Valgustus ja valgustatud absolutism (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

14

odt

Absolutism Prantsusmaal. Valgustus

Euroopa poliitilist korraldust 17. ja 18. sajandil iseloomustavad rahvusriikide moodustumise algus ning absolutismi võidulepääs. Suureks murranguks kogu Euroopa ajaloos sai 1789. aastal alanud Prantsuse revolutsioon, mis lõpetas varauusaja. Sestpeale hakkas üha enam kasvama rahva osalus võimu teostamisel, võidule pääses turusuhetele rajanev majanduskorraldus ning valdavaks sai teaduse arengule tuginev maailmapilt.  Absolutism Prantsusmaal Absolutismi kujunemine: Rahvusriikide kujunemine ja reformatsioon lammutasid keskaegse kristliku õhtumaa ühtsuse. Tugevnesid dünastiate- ja rahvastevahelised vastuolud, millele lisandusid pärast reformatsiooni ka usulised vastuolud. Absolutismi teoreetiliseks põhjendajaks sai Prantsuse jurist Jean Bodin (1530- 1596). Kolmest traditsioonilisest riigivormist ­ demokraatia kui rahva võim,

Ajalugu

12

doc

Valgustus Venemaal

........................................................11 Katariina II............................................................................................................................................................11 Valgustus  Valgustuseks peetakse kõige olulisemaks vaimseks liikumiseks Euroopas pärast reformatsiooni. 18.sajandit nimetatakse valgustussajandiks. Saksa filosoof Immanuel Kant defineeris valgustust ku inimese väljumist tema omasüülisest alaealisusest. Valgustus kritiseeris autoriteetidel, sealhulgas kirikule, tuginevat mõtteviisi ning innustas mõtlema iseseisvalt. Valgustajad väljendasid optismi, et inimmõistuse piiramatud võimalused tagavad inimkonnale järjekindla progressi. Valgustamine leidis tuge nii Prantsuse ratsionalismist, mis rõhutas mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust, kui ka Inglise empirismist, mis vaatles kõigi teadmiste allikana kogemust: vaatlust, mõõtmist, eksperimenti. Mõistus, kritiseerimisjulgus,

Ajalugu

3

doc

Valgustus, Viini kongress ja selle kooskõla.

mõjukaim oli kuningas Louis XV ihuarst Francois Quesnay. Majandusharudest pidasid füsiokraadid tähtsaimaks põllumajandust, mis annab ainsana puhastulu. Kõik teised majandusharud tegelevad vaid töötlemise või vahendamisega.Seetõttu pöörasid füsiokraadid senisest märksa suuremat tähelepanu talurahva kui suurima makse maksva ühiskonnakihi kaitsele.Talurahva laostumine laostanuks ka riigikassa. Valgustusfilosoofide, kameralistide ja füsiokraatide õpetused said valgustatud absolutismi aluseks mitmes Euroopa riigis.  13.VIINI KONGRESS JA EUROOPA KOOSKÕLA Pärast Napoleoni sõdade lõppu oli Euroopa senine poliitiline kaart segi paisatud ning seetõttu vajasid ka riikidevahelised suhted uuel tasandil korrastamist. Prantsusmaa vastu sõdinud ja Napoleoni põrmu paisanud riigid olid valmis otsima nn Euroopa kooskõla. See tähendas riikidevaheliste kokkulepete sõlmimist ja kooskõlastatud põhimõtetest kinnipidamist rahvusvahelistes suhetes

Ajalugu

13

docx

Valgustusest üldiselt ja Prantusmaa valgustus

Tartu Kivilinna Gümnaasium Valgustus Prantsusmaa Juhendaja: Jullinen Piia Koostaja: Aigar Iva Tartu 2010 Sissejuhatus Valgustuseks nimetatakse ajastut Euroopas, mil hakati kritiseerima kirikule tuginevat mõtteviisi ning hakati mõtlema iseseisvalt. Usk mõistusesse, oli valgustuse juhtmõtteks.

