunes koos valgustusega. Thomas Hobbes, kes oli inglane, väitis, et kuningavõim pole jumalast, vaid rahvast

Ajalugu
65 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Valgustusaeg

Millal tekkis valgustus? Esimesed valgustajad elasid 17.saj,selle hiigelaeg langes 18.saj,mida nim ka valgustussajandiks,kuid vastav mõtteviis ulatus ka 19.saj algusesse. Kus kohas tekkis? Valgustuse sünnimaa oli Inglismaa. Valgustusajastu mõiste pärineb aga Saksamaalt mille võttis kasutusele saksa filosoof I.Kant ühes oma artiklis,kuid valgustus kui mõtteviis oli kujunenud välja juba tunduvalt varem. Tähtsamad esindajad ja nende seisukohad. R.Descartes-rõhutas et teadmiste ainus allikas on mõistus.Tõsikindla teadmiseni jõudmiseks on vaja kahelda kõiges.Põhiprintsiip-ma mõtlen järelikult olen ma olemas. Voltaire-Põhitegevuseks oli võitlus katoliku kirikuga.Ta rõhutas isikuvabadust.Tema arvates on õiglane selline ühiskonnakord,mille aluseks on vabadus ja omand. Rousseau-ta pidas ühiskondliku korra aluseks eraomandit

Ajalugu
88 allalaadimist
thumbnail
27
docx

Maailmakirjandus III-Valgustus-Romantism-Realism

Maailmakirjandus on ekspansioon, st kirjandus allub enam vähem samadele reeglitele. Tänapäeva kirjanduskultuur võlgneb valgustusajale väga palju. Valgustusajastu ¤ 18. sajandi ajajärk ja mõttevool, mis saab alguse juba renessansist. Ülepäeva ei toimu ükski muutus. Tohutu teema valgustusajal on Rooma impeeriumi lagunemine, sest see samuti ei toimunud üleöö, vaid see viidi äärmuseni rahva poolt ­ sama valgustussajandiga. ¤ Valgustus on piirkonniti omanäoline, Euroopa keskmes allub enamjaolt samadele alustele. Mõnes riigis, nt Venemaal, valgustuse põhitunnuseid pole, Skandinaavias kujunesid need väga nõrgal kujul, kultuurilised põhipunktid võetakse üle. Valgustus puudub ka USA-s, kuigi 19. sajandil tulid välja mõned meilegi tuntud autorid. ¤ Valgustus ehk ideede liikumine Euroopas 18.- 19.sajandil. Ideid ja vaateid oli palju, valgustus tähistab suurt muutust maailma ajaloos.

Maailmakirjandus ii
17 allalaadimist
thumbnail
48
doc

Maailmakirjandus III

Maailmakirjandus III Kersti Unt 11. loeng Prantsuse valgustus on kõige aluseks, kuid valgustusfilosoofia on alguse saanud Inglismaalt. Goethe ja Schiller tulid mängu alles siis, kui Inglismaal ja Prantsusmaal oli valgustus juba käimas. Goethet ja Scillerit nimetatakse ka Weimari klassikuteks. Maailmakirjandus on veidi kahtlane mõiste, selle mõiste on loonud Goethe. Üks tema sisu: maailmakirjandus peaks hõlmama kõikide maade kirjandusi vastavas kujunemisjärgus. Valgustus on väga erisugune, Euroopa keskmes allub see üsna sarnastele alustele. Maailma teistes paikades võib see olla üsna erinev. Maailmakirjanduse all mõistetakse rohkem Euroopa kirjandust, kui sedagi (maalimakirjanduse loengus)

Kirjandus
109 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Valgustusajastu

