Püha Rooma riik. 5. Napoleoni sõja põhivastased= Inglismaa, Venemaa, Preisimaa, Austria. 6. Austerlizi lahingus 1805 kaotati inglismaale. 7. KAART: Liidetud riigid= madalmaad, Rooma. Vasallriigid ehk liitlased= Reini Liit, Hispaania. Iseseisvad riigid= Türgi, Suurbritannia. 8. 100 päeva= Napoleon oli uuesti 100 päeva võimul. 9. Venemaa sõjakäik= 1812a. suure armeega tegemist. Vene armee taganes, kuni toimus suur Bordinoo lahing. Kaotused olid mõlemalt poolt suured. Viini kongress 1814-1815 1. Eesmärk= Euroopa korrastamine. Riigipiiride korrastamine. 2. Osalejad= Kõik euroopa riigid v.a Türgi. 3. Otsused= restauratsioon (endiste valitsejate võimu taatamine). 4. Põhimõtted= restauratsioon, solidaarsus (õheskoos kriiside lahendamine), tasakaal (et ükski riik ei oleks liiga tugev, see kehtis siis tugevate riikide puhul) 5. Püha Liit= Igasuguste revolutsioonide mahasurumine, kuhu kuulusid idaõukonnad (Venemaa Austria, Preisimaa) 6
Ajaloo suuline KT Revolutsiooni algus ja muutused ühiskonnas 1789-1791 Viini kongress ja selle otsused. Uued liidud 1) Revolutsiooni algus ja selle muutused ühiskonnas 1789-1791 Prantsusmaa majanduslik olukord oli halb - ühiskondlik kriis, poliitiline kriis, rahanduskriis ja majanduskriis. See viis pingeteni ühiskonnas ning kutsuti kokku generaalstaadid (1789). Prantsuse ühiskond jagunes kolmeks seisuseks. 1. seisus - vaimulikud 1% 2. seisus - aadlikud 2% 3. seisus - talupojad, käsitöölised, kaupmehed, arstid, advokaadid jt 97% Generaalstaatides ilmnesid vastuolud
Tööstuspööre sai alguse Inglismaalt 1760ndatel. Tööstuspöörde tulemusena toimunud muutused valdkonniti: 1) Ühiskonnastruktuur linnastumine, töölisklassi osakaalu kasv, sekundaartööstus 2) Majandus/tootmine 3) Inimeste igapäevaelu, sh sidetransport suurpered asendusid väikeperedega, 4) Moraal/vaimuelu Saksamaa ühendamine (lk 120-121,123,125,128-131) 1814-15 Viini kongressi otsustega loodi 39st riigist Saksa Liit - oli nõrgalt seotud saksa riikide kogum, kus domineerisid Preisimaa ja Austria. 1 eesmärk oli, et saksa riigid teeksid koostööd, suunaga Prantsusmaa vastu. 2 eesmärk loodeti, et Saksa Liidu loomine hoiab ära Saksamaa ühendamise. Aga lootused ei vastanud tegelikkusele Saksamaa rahvuslik liikumine 1834 astuti 1. oluline samm Saksamaa ühendamisel Saksa Tolliliit (see oli
Kordamisküsimused. Viini kongress. Revolutsioon 1.Viini kongress toimus sept1814-juuni1815. Miks- panna paika uus Euroopa süsteem, tagada riikidevaheline rahu, jagada ära maa. Riigid- Venemaa, Austria, Inglismaa, Preisimaa, Prantsusmaa. 2.Metternichi süsteem- Austria peaministri Metternichi põhimõtted, mille järgi Euroopat hakati ümber korraldama peale Viini kongressi. Legitiimsus pm- määras ära valitsemiskorralduse, dünastiad; võim läks tagasi revolutsioonieelsetele valitsejatele(v.a Rootsis uus dünastia); riikide taastamine(Saksamaa riiklik koosseis muutus, liitriike ühendati) Julgeoleku pm- puhverriigid ümber Prantsusmaa(Madalmaade Kuningriik, Sveits, Saksa ja Itaalia väikeriigid) Tasakaalu pm- maade jagamine võitnud riikide vahel enam-vähem võrdsena(Euroopa+asumaad)
8. kl kontrolltöö ajaloos: Napoléoni aeg, Viini kongress, vabadusliikumine 19. saj. I poolel 1.Millal sai Napoleonist Prantsuse keiser? Kuidas oli keisririik korraldatud? (lk 90) Napolenist sai Prantsuse keiser aastal 1804. Kõik olulisemad otsused kehtestati keisri korraldustega või Senati otsusega. 2.Miks jätkusid Napoleoni ajal Prantsusmaa sõjad teiste Euroopa riikidega? (lk 91) Nimeta Napoleoni suurimad sõjalised saavutused! (lk 90-92) Sõjad Euroopa riikidega jätkusid , sest taheti taastada seaduslik monarhia ja vana kord.
Prantsuse keel asendas ladina keele. Ainult Austria õukonnas üritati 18. sajandi keskpaigani prantsuse keele pealetungile vastu seista. Euroopas hakati esimest korda valmistama jäätist ning kääritama vahuveini. Euroopas võeti kasutusele kasuliku söögiriistana kahvel. Õukonnaelu soodustas kirjanduse, kunsti ja muusika edendamist ning teaduse arengut. Louis XIV aegsesse Pariisi rajati raamatukogud, tähetorn ja botaanikaaed. Valgustus Valgustuse mõiste: Kõige olulisemaks vaimseks liikumiseks Euroopas pärast reformatsiooni peetakse valgustust. 18. sajand kannab nime valgustussajand. Saksa filosoof Immanuel Kant (1724-1804) defineeris valgustust kui inimese väljumist tema omasüülisest alaealisusest. Valgustus innistas mõtlema iseseisvalt ja kritiseeris kirikule tuginevat mõtteviisi. Valgustuse põhimõtteks oli usk mõistusesse kui maailma tunnetamise põhilisse allikasse
väljaränne Aamerikasse muinasjutulist kullamaad Eldoradot otsima, kahandas Hispaania rahvaarvu. Lisaks sunniti 1609aastal maalt lahkuma 270tuhat moriskit risti usku astunud moslemit, keda ei peetud küllaldaselt ulsaldusväärseteks katoliiklasteks. See, et reformatsioonist kõrvale jäädi, tagas küll Hispaania sisepoliitilise stabiilsuse, kuid välispoliitika sihiks seatud paavstluse ja katoliku usu kaitsmine lõppes lüüasaamise ja hegemoonia kaotamisega Euroopas. 3.Valgustus · Valgustus oli pärast reformatsiooni kõige olulisem vaimne liikumine · 18.saj valgustussajand · Valgustus kritiseeris ülikuid, kirikut, innustas iseseisvat mõtlemist · Valgustuse juhtmõte- usk mõistusesse, mis võimaldab tunnetada maailma ja mis tagab progressi · Valgustus lähtus 1. Prantsuse ratsionalismist R. Descartes; oluline on mõistus ja kriitiline mõtlemine-2.
VARAUUSAEG MATI LAUR 1. VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikul
Kõik kommentaarid