Ajalugu

2

doc

Uusaeg

Louis XV, markii de Pompadour, James I, Guy Fawkes, Charles I, Oliver Cromwell, Charles II, James II, William III, George I, Robert Walpole, Thomas Hobbes, John Locke, Charles- Louis de Secondat Montesquieu, Francois-Marie Arouet Voltaire, Jean-Jacques Rousseau, Christian Wolff, Francois Quesnay, Friedrich I, Friedrich Wilhelm I, Friedrich II Suur, Maria Theresia, Joseph II, Peeter I, Katariina II. 1605, 1613, 1624, 1640, 1642, 30.01.1649, 19.05.1649, 1660, 1679, 1682, 1689, 1707 Merkantilism, absolutism, püssirohuvandenõu, ümarpead, kavalerid, restauratsioon, habeas corpus act, toorid, viigid, parlamentaarne monarhia, kuulus revolutsioon, Õiguste bill, valgustus, võimude lahusus, suveräänsus, kameralistid, füsiokraadid, Seitsmeaastane sõda, merkantilism, manufaktuur Rahvastik, perekond, seisused, majandus, kommunikatsioon ja sõjandus varauusajal. Jean Bodin ­ Prantsuse jurist, absolutismi teoreetiline põhjendaja ,,Kuus raamatut riigist" Louis XIII ­ absolutismi algus 1624

Ajalugu

6

docx

Valgustus, Prantsuse revolutsioon ja tööstuslik pööre

Ajaloo kordamisküsimused Valgustus, Prantsuse revolutsioon ja tööstuslik pööre Poliitilised õpetused: konservatism, liberalism, sotsialism? (tähendus, tekke põhjused ja seisukohad majanduses, poliitikas sealhulgas kodanikuõigused) 1. Mõisted: Ratsionalism ­ mis rõhutas mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust. Empirism ­ mis vaatles kõigi teadmiste allikana kogemust: vaatlust, mõõtmist ja eksperimenti.

Ajalugu

3

doc

Valgustus ja sõjandus

*raamat "Kaks traktaati valitsemisest" *parlamentaarne monarhia *võimude lahutatus Montesquie *2 liiki seadusi 1)üh. sõltumatud 2)kirjutatud, üh. sõltuvad (1689-1755) *vabariik, monarhia, despootia(ei poolda) *arendab võimude lahusust *"Seaduste vaimust", ,,Pärsia kirjad" *konstitutsiooniline monarhia *riigivalitsemiskorda määrasid looduslikud olud ja kliima Voltaire * valgustatud monarhia (1694-1778) *Locke ja Newtoni vaadete populariseerija *võitles sallivuse ja kodaniku avalikkuse eest *katoliku kirik piiramatu türannia vastu *valitseja peab olema tark, haritud *suhtles Friedrich II ja Katariina II-ga Rousseau *võim rahval, rahvakoosolekud (1712-1778) *ideaalset valitsemiskorraldust polnud *ei pidanud end prantslaseks, pessimist *vabadus, võrdsus, vendlus

Ajalugu

2

docx

Valgustus

Millistes punktides olid prantslaste seisukohad radikaalsemad? Riigi valitsemine ja võimu jagamine, ehk kuningal ja parlamendil peaks olema võrdne võim, mitte nii et üks on teisest liialt üle. 5. Millist riigikorda eelistasid Montesquieu, Volitaire ja Rousseau? Kuidas nad oma seisukohta põhjendasid? Montesquieu toetas võimude lahususe põhimõtet ning nägi sõltumatut kohtuvõimu kuninga ja parlamendi tasakaalustajana. Voltaire pidas monarhiat kõige ideaalsemaks. Ta uskus, et valgustatud monarhid suudavad ühiskonda paremaks muuta. Rousseau ei leidnudki ideaalset valitsemisvormi. Demokraatia puhul hakkab esinduskogu seadusi vastu võtma enda huvidest ning samamoodi ka monarhid. Tema jaoks pidi valitsevad inimesed toimima nii nagu rahvas üldiselt tahtis. Ta hindas väikseid riike, kus otsuseid langetasid rahvakoosolekud, kuid kartis, et ka need on äraostetavad. 6. Võrdle kameralistide ja füsiokraatide arusaama ühiskonna ja riigi toimumisest

Ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)