Valgustusajastu Täpset definitsiooni valgustuse kohta olemas ei ole, selles suhtes sarnaneb ta mõistetega ,,armastus", ,,kunst", ,,kultuur". Üks parimaid sõnastusi valgustuse olemusest pärineb Saksa filosoof Immanuel Kantilt ­ valgustus on inimkonna vaimse vabanemise protsess. Inimese täiskasvanuks saamine, vabanemine teadmatuse ja eksituse alaealisusest. Enamik valgustajaid elas ja valgustusfilosoofia kujunes välja 18. sajandil. Seetõttu on 18. sajandit tihti nimetatud ka valgustussajandiks. Keskaja lõpul humanistliku liikumisega alanud ja reformatsiooniga jätkunud protsess avardas inimeste maailmapilti. Tehnika areng tõi kaasa uusi teadmisi valdkondades, mis seni olid kättesaamatud

Ajalugu
74 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Mis on valgustus?

Mis on valgustus? Valgustus ehk uus filosoofiline mõtteviis. See on periood Euroopa kultuuriajaloos 1680- ndatest 1780-ndateni. Valgustus sai alguse Inglismaalt, kus toimus kodanlik pööre kõige varem, kuid hoolimata sellest kujundasid Euroopa valgustuse palge prantslased. Kõige paremini iseloomustab valgustust vaimne liikumine, usk mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine. Valgustusajastu mõiste võeti kasutusele Immanuel Kandi poolt ühes tema ilmunud artiklis 1784. aastal, kuid valgustus mõtteviisina oli välja kujunenud juba varem. Selle nimetusega prooviti väljendada inimkonna väljumist

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Valgustusajastu

Valgustusajastu. Valgustusajastu mõiste võttis kasututsele saksa filosoof Immanuel Kant ühes oma 1784. aastal ilmunud artiklis, kuid valgustus kui mõtteviis oli kujunenud välja juba varem, sest vaidlused selle üle, kuidas valgustust defineerida algasid juba 18.ndal sajandil ja pole vaibunud tänapäevani. Kõige kujundlikumalt sõnastaski valgustuse olemuse Kant(1724 ­ 1804) ­ VALGUSTUS ON INIMKONNA VAIMSE VABANEMISE PROTSESS. Ta kirjeldab valgustust kui inimese lõplikku täiskasvanuks saamist, inimese vabanemist teadmatuse ja eksituse alaealisusest. Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust rõhutas eriti Prantsuse filosoof Rene Descartes. Valgustusajastu valmistasid ette avastused loodusteadustes. Kõige

Ajalugu
64 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Barokk, klassitsism, valgustus

Moliere, Foutaine 8. nimeta 4-5 Moliere´i näidendit. Mis on iseloomulik ta näidenditele 3-4 tunnust · arutu · naeruväärsed eputised · Tartuffe · Misantroop · Arst vastu tahtmist Pearõhk oli intriigidel ja elaval kõnel. Naeruvääristab kõrgest soost isikuid. 9. millal ja kus pääsesid valgustusideed kõige valdavamalt esile? Valgustus oli valdav 18 saj Euroopas. Alguse sai Inglismaalt. 10. mille eest, vastu võitlesid valgustajad? Mis oli neile oluline? Valgustajad pidasid inimese hädade põhjuseks harimatust ja vaimupimedust. Teiseks loomulik inimene ja looduse eest on kõik võrdsed. Nad kuulutasid vabadust ja võrtsust. 11. mis kallakuga oli valgustuskirjandus? Milline uus kirjanduszanr tekkis? Valgustajad olid filosoofilise kallakuga. Esikohale tõusis proosa. Uus kirjandus zanr filosoofiline romaan või jutustus. 12. nimeta tuntumad valgustajad Inglismaal (2), Saksamaal(2), Prantsusmaal (2)

Kirjandus
200 allalaadimist
thumbnail
6
pdf

Valgustusfilosoofia

sajandi lõpu ­ 18. sajandi Euroopas (absolutism Prantsusmaal ja selle kehtestamise katsed Inglismaal, usukonfliktid, sõjalised konfliktid). Õpilased oskavad töötada õpiku ja töövihikuga, oskavad konspekteerida, on eelnevalt täitnud ja värvinud kontuurkaartide vihikust kontuurkaardi nr 2 ning omavad ülevaadet katoliikluse ja reformeeritud usuvoolude levikust Euroopas. Eesmärk: Õpilane saab ülevaate valgustusajastust, teab mis on valgustus ja millised on selle iseloomulikud tunnused, omab ettekujutust tähtsamatest valgustusfilosoofidest ja nende vaadetest (eelkõige nende vaateid ideaalse riikliku korralduse kohta), teab uut mõistete tähendust ning oskab neid õiges kontekstis kasutada. Uued mõisted: valgustus, deism, võimude lahusus, utoopia, valgustatud absolutism Tähtsad isikud: Descartes, Montesquieu, Voltaire, Rousseau Õpioskused:

Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
31
doc

Nimetu

Kreeka mütoloogia. Müüdi mõiste. Üks vanakreeka müüt jutustada. Vanakreeka mütoloogia ehk kreeka mütoloogia on Vana-Kreeka müütide kogum ehk mütoloogia. Need lood olid tuttavad kõikidele muinaskreeklastele. Kuigi mõned mõtlejad olid nende lugude suhtes skeptilised, olid nad rahvale rituaalide ja ajaloo allikaks. Muistsed kreeklased olid ühed suurimad müütide loojad Euroopas. Sõna "mütoloogia" on pärit samuti kreeklastelt. Umbes 400 aasta paiku eKr mõtles Kreeka filosoof Platon välja sõna mythologia, et eristada jumalikest tegudest jutustavaid fantaasiarikkaid jutustusi tavapäraste ja üleloomulike sündmuste tõetruust kirjeldamiset. Kreeka mütoloogias olid jumalad antropomorfsed (inimesekujulised), kuid eelkõige olid nad universumi jõudude kehastused. Kreeklased uskusid, et maailm lõi jumalad ja mitte vastupidi. Loomismüütide järgi oli esimesena Kaos. Sellest eraldunud Maa (Gaia) ja tema abikaasa Taevas (Uranus) olid esimesed vanemad

Kirjandus
13 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Kirjanduse eksam 10. klass

2) Kreeka mütoloogia. Müüdi mõiste. Üks vanakreeka müüt jutustada. Vanakreeka mütoloogia ehk kreeka mütoloogia on Vana-Kreeka müütide kogum ehk mütoloogia. Need lood olid tuttavad kõikidele muinaskreeklastele. Kuigi mõned mõtlejad olid nende lugude suhtes skeptilised, olid nad rahvale rituaalide ja ajaloo allikaks. Muistsed kreeklased olid ühed suurimad müütide loojad Euroopas. Sõna "mütoloogia" on pärit samuti kreeklastelt. Umbes 400 aasta paiku eKr mõtles Kreeka filosoof Platon välja sõna mythologia, et eristada jumalikest tegudest jutustavaid fantaasiarikkaid jutustusi tavapäraste ja üleloomulike sündmuste tõetruust kirjeldamiset. Kreeka mütoloogias olid jumalad antropomorfsed (inimesekujulised), kuid eelkõige olid nad universumi jõudude kehastused. Kreeklased uskusid, et maailm lõi jumalad ja mitte vastupidi. Loomismüütide järgi oli esimesena Kaos. Sellest eraldunud Maa (Gaia) ja tema abikaasa Taevas (Uranus) olid esimesed vanemad

Kirjandus
51 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Valgustusajastu

11 Arstiteadus.......................................................................................................................................... 12 Kommunikatsioon.............................................................................................................................. 13 2 Valgustus Prantsusmaal ja Saksamaal Valgustusajastu mõiste tuleneb saksa filosoof Immanuel Kant'i 1784. aastal ilmunud artiklis, kuid mõtteviisina oli valgustus tekkinud palju varem. Taolise nimetusega taheti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedusest, uue maailmakäsitluse tulekut.Esimesed valgustajad ja mõtteviisi kandjad elasid 17. sajandil, selle hiigelaeg langes 18. sajandisse, mida on nimetatud ka valgustussajandiks, kuid mõtteviis jäi ka järgmise sajandi algusesse

Ajalugu
57 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Valgustusajastu

5. Valgustusajastu algus. Valgustus Prantsusmaal Mis on valgustus? Valgustus kui mõtteviis oli kujunenud välja juba tunduvalt varem. Taolise nimetusega taheti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedusest, uue maailmakäsituse tulekutValgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Selle tähtsust rõhutas eriti prantsuse filosoof Rene Descartes. Ta rõhutas et teadmiste ainus allikas on mõistus." Ma mõtlen, järelikult olen olemas" Valgustusajastu põhijooned Inimõistus; tulevane ühiskond pidi kujunema mõistuspäraseks; Ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitus; ideed muudavad maailma; eeskujuks loodus; uus humanism; esiplaanile seati inimene oma vajaduste ja kirgedega Voltaire Valgustajate vanema põlvkonna suurim ideoloog oli mees, kes inimkonnale on tuntuks saanud

Ajalugu
61 allalaadimist
thumbnail
62
docx

Kirjanduse lõppueksami materjalid

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid ­ eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on

Kirjandus
92 allalaadimist
thumbnail
15
pptx

VALGUSTUSFILOSOOFIA

Valgustus ja haridus Valgustajate ülim püüdlus oli juurutada ühiskonnas haridust ja teadmisi. Usuti kindlalt, et inimkonna hädades on süüdi vaimupimedus, harimatus ning keskajast pärit dogmad ja fanatism. Mõistuse ja teaduste arendamises loodeti leida universaalset ravimit ühiskonna paljude hädade vastu. Valgustajate ideede levik v raamatud v kohvikud v salongid Tagakiusamine ­ valgustavaid raamatuid takistati levimast. Salong Voltaire Rousseau Montesquieu lick to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Mõjukaimad Prantsuse valgustajad Montesquieu Voltaire Rousseau (1689-1755) (1694-1778) (1712-1778) Kes

Filosoofia
8 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Valgustusajastu

Valgustusajastu Rahulolematus feodaalkorraga, kodanluse esiletõus, hariduse levik ja teaduse areng olid aluseks uue ideoloogia tekkele. Sellele ideoloogiale pani nime saksa filosoof Immanuel Kant, kes kasutas 1784. aastal selle tähistusena sõna ,,valgustus". Valgustajad olid haritlased, filosoofid, kirjanikud, teadlased. Nende vaated filosoofiale, poliitikale ja ajaloole olid erinevad, kuid olid ka ühised jooned: 1. Kõigi hinnangute peamine kriteerium oli inimmõistus 2. Valgustajad kasutasid loodus- ja täppisteaduste saavutusi 3. Valgustajad astusid välja katoliku kiriku vastu 4. Suurem osa valgustajatest astus välja eraomandi kaitseks feodaalse vägivalla vastu

10.klassi ajalugu
135 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Valgustus Venemaal

..............................................................................................................................................................11 Katariina II............................................................................................................................................................11 Valgustus Valgustuseks peetakse kõige olulisemaks vaimseks liikumiseks Euroopas pärast reformatsiooni. 18.sajandit nimetatakse valgustussajandiks. Saksa filosoof Immanuel Kant defineeris valgustust ku inimese väljumist tema omasüülisest alaealisusest. Valgustus kritiseeris autoriteetidel, sealhulgas kirikule, tuginevat mõtteviisi ning innustas mõtlema iseseisvalt. Valgustajad väljendasid optismi, et inimmõistuse piiramatud võimalused tagavad inimkonnale järjekindla progressi. Valgustamine leidis tuge nii Prantsuse ratsionalismist, mis rõhutas mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust, kui ka Inglise empirismist, mis vaatles kõigi

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Valgustuseajastu

Valgustus ajastu algus ja valgustus prantsusmaal: Valgustusajastu mõiste võttis kasutusele saksa filosoof Immanuel Kant. Taolise nimetusega taheti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedusest, uue maailmakäsitluse tulekut. Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Valgustajate jaoks oli kõigi hinnangute peamine kriteerium inimmõistus ja ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus. Valgustus ideoloogiale oli omane ka ,,uus humanism". Esiplaanile seati inimene oma vajadust ja krigedega. Võitlus katoliku kiriku ja üldse kirikliku ideoloogiaga oli eriti omane Prantsusmaale. VOLTAIRE ­ Valgustajate vanema põlvkonna suurim ideoloog. Kesksel kohal Voltairei ühiskondlik poliitilises tegevuses oli võitlus katoliku kirikuga, mida ta pidas peavaenlaseks. - ,,Kui jumalat ei ole, tuleks ta välja mõelda". Ta lähtus ka loodusõiguse teooriast,

Ajalugu
60 allalaadimist
thumbnail
9
ppt

Valgustus Saksamaal

VALGUSTUS SAKSAMAAL Saksa valgustuse sisu Võrreldes prantslastega ei oldud kiriku suhtes vaenulik ega eitatud usku. Saksa valgustusideoloogia lähtus suurel määral pietsismist, mille looja oli Philipp Jakob Spenser, liider August Hermann Francke Pooldati absolutistliku võimuga valgustatud valitsejat, kes viib läbi reforme ühiskonna heaks. Gottfried Wilhelm Leibniz 16461617 Saksa filosoof, matemaatik Majandusliku ja ühiskondliku arengu suunajaks pidas Leibniz riigivõimu. Pööras suurt tähelepanu teadusele, oli Preisi Teaduste Akadeemia üks asutajaid. Andis suure panuse füüsikasse ja tehnikasse. võttis kasutusele matemaatilised sümbolid nagu korrutamis ja jagamispunktid. Mõningaid teoseid: "Arutlus metafüüsikast", "Monadoloogia", "Uus essee inimarust", "Teodiike" , "Looduse uus süsteem" Christian von Wolff 16791754

Eesti keel
13 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Konspekt, barokk, klassitsism, valgustus

 “Seaduste vaim” I II 1748 – riik on rassi, geograafia, ilmastiku, kultuuri ja usu toode  “Pärsia kirjad”(1721) kahe reisija kirjavahetus; ühiskonnakriitika; ränduri Rica ja Usbek jutustavad oma muljeid kirjades kodumaale Pärsiasse (Pariisist) – ülevaade Prantsusmaa elust; Lääne ja Ida suhestamine, ei idealiseerita kumbagi. Denis Diderot (1713-1784) -näidendid ja romaanid Prantsuse entsüklopeedia 1751-72 28 köidet Jean-Jacques Rousseau (1712-1778)  “Kas teaduste ja kunstide areng on kaasa aidanud puhastada kombeid”(1750) – inimene oli õnnelik, kui elas loodusega vahetult suheldes. Teaduse areng tõi inimese ellu ebakõla, juhtis inimese vähehaaval luksuse juurde, mille tagajärjel kadusid tsiviliseerimata ÜK-le omased siirus ja lihtsus.  “Arutlus inimeste ebavõrdsuse tekkimisest ja nende alustest”(1754) – ebavõrdsus tekkis koos omamiskirega ja ühiskond on seda

Kirjandus
34 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Maailmakirjandus III - Valgustus, romantism ja realism.

Maailmakirjandus III. Valgustus. Romantism. Realism 7.sept. Esimene osa ­ valgustus. Valgustust ja romantismi vaadeldakse ühise kompleksina. Alates valgustusest võime vaadelda maailma enamvähem sarnasena sellega, mis ta on praegu. Sellel ajal pandi paika, millele rajaneb tänapäeva maailm. Midagi pole enam radikaalselt muutunud. Kirjanduse- ja loomingu mõttes on need alustalad. Valgustus tähistab maailma ümbermõtlemist. Sellepärast, et maailm läbi valgustuse muutub radikaalselt. Sel ajal jookseb maailmast läbi piir,

Kirjandus
12 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun